Must toonekurg referaat (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE
MUST- TOONEKURG
REFERAAT
JUHENDAJA : HENN KUKK
TALLINN 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS LK 3
TAKSONOOMIA LK 4
VÄLISTUNNUSED LK 5
TOITUMINE LK 6
PESITSEMINE LK 7
LEVIK JA ARVUKUS LK 9
OHUTEGURID LK 11
KAITSE LK 13
TULEVIK LK 16
LÕPPSÕNA LK 17
KASUTATUD KIRJANDUS LK 18
SISSEJUHATUS
Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka.
Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi.
Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ?
TAKSONOOMIA
Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia)
Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata)
Klass: Linnud (Ladina keeles Aves)
Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes)
Sugukond : Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae)
Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia)
Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1)
Välistunnused
Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma suguvennast pisut väiksem ja eristatav musta kaela ja tiibade alapoole järgi (2). Lisaks erinevalt valgest -toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi (3). Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun , jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad (2). Must- toonekurg kõnnib aeglaselt maad mööda ja lennates on tal nagu ka teistel toonekure perekonna liikmetel kael välja sirutatud (4).
Toitumine
Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest küntud põldudeni ka rabades ning roostikes. Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämise ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega. Toitumisveekogu valikul on must-toonekure jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku olemasolu, eriti inimasustuse läheduses. 2007. ja 2008. aastal tehtud toitumispaikade uuringu esialgsete tulemuste järgi on meelpärasemateks toitumispaikadeks järgnevas tabelis toodud kohad (5).
Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad).
Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad . Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba -, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim , haug, luts , koger, forell , ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5).
Pesitsemine
Must-toonekurg on rändlind. (2) Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna- Aasiasse .(3)
Musta-toonekure ränded (4)
Isaslinnud saabuvad meile aprilli alguses juba enne jää ja lume sulamist, emaslinnud tulevad nädal-paar hiljem. Varaseim kohtamiskuupäev aastail 1987–1996 oli 16. märts. Keskmine saabumisaeg on aga 30. märts. Viimased sügisesed kohtamisjuhud pärinevad septembri keskpaigast. Talvitusaladele, mis ulatuvad Vahemeremaadest ekvaatorini, rändab must-toonekurg kas üksikult või väikestes salkades.
Peale naasmist hakkavad isaslinnud kohe pesa kohendama, et võita peagi saabuva emaslinnu poolehoid.(2) Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%, mis on tugevasti kõrgem Eesti keskmisest. 1990-ndate aastate teisel poolel asustamata jäänud pesapaigad paiknevad oluliselt väiksema metsasusega aladel kui püsivalt asustatud pesapaigad. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas.(5) Kui vähegi võimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus põlismetsa, kus kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski , mis varjaksid pesa nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini mänd, haab, tamm ja kask. Võrreldes pesapuude liigijaotust pesitsuspuistute kooseisu ja Eesti metsade keskmise koosseisuga võib märgata, et musttoonekurg eelistab pesitseda tammedel ja haabadel ning väldib pesitsemist kuusel ja sanglepal. Pesa läbimõõt on umbes 1 m, kuid aastatega võib nii selle diameeter kui ka kõrgus kasvada. Pesa vooderdatakse varakevadel samblaga ja ääristatakse peamiselt raagus lehtpuu okstega.
(10)
Suguküpsuse saavutavad must-toonekured kolmeaastaselt. Vanim teadaolev must-toonekurg on looduses elanud 18-aastaseks, loomaaias aga koguni 30-aastaseks. Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 muna (2). Haudeaeg on 30–38 päeva algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad tavaliselt ei ole ühevanused. Hauvad mõlemad vanalinnud, emalind ligi 60% ajast ja vähemalt üks vanalind on haudumise ajal alati pesa juures. ( Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (2). Pojad saavad lennuvõimelisteks 68–72 päeva vanuselt (5). Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad vanalinnud (2). Päevane toiduvajadus on poegadel 400–500 g (Cramp 1994) (5). Augusti alguses lendavad pojad pesast välja, kuid tulevad nädala-paari jooksul veel siiski pessa ööbima (2). Must-toonekurel on Eestis lennuvõimestunud 1–5 poega eduka pesa kohta. Sageli koorub rohkem poegi, kui lendu läheb ja pesadest võib leida ka koorumata mune. Poegade lennuvõimestumine ja suremus kõigub aastati suurelt (5).

Levik ja arvukus

Must-toonekurg on levinud Lääne-Euroopast kuni Kaug-Idani ja tema arvukuseks hinnatakse 15 000 paari (2).
Pildil on kujutatud musta-toonekure levik maailmas.
(1)
Lääne- ja Kesk-Euroopast on must-toonekurg kadunud viimase paari-kolme sajandi jooksul, seda eelkõige metsade pindala vähenemise ja ulatusliku maaparanduse tõttu. Alates 20. sajandi keskpaigast lisandus veel kloororgaaniliste mürkide (eeskätt DDT) ohjeldamatu kasutamine. Baltimaad , Poola, Valgevene ja tõenäoliselt ka Venemaa lääneosa jäid tollal nii kliima- kui ka poliitiliste olude tõttu looduslikumaks ja puhtamaks. Siin püsinud populatsioon rändas Aafrikasse üle tühjaks jäänud endiste asumaade, nii et pärast olude paranemist jäi nii mõnigi paar sinna jälle pesitsema. “Väljarändajad” on sageli silma paistnud teatud eripära poolest. Nii hakkasid ka must-toonekured Lääne-Euroopa paljulubavatel avarustel pesitsema ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks metsatukkades põldude vahel. See juhtus umbes 30 aastat tagasi (6).
Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud: kui 1960. aastate alguses pesitses meil hinnanguliselt 150 paari (2), siis 1980. aastate algusest alates vähenes must-toonekure arvukus 15 aasta jooksul Eestis kaks kuni kaks ja pool korda. Võib oletada, et toitumisolud halvenesid intensiivse metsakuivenduse mõjul (1958–1975) ja pikaealine liik reageeris sellele ajalise nihkega. Kraavitamine on muutnud suure osa must-toonekure toitumisveekogude ökoloogilist tasakaalu nii, et toitumispüramiidi aluse kadudes seal suurele linnule toitu (kalad, kahepaiksed) lihtsalt pole. Ei piisa veekogu olemasolust, vaja on toimivat ökosüsteemi, mille üks osa on ka must-toonekurg (6). Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi (7).
Seega tuleb must-toonekure kaitsele pöörata väga suurt tähelepanu ning kaitse all olevate pesapaikade kõrval on oluline säilitada ka kunagisi pesapaiku, et arvukus saaks taastuda.
Samas on must-toonekurg hakanud oma levikupiiri nihutama lääne poole ja asunud pesitsema mitmes Lääne-Euroopa riigis nagu Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg ja Itaalia. Ka Eestis on märgata sama tendentsi : nüüd võib levikukaardilt näha, et Saaremaa on üks tihedamalt asustatud maakondi (2).
(2)
OHUTEGURID

