Must-toonekure kaitsekava (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus -ja maaehitusinstituut
Must- toonekurg
Ciconia nigra
Liigi tegevuskava

Sisukord

Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia 3
Liigi elupaikade kirjeldus 6
Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid 7
Liigi kaitse aspektist olulised piirkonnad 9
Liigi kaitse korraldamine 10
Vajalikud tegevused ja eesmärgid järgmise 10 a. jooksul 11
Elupaikade taastamise võimalused 12
Liigi soovitav seisund 10 a. pärast 14
Kasutatud kirjandus 15

Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia

Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik , valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal.
Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest raskemateks, aga väljalennuni kulub veel paar nädalat.
( http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html )
Must-toonekured lendavad tavaliselt augusti teisel poolel oma talvitusalale, Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale või Lõuna- Aasiasse . Märtsi teisel poolel naasevad must-toonekured Eestisse.
Must-toonekurg on levinud suurel territooriu- mil Atlandi ookeani rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni , areaali põhjapiiriks võib pidada Peterburi läbivat laiusjoont ja lõunapiiriks Vahemerd puudutavaid paralleele. Lisaks sellele asustab see lind isoleeritud areaaliosi Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Aafrikas. Ent kõikjal on ta vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane . Maailmas arvatakse kokku elavat 11 000–15 000 paari must-toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Euroopa riikides on must-toonekurge rohkem uuritud, aga mitte keegi ei oska arvata, kui palju elab üht või teist looma (sealhulgas must-toonekurge) näiteks Venemaa, Kasahstani, Mongoolia ja Hiina ääretutel aladel. Üks tihedamini asustatud alasid paikneb meist veidi lõuna pool: ligikaudu 10% põhiareaali asurkonnast elab Lätis. Eestis arvame pesitsevat 10% Läti paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse.
( http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg )

Liigi elupaikade kirjeldus

Elupaik on ala, mille ressutsid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda.
Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõ gede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Pesa ehitab ta kas võrasse või meelsamini võra alla, kui on võimalik. Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg.

Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid

Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus , puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina.
Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada pesitsusvõimalused praegusele must-toonekure asurkonnale, ning selle saavutamiseks on vajalik jätkuvalt kaitsta eelnevalt mainitud püsielupaiku, sest need püsielupaigad on alternatiivseks elupaigaks uutele paaridele, või neile, kelle pesapaigad on metsade majandamise tõttu juba hävinud.
Must-toonekure arvukust ohustavad peale elupaikade hävimise ka lindude pesitsusaegne häirimine, toitumispaikade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides ja muud inimtegevusest tulenevad mõjud. Peale inimtegevuse mõjutavad areaali piiril paiknevaid kurgede populatsiooni ka tõenäoliselt looduslikud ohutegurid , mille mõju on veel vähe uuritud.
Must-toonekurg on inimpetlik lind ning seega häirib inimtegevus oluliselt tema pesitsusedukust. Ta on väga tundlik pesa juures toimuvatele häiringutele ning samuti ka toitumispaikades. Eestis on tõendeid pesitsusaegse häirimise kohta vähe, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikades mõjutab lindude sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikades uuritud, kuid arvatakse, et toitumispaikades olev varjav taimestik vähendab häirimist ning pikema päevaga pesitsusaldel (nagu Eestis) on häirimine väiksem kui lõuna pool, kuna häirimatut valget aega, millal inimesed magavad, on kauem.
Toitumisalade degradeerumine on Eestis tõenäoliselt suure tähtsusega ohutegur. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Heas toitumises noorlindudel on suurem tõenäosus ka pärast lennuvõimestumist ellu jääda ja pesitsusealiseks elada.
Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega on väikese tähtsusega ohutegur. Sellist tegevust pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalse tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel eelkõige Etioopias, Sudaanis ja Sahhara lõunaosas. Ka Lõuna-Euroopas on salaküttimine oluline oht.
Keskkonnamürkide mõju võib olla Eestis vähemalt keskmise tähtsusega ohutegur. Keskkonnamürgid võivad teatud juhtudel vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab selles piirkonnas toituvate paaride produktiivsust.
Elektriliinide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata veel hinnata, kuid eeldatavasti see eksisteerib ning on keskmise tasemega. Eestis puuduvad usaldusväärsed andmed viimasel kümnendil elektriliinides hukkunud must-toonekurgede kohta. Liinides hukkumist on suhteliselt keeruline tõestada, kuna liinialused on sügiseti raskesti jälgitavad kõrge rohukasvu ja väikekiskjate aktiivse tegutsemise tõttu laipade hävitamisel.
Peamisteks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktorik Euroopas on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus .

