6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral · aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele
pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis tihtipeale jäetakse lagendikud koristamata. Ei panda oksi hunnikutesse, maha võetud puude asemel ei istutata uusi. Eesti on küll metsa poolest rikas riik, aga kui nii jätkatakse, siis ei ole varsti enam metsa ning loomadel ei ole elupaiku. Metsaraiega kaovad ära ka loomade elupaigad ning taimede kasvukohad. See omakorda põhjustab erinevate loomade ja taimete väljasuremise, kuna neile sobiv elupaik on hävitatud ning uut pole tagatud. Samuti jääb inimestel metsasaadused saamata
elupaikade ja elupaiga metsade hävimine, liigi häirimine. Liiki kaitsevad seadused: on välja toodud piirangud ja regulatsioonid, mis kaitsevad liiki. Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele: selles peatükis arutatakse erametsa omanikele seatuid piiranguid, metsamajandamis tulude mõjutust ning millised on kompensatsioonid erametsa omanikele. 1. Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja
näha. Kui liikumatult istuda, siis tunni, kolme, nelja või viie pärast tõenäoliselt õnnestubki kobrast näha. Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.” Sealt edasi minnakse kena soojärve Mustjärve äärde, mis on samuti kobrastel asustatud. Kuigi kobras eelistab vaid lehtpuid, on järve ääres kooritud isegi mände. Matk jätkub mööda raba. Enne seda läbitakse ürgmets, kus pole sada aastat raietöid tehtud. Koprarajal käik lõpeb Marjasoo talus, kus Kristuse ajast pärit paari tuhande aasta vanusel turbal kasvatatakse metsamarju. Ermi sõnul näitavad viimased proovid, et see on kõige puhtam pinnas, mis Eestis üldse on. Matka lõpus pakutakse Marjasoo talus jõhvikaid, võib ka osta Kullaaugu talu mett või vahva mälestuseseme – kopra kihvadest, hammastest jms valmistatud ehte. Noorematele inimestele, kes tahavad hästi suuri katsumusi, on eriti raske rada Valgjärve ümbruses
on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-, talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu on veel elus ja Tõnn, kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2. Ohutegurid 2.1 Pesitsusaegne häirimine Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Suur- konnakotka pesitsusperiood on väga pikk ja häirimistundlik, see kestab aprilli lõpust kuni augustini ja veel septembri keskpaigas viibivad nad veel pesitsuspaiga lähedal. Aastal 2002 kehtestas RMK peatanud metsaraie perioodil 15. aprill- 15. juuni. See võimaldab konnakotkastel pesitsemist alustada, kuid ei taga poegade kasvamis perioodil häirimise. Mõned linnud
Kasutati lühiajaliselt, sest koorma laadimiseks tuli palju manööverdada, millega alanes tootlus. Üleliiduliste teadus-uurimisinstituutide ja laborite töö tulemusena jõudsid tootmisse ning kasutusse 1970-ndatel aastatel juba spetsiaalsed laadurid P-2, P-19 ja PL-1(A) ning LM ja LK tüüpi külglaadurid (vt. joon. 8.4.8). Nende laadimisviisidega sai raietööd ja laadimis-väljaveotööd viia eri aegadele, talvel sai seega raietöid forsseerida ja moodustada metsa suured materjali varud Tänu piiride avanemisele Eesti ja Soome vahel 1980. aastatel ning kaubavahetuse hoogustumisele saadi Metsatööstusministeeriumi poolt hankida esimesed "Fiskars" (joonis 7.4.11), hiljem "Loglift" laadurid. Tüveste laadimiseks sobisid kõige paremini "Fiskars 1200". Teatud aja töötasid nad paralleelselt vene laaduritega ja 1990.a. algusest domineerisid juba "Loglift" laadurid. 20. Raiete planeerimine
Idaossa jäävad suuremad soosaared, neist väiksematel nagu Kasniku, Heinsoo, Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Luidete vaheline üleminek rabades on tavaliselt järsk. [] Joonis 12 Puhatu soo (http://www.matk.ee/tegevus/matkad/04/Puhatu/Puhatu%20yld.gif ) Poroni jõe ürgorg Hämarad, võimsad metsamassiivid, põlispuude ja jõesängiga jätab unustamatu mulje. Poroni kallastel on juba 1967.a. põlismetsa kaitseala, seal ei ole juba ligi 100 aastat tehtud raietöid. Poroni jõgi saab alguse Puhatu rabast ja suubub Narva jõkke. Päris Narva jõe kallastel põlist metsa enam ei leidu. [] Joonis 13 Poroni jõe ürgorg ( http://www.illukavv.ee/images/articles/image015_t.jpg ) PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK Palju soo pindalast on kaitse all, siis tänu sellele on seal veel soosaarte ümber säilinud kuivendamata märealasid märgi maismaapaiku, kus vesi on aastas mitme kuu vältel
annaabi.ee 
