· Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.
võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika. Rahvusvaheliste organisatsioonide tüübid: valitsusvälised, -vahelised ja ärilised. Piirkondlikud vs globaalsed; multi- ja biliteraalsed; erinevate eesmärkide, ülesehituse ja võimuga. Euroopa kontsert- 1815-1853- esimene organisatsioon üldse; Rahvasteliit 1920- esimene tänapäevane organisatsioon;
Konfidentsiaalsusnõude täitmiseks tuleb koostada vastavad dokumendid, kus oleks selline säte sees ja mille peaksid eaka väärkohtlemise juhtumiga seotud isikud allkirjastama. 5 Kasutatud kirjandus. Aljosin, I. (2011). Väärkohtlemise ennetamine hoolekandeasutuses. Sotsiaaltöö 3 (lk 47-51). Eesti Statistikaameti kodulehekülg. (2012). http://www.stat.ee/sotsiaalelu Medar, M. (2006). Juhtumipõhine võrgustikutöö. Juhtumikorralduse käsiraamat (lk43). http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Juhtumikorralduse_kasi raamat.pdf Tuherm, M. (2012). Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel. Sotsiaaltöö 2 (lk 36-40). 6
eelpoolkirjeldatud loo töös üksikisikuga (poisiga) võib üsna alguses olla vajadus kasutada ka meeskonnatööd, kaasates näiteks psühholoogi, lastepsühhiaatri, õpetaja või konstaabli (Paavel 2004). Sotsiaaltöö meetodeid on võimalik jagada ka lähtuvalt erialase tegevuse alustamise ajendist (liikumapanevast jõust), milleks võib olla mingi konkreetne juhtum või nähtus, mistõttu saab rääkida kahest järgmisest meetodist: juhtumipõhine sotsiaaltöö; protsessipõhine sotsiaaltöö. Nende kahe meetodi olulised erinevused on: sotsiaaltöö praktika seisukohalt on kaks erinevat asja, kas näiteks avalikus kohas oli raskes joobes üks alaealine või on joomarlus levinud väga suure hulga alaealiste seas; Probleemid ilmnevad erinevalt: esimesel juhul korjab politsei joobes alaealise üles ja sotsiaaltöötaja võib alustada; teisel juhul nõuab tegevuse alustamine olukorra jälgimist, vajadusel
kus üksnes toimuvad looduslikud protsessid. Tabel 3. Suur-konnakotka pesade kaitse all hoidmise põhimõtted (Keskkonnaministeerium. s.a.). PESA ELUPAIK KAITSEVAJADUS asustatud heas seisundis jah asustamata heas seisundis jah asustatud halvas seisundis või osaliselt hävinenud jah asustamata halvas seisundis või osaliselt hävinenud juhtumipõhine eksperthinnang asustamata hävinud ei varisenud heas seisundis jah varisenud halvas seisundis või osaliselt hävinenud juhtumipõhine eksperthinnang varisenud hävinud ei 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine
Õpetajal on juhendaja ja monitooringu teostaja roll (Pedastsaar, 1999). Nii iseseisvalt ettevalmistatud kui ka rühmatöö projektid võimaldavad õppijail tegutseda vastavalt oma huvidele, kirjutada või luua midagi kuulajaskonnale ning seejärel esitada oma leiud ja kokkuvõtted. 9. Juhtumi/ probleemipõhine õpe. Juhtumi analüüs on õppemeetod, mille tuumaks on õppimine kogemustest ja kogemuste kaudu. Juhtumite analüüse võib läbi kas individuaalselt või rühmatööna. Juhtumipõhine õpe nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001). Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada. Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000):
töökeskkonda kujundada, paremad oskused oma ressursside jagamisel ja taastamisel. Aidata enesereflekssioonil toimuda. Tagasiside on võimas moodus ja vahend, kuidas endast teadlikumaks saame. Supervisioon ei keskendu ainult probleemidele, vaid ka tugevustele. Jaguneb nii individuaalseks ja grupisupervisiooniks. Eriti oluline on individuaalne supervisioon. Eestis tuleb superviisor ise leida, tööandjad väga ei tasu supervisiooni eest. Supervisioon võib olla: Juhtumipõhine tegeletakse konkreetsete juhtumite arutamisega. Töökorralduslike aspektide põhine tegeletakse töökorralduslikest aspektidest (töökeskkond, suhted, rollid, eesmärgid, töökoormus jms) probleemi tuvastamine... Teema-põhine Tööstressi taseme hindamine ning põhjuste analüüsimine individuaalse/meeskonna kava koostamine stressi ennetamiseks ja toimetulekuks. Supervisiooni minnes tuleb ennast ette valmistada:
Strateegiate kasutamine on üldiselt automaatne, kuid need pole alati efektiivsed. Vahel tuleb õpetada ka elementaarseid oskusi infotöötluses – ettemõtlemine, tempo järgimine, oma soorituse kontrollimine vigade suhtes, lisainfo otsimine enne lahendama asumist, alternatiivide leidmine. Treenimine peaks kinnitama, et strateegiad on selgeks õpitud ja need üldistuvad. On loodud mitmeid üldisi programme, mida saab rehabilitatsiooniks rakendada, kuid nende rakendamine on juhtumipõhine. Tehnikate valik sõltub pt-di eelistustest, tema individuaalsetest vajadustest, eelnevast ravist. Efektiivseks rehabilitatsiooniks on vajalik - terapeutiline suhe pt-ga - süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus - valitud tehnikad peavad pt-di seisundiga sobima - vahepealsed hindamised, et jälgida edenemist Mnemotehnika – meeldejätmine mingi kindla koodi järgi. Vaimne kujutlemine, “kohtade meetod” (method of loci) – meeldejäetava info “asetamine” kindlatesse
- Strateegiate kasutamine on üldiselt automaatne kuid need pole alati efektiivsed - Vahel tuleb õpetada ka elementaarseid oskusi infotöötluses – ettemõtlemine, tempo järgimine, oma soorituse kontrollimine vigade suhtes, lisainfo otsimine enne lahendama asumist, alternatiivide leidmine. - Treenimine peaks kinnitama et strateegiad on selgeks õpitud ja need üldistuvad - On loodud mitmeid üldisis programme mida saab rehabilitatsioonisk rakendada kuid nende rakendamine on juhtumipõhine. Tehnikate valik sõltub patsiendi eelistustest, individuaalsetest vajadustest, eelnevast ravist. Efektiivseks rehabilitatsiooniks on vajalik: o Terapeutiline suhe patsiendiga o Süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus o Valitud tehnikad peavad patsiendi seisundiga sobima o Vahepealsed hindamised et jälgida edenemist. Mõistab närvisüsteemi haigustega seotud fenomenoloogiat
18 · Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee · Kohalikud omavalitsused. Psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni peaksid pakkuma: · Rehabilitatsiooniteenuse osutajad. · KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad juhtumikorralduse põhimõttel. PROBLEEMID: · Terviklik hindamine ja juhtumipõhine ellurakendamine rehabilitatsioonis? · Juhtumikorralduse tegelik ellurakendamine KOV-s? · Lai valdkond, erinevad teenused, võrgustikutöö nõrkusega seotud probleemid. · Teiste valdkondade teenuste reaalne kättesaadavus. · Vastutus on hajunud. Rehabilitatsiooniteenus Eestis? · Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (2004) seletuskirja alusel on Eestis tegemist psühhosotsiaalse rehabilitatsiooniteenusega, mis üldjuhul järgneb
lepitakse kokku töölepingu lõppemisel. Kuna A. sai hea tööpakkumise Soome, ütles ta oma töölepingu üles. Millistele asjaoludele tuginedes tuleb määrata kindlaks A.-le konkurentsipiirangu tõttu makstava hüvitise suurus? Erimeelsusi võib tekitada ka makstava hüvitise suurus. Kui suur on mõistlik hüvitis? Seaduses ei ole teadlikult protsente määratud, sest hüvitise suurus on juhtumipõhine ning sõltub paljudest asjaoludest. 14.H.-ga sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohtinud ta ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest. Kuus kuud pärast lepingu lõppemist rikkus H. piirangut ning asutas endise tööandjaga konkureerivas valdkonnas äriühingu.
annaabi.ee 