Liigi kaitse aspektist olulised piirkonnad

Looduskaitseseaduse kohaselt kuulub must-toonekurg Eestis kõige rangemasse, s.o I kaitsekatekooriasse ning kõik isendid ja nende pesitsusalad kuuluvad riigi kaitse alla. Praktiliselt väljendub see inimtegevuse piiramises must-toonekure elupaikades. Seega on kõigil Eestis viibivatel inimestel seaduslik kohustus kaitsta must-toonekurge kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Must-toonekurgede kaitse alla võetud pesapaikade, pesade või märgistatud pesapuude vigastamisel või hävitamisel kohaldatakse vastavale linnule kehtestatud määra 5-kordses ulatuses. Ainult väga rangete kaitseabinõudega suudame Eestis tagada ürglooduse inimpelgliku linnu ellujäämise ja pesitsemise.
Must-toonekurgi elab kõige rohkem Saaremaal ja Pärnumaal, sealne asusutustihedus on üle 3,5 paari. Järgnevad Rapla maakond ja Valga maakond. Hiiumaal, Viljandimaal , Võrumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal arvatakse olevat 1,5-2,5 paari 1000 km2 kohta. Mujal Eestis esineb madal asustustihedus, kuni 1,5 paari 1000 km2 kohta.

Liigi kaitse korraldamine

Must-toonekure kaitsekorralduse eesmärkideks on Eestis seatud tagada liigi säilimine Eesti maastikus praeguse arvukuse tasemel, selgitada välja olulised populatsiooni madalat produktiisvust põhjustavad tegurid ning arendada negatiivsete mõjurite leevendamise abinõusid.
Must-toonekure soodsa seisundi säilitamiseks ja taastamiseks vajalikud tegevused jaotatakse viide gruppi. Nendeks on elupaikade kaitse ja hooldus, seire ja uurimine , järelvalve ja püsielupaikade arvestus, teavitustegevus, rahvusvaheline koostöö ning tegevuskava uuendamine.

Vajalikud tegevused ja eesmärgid järgmise 10 a. jooksul

Praeguste hinnangute kohaselt on must-toonekure arvukus ligi 80 paari ja seega on teada vaid 60% Eestis pesitsevate must-toonekurgede pesapaigad. Seega on ligi 30 paari elupaigad potentsiaalselt hävimisohus. Must-toonekure kaitse tulevikuks tagab tegevuskava. Kolmas tegevuskava koostatakse aastateks 2014- 2018 . Tegevuskava uuendamist algatab ja koordineerib Keskkonnaamet . Tegevuskavade täitmist korraldab Keskkonnaamet. Kõikide muudatuste elluviimisel peavad nende rakendajad olukorda objektiivselt hindama . Selleks tuleb kasutada eksperte. Jälgida tuleb ka Keskkonnastrateegia elluviimist ja strateegias tehtavaid muudatusi. Järgmises kavas uuendatakse põhjalikult ka liigi bioloogia osa, millele eelnevas (2009-2013) palju tähelepanu ei pööratud.

