Must-toonekure kaitsekava - Referaat Uurimustöö

17

docx

Must toonekurg referaat

TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

52

odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15 aastane) kaitse- eesmärk on suur-konnakotka arvukuse kasvutrendi saavutamine (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.2 Liigikaitse meetmed Keskkonnaministeeriumi suur-konnakotka kaitsekava järgi on asurkonna kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed järgmised:  Liigi kaitse elupaikade kaitse kaudu  Intensiivkaitse  Ennetavad meetmed Ohtutegurite riski vähendamisega püütakse täita kaitsekorralduse eesmärke, põhilist tähelepanu tuleks pöörata suure ja kriitiliste ohutegurite mõju nagu: kaitsta pesapaiku ja toitumisalasid tagamaks nende soodne seisund ja tagada seni teadmata pesapaikade alasid,

Keskkonnapoliitika ja korraldus

13

doc

Eesti kotkad

ka vett oma pugus poegadele viima. Levik Must-toonekure kaitsele tasub pöörata suurt tähelepanu ning säilitada võimalikult palju pesasid. Samuti ka säilitada kunagisi pesapaiku lootuses suurendada arvukust. Pesapaigad asuvad suuremates metsamassiivides, kaugel inimasutusest. Pesapaiga valikul on enamasti 3 tingimust: vana ja tugevate okstega puu, läheduses sobivad toitumispaigad ja madalad, varjulised veekogud, häirimise puudumine. Kindlasti suurimate must-toonekure nägemistõenäosustega kohad on Saaremaa ja Pärnumaa piirkonnad. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/kotkad.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel361_347.html http://www.kotkas.ee/ http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=362 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=57

Bioloogia

26

pdf

Eesti looduskaitse

Kaitstav et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, Liidu loodushoiu põhimõtetega, lisati viimasesse aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseseadusesse kaks uut kaitstavate looduskaitseala. See võib olla inimestele silmailu loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203

Keskkonna ja loodusõpetus

39

doc

Keskkonnakaitse KT

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kumm

Keskkonnaohutus

30

docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardad

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kelles

Keskkonnakaitse ja säästev areng

42

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R

Ökoloogia ja keskkonnakaitse