Tšehhis. Aprilli teises pooles munetud täiskurnas on enamjaolt kaks muna. Haudeaeg on 42-44 päeva. 60-65 päeva vanuselt, mis on juuli viimastel või augusti esimestel päevadel, saavad pojad lennuvõimelisteks, lennuvõimestumise aega on mõõdetud kahel korral. Peasast koorub küll kaks poega, siis jääb sageli vaid tugevam neist elama. Varasemalt pole teada pesitsmisiga, kuid reeglina ei pesitseta varem kui 4-aastaselt , kui omandatakse vanalinnu sulestik. Eesti suur-konnakotkal, Tõnnil, kel on GPS saatja, ei hakanud 4- aastaselt pesitsema. Suur-konnakotka surmapõhjustest on vähe andmeid. Registreerutud on noorlinnu hukkumine teadmata põhjusel aastal 1988 vahetult pärast pesast lahkumist, ühe vanalinnu hukkumine autoga kokku põrkel aastal 1990. Peale kahe registreerumise on lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist. Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja
(Pärnumaa, eriti Vändra ja Tori, Lõuna-Harjumaa, Viljandimaa). Tõnn oli seotud kujuga, teda tehti ise mingitest pilbastest. Valmistati inimesekujuline nukk, keda hoiti kindlas kohas Tõnnivakas. Sinna sisse viisid inimesed talle ande. Tõnn oli üldise õnne andja, kõiksugused taluelu ning viljakusega seotud valdkonnad. Tõnni puhul on märkimisväärne vastastikune seotus. Inimene on kohustatud Tõnnile ohverdama, kui seda ei tehta, siis võib Tõnn kätte maksta. Tõnnil on ka inimese ees kohustused ning kui ta neid ei täida, siis võivad inimesed teda karistada. Võidi püssist Tõnni poole lasta, loopida tema poole prahti, klaasikilde. Selline samatasandilisus inimese ja jumala vahel on väga arhailine asi. On oletatud, et Tõnn võib olla Püha Antoniuse tuletis keskajal. Lõuna-Mulgimaal, Türil ning Vändras on olemas ka selline olend nagu Pell, kellele on viidud ohvreid pelliaedadesse, pellikividele. Talle on viidud süüa, kuid pikemaid teateid