Pesapaikade hävimine:
Peamisteks ohuteguriteks on siin metsamajandus , puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Pesitsemise ebaõnnestumist on põhjustanud ka metsnugise rüüste. Pesitsusaegne häirimine jaguneb kaheks: häirimine pesa juures ja häirimine toitumispaikades.
Häirimine pesapaikades.
Peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses Lätis nt on inimtegevuse häirimise tagajärjeks olnud 10–20% poegade või munade hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha.
Häirimine toitumispaikadel
Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud. Häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika varjav taimestik .
Toitumisalade degradeerumine :
Looduslike toitumisalade kuivendamine
Tihe melioratsioonivõrk juhib kiiresti vee ära ja poegade toitmise ajaks kahaneb toidubaas looduslikult mitmekesise maastikuga võrreldes tunduvalt. Musta-toonekure langus 1980-ndatel võis olla seotud just 10-20 aastat varem toimunud metsakuivendusega.
Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad . Kui ka nendes tuvastatakse toitumispaikade kui ühe elupaiga komponendi degradeerumine, siis on populatsioon paratamatult hääbumas.
Lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine
Must-toonekure tahtlikku tapmist ja munade ning poegade pesadest eemaldamist pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalne tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel.
On viidatud CITESi konventsiooni rikkumiste potentsiaalsele ohule pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Võimalike kuritegevuse objektidena on nimetatud enamikku I kategooria kaitsealuseid liike, sh must-toonekurge. Seni pole olulist kuritegevuse kasvu selles osas märgata.
Euroopa spetsialistid on juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide pesitsuskohtade info konfidentsiaalsuse nõudele (Eurogroup Against Bird Crime ).
Keskkonna mürkide mõju
Must-toonekurele mõjuvatest keskkonnamürkidest on potentsiaalselt ohtlikud põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid . Kuna Eestis kasutatav taimekaitsevahend ei tohi põhjustada piina tõrjutavatel selgroogsetel loomadel, mõjuda kahjulikult mittetõrjutavatele taimedele ja loomadele, samuti inimese tervisele ega ümbritsevale keskkonnale ( Taimekaitseseadus § 53 lg 3), siis nende seadusliku kasutamise mõju ei saa olla suur. Keskkonnamürgid võivad ilmselt teatud juhtudel (nt lekke korral) vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab samas piirkonnas toituvate paaride produktiivsust.
Hukkumine elektriliinides
Eestis puuduvad usaldusväärsed andmed viimasel kümnendil elektriliinides hukkunud musttoonekurgede kohta. Kuid 2008. a GPS-saatjatega varustatud noorlindudest hukkus või said vigastada pooled (neljast kaks) just elektriliinides ja esimestel iseseisva elu kuudel. Seega vähemalt rändeteedel on see üsna märkimisväärne oht.
Looduslikud ohutegurid
Eesti on must-toonekure areaali ääreala ja äärealal mõjuvad looduslikud ohutegurid enam kui areaali sisemuses. Seega Eesti populatsioonis on looduslikel ohuteguritel tõenäoliselt küllalt oluline roll.
Noorlindude suremus pärast pesast lahkumist on must-toonekurel tõenäoliselt väga kõrge – Eestis GPS-saatjaga varustatud noorlindudest ei elanud ükski kauem kui kaks kuud. Liikidevaheline konkurents pesapaikade pärast on viimasel kümnendil ilmnenud üksikutel juhtudel (nt pesavahetus kaljukotkaga) ja ei oma ilmselt olulist tähtsust. Liigisisene konkurents võib ilmneda veebikaamera kasutamise põhjal otsustades nii, et isaslindude suure arvulise ülekaalu korral käivad üksikuks jäänud isaslinnud naaberpesi häirimas ja võivad sellega pesitsemise rikkuda (kaklused pesal põhjustavad munade lõhkumisi või poegade hukkumist). Toidukonkurentidest saab vaatluste kohaselt nimetada hallhaigrut, kelle lokaalne asukoht võib vähendada toiduobjektide arvukust teatud toitumispaikades. Samas on peamised toitumiskohad neil kahel liigil erinevad ja must-toonekurg pigem tõrjub hallhaigru eemale. Looduslikest vaenlastest omab olulist produktiivsust vähendavat mõju metsnugis. Teatud aladel (nt Karula RP-s, Raplamaal) on metsnugise rüüste olnud pikemat aega probleemiks ja seetõttu on seal produktiivsus äärmiselt madal. Alati pole pesa kontrollimise ajal võimalik tuvastada, kas pojad on pesas murtud või ära söödud pärast muul põhjusel hukkumist. Looduslikest ohuteguritest mõjutavad produktiivsust oluliselt ilmastikutingimused. Eraldi on uuritud ilmastiku mõju pesakonna suurusele ja edukate paaride osakaalule populatsioonis. Selgub, et näiteks maikuu sademete hulk mõjub positiivselt edukate paaride arvule, aga samas vähendab pesakonna suurust; kevadine soe ilm märtsist maini soodustab nii pesakonna suurust kui ka edukate paaride arvu (5).
KAITSE
Must-toonekurg ja kõik pesitsevad kotkad kuuluvad Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. See tähendab, et iga nende pesapaik on seadusega kaitstud, olenemata sellest, mis plaanid inimesel seal olla võivad (7). Must- toonekure kaitsega tegeletakse programm LIFE raames. LIFE asutati 1992. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide rahaliseks toetamiseks. Programmi elluviimist korraldab Keskkonnakaitse peadirektoraat.
LIFE- Nature rahastab:  looduskaitseprojekte linnu- ja loodusdirektiivide ja Natura 2000 võrgustiku ellu rakendamiseks ning looduslike elupaikade ja liikide säilitamisele ja taastamisel. Projekti edukaks elluviimiseks teeb Eesti Ornitoloogiaühing tihedat koostööd järgmiste partneritega: Keskkonnaministeerium , Kotkaklubi, Keskkonnaamet , Erametsaliit (8).
LIFE projekti tegevuse võib jagada viide, osaliselt kattuvasse gruppi:
· elupaikade kaitse ja hooldus ;
· seire ja uurimine ;
· järelevalve ja püsielupaikade arvestus;
· teavitustegevus;
· rahvusvaheline koostöö;
· tegevuskava uuendamine (5).
Selleks pööratakse peatähelepanu elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamine kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadusest. Projekti pilootalaks on valitud Soomaa rahvuspark , mille luhad olid kunagi sobivaks toitumiskohaks konnakotkastele. Projekti raames loodetakse taastada luhtade majandamine . Oluliseks töölõiguks on maaomanike probleemidega tegelemine ja üldsuse teavitamine looduskaitse vajadustest (8)
SEIRE
Üle kümne aasta on Kotkaklubi partnerina Keskkonnaministeeriumile korraldanud must-toonekure ja kotkaste seiret üle Eesti. Seire käigus kogutakse andmeid eelkõige nimetatud liikide arvukuse ja sigivuse kohta, kuna arvukus ja sigivus on olulisimad ja praktikas kõige lihtsamini määratavad näitajad populatsiooni seisundi hindamiseks. Samuti on seire käigus leitud iga aasta kümneid seniteadmata kotkapesi ning aidatud kaasa järelevalve tegemisele kotkaste ja must-toonekure pesapaikade kaitseks (10). Igal aastal on seiratud vähemalt 65 pesapaika, tegevuskava perioodi jooksul on leitud 15 uut must-toonekure pesa. Seire käigus antakse iga aasta ülevaade pesitsusedukusest ja seda mõjutavatest teguritest.
2013. a on antud hinnang must-toonekure asurkonna suurusele Eestis (5).
RÕNGASTAMINE
Mõnikord soovitakse konkreetse linnu kohta teada saada enamat , kui seda võimaldab tavaline jälgimine. Selleks tarbeks linde märgistatakse. Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Lisaks kasutatakse konkreetse linnu äratundmiseks värvilisi rõngaid, tiivamärgiseid, sulgede värvimist jne. Eestis kasutatakse värvilisi rõngaid kõigil siin püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must-toonekurel (9).
(11)
SATELIITJÄLGIMINE
Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit - või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 - 50 km kauguselt (9).
Pildil on näha saatjatega varustatud Eesti must-toonekurgede  Jaagu ja Tooni ränded, neist üks ööbis Moldovas ja teine
Bulgaarias (10).
Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse . Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda Argos keskusesse, kus arvutatakse linnu asukohad.
GPS- saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad, st väikesesse karpi on peidetud GPS-seade. GPS-punktid salvestatakse mällu ja saadetakse satelliitidele ning sealt Argos CLS keskuse kaudu meie arvutisse. Nii saame samasuguse täpsusega punktid, nagu oleks lind lennanud ringi tavalise GPSiga. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna (9)
TULEVIK
Keskkonnaregistrisse oli aastaks 2009 kantud 157 pesa ja 81 püsielupaika kogupindalaga 2636,85 ha. Püsielupaikades asub 93 pesa (pluss 14 pesa teiste liikide kaitseks moodustatud püsielupaikades, seega kaitse alla võetud püsielupaikades kokku 107 pesa). Kaitsealadel asub 74 pesa, neist sihtkaitsevööndites 61 pesa (hooldatavais 28 ja looduslikes 33). Pesade rohkus tuleneb sellest, et üks paar kasutab pesitsemiseks eri aastatel eri pesi, teadaolevalt kuni 5 pesa. 2008. a olid teada 39 paari pesapaigad, tõenäoliselt pesitseb kaitsealadel veel 5–10 paari (Kotkaklubi 2008), mis tähendab, et kaitse all võiks olla 50 paari pesapaigad.
Praeguste hinnangute kohaselt on must-toonekure arvukus ligi 80 paari ja seega on teada vaid 60% Eestis pesitsevate must-toonekurgede pesapaigad. Seega on ligi 30 paari elupaigad potentsiaalselt hävimisohus (5).
LIFE projekti oodatavateks tulemusteks on:

