Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg Teine osa (0)

1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte.

• Senjööri ja vasalli suhe
  
• Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele – senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada!
  
• Vasallid pärandasid lääni pojale edasi – kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused!
  
• Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu – poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad!
  

2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted

• Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva
  
• Ustav oma perele, senjöörile, riigile
  

3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks?

• Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse
  
• Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust , leida abikaasa või teenistus
  

4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat . Milles avaldus selles nn daamikultus?

• Kangelaseepos – teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest ( Rolandi laul)
  
• Rüütliromaan – muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur)
  

5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust

• Talupojad sõltusid oma isandatest – feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema
  
• Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni
  

6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut?

• Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu
  
• Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades
  
• Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti
  
• Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus
  

7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist?

• Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu
  
• Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti
  

8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest?

• Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda
  
• Linnad said linnaõiguse – linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha
  
• Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda
  
• -
  

9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist?

• Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele
  
• Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele
  

10) Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel

• Linnad olid piiratud müüridega kaitseks välisvaenlase või senjööri rünnaku eest
  
• Toit maaelanike omast mitmekesisem
  
• Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu
  
• Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal
  

11) Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest?

• Patt oli mäss Jumala vastu – mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan
  
• Saatan ahvatles esimesi inimesi –karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja
  
• Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu
  
• Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama – usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim)
  

12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik ?

• Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel – patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile
  
• Erinevused rituaalides – läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus
  

13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal , kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest.

• Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta
  
• Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu
  
• Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest
  
• Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi
  

14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid . Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?

• Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid
  
• Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist
  
• Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud
  
• Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele
  

15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus ?

• Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma
  
• Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust
  

16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser .

• Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks
  
• Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada
  
• Ketserid olid väärõpetuste kandjad , mida katoliku kirik heaks ei kiitnud
  
• Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad
  

17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik?

• Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid – haridus vaimulik, ladina keeles
  
• Ametikoolid ehk abakusekoolid –arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles
  

18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas?

• Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid – scolarius, studiosus
  
• Õppejõud olid nagu meistrid – magister , doktor , professor
  
• Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori
  
• Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused
  

19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom?

• Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse
  
• Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles – eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama
  

20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit?

• Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada
  
• Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti