väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna
Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes) Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma
Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses lennuvõimestub kõige sagedamini üks kuni kaks poega, kuid peaaegu igal aastal on parematel jahimaadel esinenud ka kolmepojalisi pesakondi. Levik ja arvukus Ilmselt on merikotkas Eesti põlisasukas. Esimesed kirjalikud teated Baltimaades kohatud merikotkaste kohta pärinevad 18. sajandi lõpuveerandist. 1815. aastal on merikotkast nimetatud Eestis, eriti Peipsi ääres, mitte kuigi haruldaseks linnuks. 19. sajandi linnuvaatlejate tähelepanekutele toetudes võiks merikotka tolleaegset arvukust hinnata vähemalt kolmekümnele paarile
...................... Sissejuhatus Eestis leidub kuni 222 linnuliiki, millest 24 kuulub röövlindude hulka. Suurimaid ja võimsamaid röövlinde, kes tegutsevad päeval, kutsutakse kotkasteks. Eestis leidub kotkaid 6 liigist: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas. Must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. ,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotkaste õitseaeg jääb sajandite taha ning kotkaste luid on leitud isegi mesoliitilistest asupaikadest. Tsaariajal hävitatud palju kotkasteliike, mille tõttu 1920.a. olid Eesti kotkaliigid väga haruldased. 1957.a. jõustus kotkastele loodukaitseseadus. Merikotkas
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime
Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest
negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:
...............................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja lubatuid tegevusi, kehtestatud nõuded ning piirangualad.........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek
...............................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja lubatuid tegevusi, kehtestatud nõuded ning piirangualad.........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek
Kaitstav et ühildada meie looduskaitsesüsteemi Euroopa loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm, Liidu loodushoiu põhimõtetega, lisati viimasesse aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseseadusesse kaks uut kaitstavate looduskaitseala. See võib olla inimestele silmailu loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad. pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203
aastal Karula rahvuspark. Asub Valga-ja Võrumaal Karula ja Mõniste vallas. Rahvuspargi pindala on 11 043 ha. Kaitse-eesmärgiks: · Kagu-Eesti tüüpiliste metsa-ja järverohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse · Lõuna-Eesti maastikukultuuri taaselustamine Iseloomustus: · Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets (Kagu-Eesti suurim metsamassiiv) · Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse
86. Miks ei tohi tappa rästikuid? Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 87. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 88. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 89. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935
87. Miks ei tohi tappa rästikuid? Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 88. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935
Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 88. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935
Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 3 PROGRAMMIALA on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandusliku tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata.
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: Riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Üldkoordinaator (Keskkonnakaitseministeerium), seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. LOODUSKAITSESEADUS (2004) Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; (3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted: (1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt
ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
või oja kohal aga tähelepanelikule loodusehuvilisele naljalt märkamata. Tema selg ja sabapealne on ere-taevassinised, muu ülapool tuhmroheline peente helesinakate tähnidega, rind ja kõhualune on ookerjalt roostepunakad. Selliselt värvunud sulestiku tõttu on nii 6 kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga. Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga uhkeldavatel isapartidel. Nende väljakutsuvat välimust võime pidada liigi säilimist soodustavaks kohastumuseks: sellal, kui emalind haudub, tõmbab pesa läheduses jõude ilutsev
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20142020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID...............................................................10 4.1 Praegu hooldatavatel alade järjepidev hooldus.........
Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu. Lisaks kasvas 6,9 miljonit m3 puitu ka põõsastikes ja looduslikul rohumaal ning metsades esines 16 miljonit m3 püstiseisvaid surnud puid ja 14 miljonit m3 lamapuitu. Puistute keskmine aastane juurdekasv on 12,1 miljonit m3. Võrreldes 1937. a hinnanguga on puidutagavara suurenenud enam kui neli korda. Arvestades kasutatud
Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Kellele ja miks on vaja looduse kaitset?
5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised,
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel ..................................................................
............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................
fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. (botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, analoogia, ornitoloogia) Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. (geneetika, biokeemia, füsioloogia, ökoloogia) Monitooring e. seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele, inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Eksperimendis mõjutatakse
Kkkaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Kkameetmed kujundatakse kkpoliitika abil. Kkkaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) kkkaitse; 5) kkkaitsega seotud seire ja järelevalve. EESTI: Kaitstava objekti tüüp, Seadus Kaitseala: -Rahvuspark -Looduskaitseala -Maastikukaitseala-Looduskaitseseadus Hoiuala Looduskaitseseadus Püsielupaik Looduskaitseseadus Kaitstav looduse üksikobjekt Looduskaitseseadus Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Loodusobjekt-Looduskaitseseadus Kaitsealune liik Looduskaitseseadus Vääriselupaik- Metsaseadus Objekti tüüp, Seadus Hoiumets Metsaseadus Kaitsemets Metsaseadus Muinsuskaitseala Muinsuskaitseseadus
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu...............................................................
Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne
aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n.-ö- mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfäärikaitseala rahvusvahelise tähtsusega kaitstav ala, ühe või mitme reservaadiga (puutumatu looduse kaitsealaga) territoorium koos seda ümbritseva puhvertsooni ja majandatava piirkonnaga. Biosüsteem bioloogiline süsteem, põhiline ökoloogia uurimisobjekt (eriti raku, organismi ja ökosüsteemi tasemel), käsitatav iseuueneva reguleeruva süsteemina. B-d on aineringele ja energiavoole lahti, siiskieraldab mõnd neist ümbrusest membraan (nahk, rakukest), mis teeb ainevahetuse ja energiakasutuse valikuliseks (nt. kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust).
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