Elupaikade taastamise võimalused

Must-toonekure kaitse võtmesõ naks on elupaikade säästlik majandamine . Must-toonekure elupaik koosneb pesapaigast ja toitumisalast. Pesapaiga kaitse pesapuu ümbruses (ligi 250 m raadiuses) on väga efektiivne, seal määratakse vastavalt looduskaitseseadusele püsielupaik. Seejuures ei kata kaitstav püsielupaik kogu elupaika, kuna püsielupaiga näol on tegemist minimaalse rangelt kaitstava alaga, mis peab tagama võimalikult vähese häirimise.
Inimpelgliku linnuna valib must-toonekurg pesapaiga kaugele inimasutusest või intensiivselt kasutatavast teest. Seetõttu tuleb tiheasustuse või kommunikatsioonide (eelkõige maantee ) planeerimise käigus alati arvestada, et pesapaigad koos neid kuni 1,5 km raadiuses ümbritseva alaga jääksid planeeringualast välja. Kindlasti ei tohiks planeerida alasid, mida inimesed intensiivselt kasutavad, must-toonekure pesapaigale lähemale kui 500m.
Must-toonekure pesapaikade kaitse ei tähenda vaid rangete vööndite määramist teadaolevate pesapaikade ümber. Väga tähtis roll on säästval metsamajandusel ning rohevõrgustiku põhimõ tete rakendamisel.
Peamised meetmed, mis aitaks tagada piisava hulga pesapaikade säilimise on kevad- suviste raiete vältimine, sälikpuude gruppide jätmine uuendusraiestikele, vääriselupaikade kaitsmine, puhkajate suunamine loodusmaastikul kindlaks määratud radadele ja puhkekohtadele, järelvalve jne. Neid meetmeid tuleb rakendada kogu Eestis.
Toitumispaikade kaitse ja taastamise juures on oluline, et pesapaikade ümbruses (kuni 20km raadiuses) asuvate veekogude mitmekesisus oleks tagatud – sobiva sügavusega veekogusid peab olema igal ajal, nii sademeterohkel kui ka põuasel suvel. Probleem kerkib peamiselt just põuastel suvedel, kui metsakuivendussüsteemid on suurtelt aladelt kogu vee ära juhtinud ja toiduobjektid (peamiselt kalad ja kahepaiksed ) kaovad. Oluline on taastada vähemalt üksikute kraavide looked ja hauakohad, mis aitavad vee-elustikul säilida nii suvel kui ka külmadel talvedel. Seda osa võivad täita ka settetiigid kuivenduskraavide suudmete lähedal, kui neid hooldada ja setetest puhastada .
Teiseks on toitumisalade säilimiseks vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jõgede luhad võsast. See võimaldab must- toonekurel sealsetel vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja sealt turvaliselt lendu tõusta. Suurveest jääb luhtadele ajutisi tiike koos must-toonekurele sobivate saakobjektidega. See on aga võ imalik vaid hooldatud luhtadel ja korras kallastel. Läbi vana metsa voolavatel ojadel on must-toonekurele sobivad tingimused olemas, kuid nt uuendusraide tõttu saab veekogu kallas piisavalt valgust, et seal võsa vohama hakkaks ja sellega veekogu must-toonekurele sobimatuks muutuks.

Liigi soovitav seisund 10 a. pärast

Must-toonekurgede hetkeline olukord on üldiselt edukas, teadaolevaid pesasid kaitstakse aktiivselt. Peatähelepanu pööratakse elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamisele must-toonekure vajadustest. Must-toonekure populariseerimine meedias on olnud väga edukas ning areneb rahvusvaheline koostöö selle liigi uurimisel ja kaitsmisel. Tänu aktiivsele looduskaitse tööle võib loota , et must-toonekurgede arvukus jääb püsima ning aegamööda ka vaikselt tõuseb.

Kasutatud kirjandus

1) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.ht m
2) http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/mustkurg_us.html
3) MUST-TOONEKURE CICONIA NIGRA KAITSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2009–2013
4) http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html
5) http://www.naturephoto-cz.com/fekete-golya-picture_hu-17968.html
6) http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg
7) http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/JarveG/kurg.html