Kotkaklub i Keskkonnakaitse üldkursus PK.0762 Kati Markus Millal ? ● ametlik registreerimise aeg oli 1999. aastal. Põhjus ? ● soov teha midagi kotkaste heaks (must- toonekurg). Millega tegeleb ? ● lindude jälgimine saatjate abil ● kotkaste rõngastamine ● seire Info jagamine: ● koduleht http://www.kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm
KOTKAKLUBI Loomine Ametlikult loodi 1999.aastal Tegeldi juba 20.saj esimesel poolel Miks? Soov teha midagi kotkaste heaks Eesmärk: et kotkad ja must-toonekured jääksid Eesti maastikku ilmestama ka tulevikus Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb
3) Milliseid meetodeid kasutatakse lindude individuaalseks eristamiseks / märgistamiseks? Milliseid tingimusi ja piiranguid tuleb sobiva meetodi valikul arvestada? Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Selleks kasutatakse näiteks kaela-, jala- ja tiivarõngaid. Eelistatavalt võiks rõngas olla värviline, kuna seda võimalik märgata kaugemate vahemaade tagant kui tavalist alumiinium rõngast. Värviliste rõngaste puhul ei ole vaja linde hiljem loendamiseks uuesti kinni püüda. Rõngastamisel tuleks silmas pidada konkreetse linnuliigi eluviise, näiteks tuleks eelistada kaelarõngaid jalarõngastele, selliste linnuliikide puhul, kes toituvad kõrges rohus (näiteks haned ja luiged)
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu
Osade kultuuride juures kasutatakse ninarõngast pulmakingina, see näitab perekonna jõukust. See antakse mehelt naisele ning on naisele materiaalseks kindlustuseks lahutuse korral. Läänes hakati ninasid augustama hipide hulgas, hiljem võttis selle üle punk-liikumine. Keele augustamine Keele augustamisega tegelesid rituaalselt vanad Asteegid, Maiad ja Kesk-Ameerika hõimud. Vere valamisega sooviti jumalatelt lepitust saada. Keele rõngastamine on üks populaarsemaid rõngastamisviise. See on sokeeriv ja provokatiivne. Kõrvade augustamine Arvatavasti oli kõrvanibu augustamine esimene inimese katsetus augustamise vallas, sest kõrv on ülimalt kergesti läbistatav. Kõrvu hakati augustama arvatavasti maagilistel põhjustel. Usuti, et deemonid pääsevad
väga agressiivsed ja ründavad sageli poegade juurde ronivat vaatlejat (rõngastajat)! Aeg-ajalt tuleb ette juhuseid, kus pesitsevaid händkakke on murdnud metsnugised. Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul. Eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminci eeskujuks oli van Goglü looming Ekspressionistid. Naivism- 2Ü.dal sajndil toimub tohutu nihe tänu ibtograafialc.Tahavad teha inimeste kuju täpselt aga ei oska(figuurid moonutatud)Eestis tegelevad eestlastest meremehed. Ei osata anda maali südavust-maalitakse plakatilikult e. dekoratiivselt.Tihtipcale muinasjutuliselt.Paul Kondas. Jaan Oad. Maurice Utrill...
Igal aastal on seiratud vähemalt 65 pesapaika, tegevuskava perioodi jooksul on leitud 15 uut must- toonekure pesa. Seire käigus antakse iga aasta ülevaade pesitsusedukusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2013. a on antud hinnang must-toonekure asurkonna suurusele Eestis (5). RÕNGASTAMINE Mõnikord soovitakse konkreetse linnu kohta teada saada enamat, kui seda võimaldab tavaline jälgimine. Selleks tarbeks linde märgistatakse. Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Lisaks kasutatakse konkreetse linnu äratundmiseks värvilisi rõngaid, tiivamärgiseid, sulgede värvimist jne. Eestis kasutatakse värvilisi rõngaid kõigil siin püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must- toonekurel (9). (11) SATELIITJÄLGIMINE Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit- või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad,
........................................... 14 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine............................................ 17 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused....................................... 17 4.2 Elupaikade piiritlemine............................................................................ 18 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine..................................................... 19 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine.......................................................... 20 5. Kontroll......................................................................................................... 21 5.1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus..................................................................
Kindlasti pöördu igasuguse infektsiooni korral kohe arsti poole. 20 2.3. Keele augustamine Keele augustamisega tegelesid rituaalselt vanad Asteegid, Maiad ja Kesk-Ameerika hõimud. Keel rõngastati, et vere valamisega jumalatelt lepitust saada ning nii tekitati ka teadvusetuse tunne, et preestrid või shamaanid saaksid jumalatega ühendust võtta. Keele rõngastamine on üks populaarsemaid rõngastamisviise. See on shokeeriv, provokatiivne ning fantastiline oraalseksi abivahend (olenemata soost), kuigi samas ei ole see abivahend tingimata kohustuslik. Tänapäeval tehtavad keeleaugud läksid moodi viimase 20 aasta jooksul ja on hiljuti tõusnud vaieldamatult vajalike moeaksessuaaride hulka. Keeleaugud tehakse tavaliselt vertikaalselt keele keskossa enne keelt altpoolt suuõõnega ühendavat nahariba. Väga keele otsa rõngast panna ei ole
lubatud lõigata üksnes juhul, kui selleks on meditsiiniline näidustus. Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koerte ja kasside tätoveerimist ning loomade mikrokiipimist teeb veterinaararst . Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatud menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik
annaabi.ee 