• 2800 ha Natura 2000 biotoope (luhad) taastatud ning nende edaspidine majandamine korraldatud tagades suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure toitumisbiotoopide säilimise pilootaladel.
  
• Vähemalt 65 ha metsamaad ostetud riigile
  
• Suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure kaitsekorralduslikud meetmed ellu viidud ning liikide tegevuskavad uuendatud järgmiseks 5 aastaks.
  
• Toimiv rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö nimetatud liikide kaitse korraldamisel
  
• Avalikkuse teadlikkus tõusnud Euroopa mastaabis prioriteetsete liikide kaitsevajadustest ja elupaiganõudlusest (kotkad, must-toonekurg) – 10 000 voldikut, 350 lisalehte eramaaomanikele, tutvustav videofilm kotkastest, täiendatud interneti kodulehekülg, 45 seminari + 2 rahvusvahelist konverentsi.
  
• Ettepanekud/juhised suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure elupaikade säilitamiseks eramaadel (9).
  

LÕPPSÕNA
Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud.
Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine?
Must- toonekurge ohustavad peamised tegurid on pesapaikade hävimine, häirimine pesapaikades, häirimine toitumispaikadel, toitumisalade degradeerumine, looduslike toitumisalade kuivendamine , toitumisalade kvaliteedi langus, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine, keskkonna mürkide mõju, hukkumine elektriliinides ja looduslikud ohutegurid.
Tema kaitseks on loodud programm LIFE. Peatähelepanu pööratakse elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamisele must-toonekure kaitse vajadusest. Praeguseks asub kaitsealadel 74 pesa, neist sihtkaitsevööndites 61 pesa. Järgnevaks viieks aastaks on uuendatud must-toonekure kaitseprogrammi.
Must-toonekure kaitsemist võetakse tõsiselt ja tehakse kõik olenev, et see kaunis toonela lind meile püsima jääks.
KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. Must-toonekurg: http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg (16.10.2010)

Eesti kotkad ja Must toonekurg, Must-toonekurg: http://www.kotkas.ee/Mustkurg.ht m (16.10.2010)

Tartu ülikooli loodusteadusliku hariduse keskus, Must-toonekurg : http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.ht m (16.10.2010)

Wikipedia, the free encyclopedia, Black Stork: http://en.wikipedia.org/wiki/Black_stork (16.10.2010)

Kotkaklubi, Must-toonekure Ciconia Nigra Kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105548/must_toonek urg.pdf (16.10.2010)

Eesti loodus, Must-toonekurg: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=910 (16.10. 2010)

Eesti kotkad ja Must-toonekurg, Kotkad ja Must-toonekurg Eestis: http://www.kotkas.ee/failid/Kotkad_EST.pdf (16.10.2010)

Kotkad ja Must-toonekurg, Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis: http://www.kotkas.ee/Eaglelife.ht m (16.10.2010)

Kotkad ja Must-toonekurg, Kotkaklubi tegevused: http://www.kotkas.ee/tegevus.html (16.10.2010)

Postimees , Toonekurg Jaak jõudis Moldovasse: http://blog.postimees.ee/270406/esileht/siseuudised/196839_foto.php (16.10.2010)