Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikaja kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal oli keskaeg?
  • Mis sündmustega see algas mis sündmustega lõppes?
  • Kus feodaalkord tekkis?
  • Miks tekkis mida tähendab?
  • Keskaegsed seisused - mis olid mis olid erinevate seisuste ülesanneteks?
  • Mida valitseb?
1. Millal oli keskaeg ? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks.
476 algas Lääne- Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist.
Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus – feodaalkord .  Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks.  Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks – hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne-Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik.
2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus . Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11)
Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes
3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood , feodaal . Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19)
Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel.
Vasall- alamfeodaal
Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis
Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään)
Feodaal- maaisand
Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul
4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11)
Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine . Talupojad olid sunnismaised – nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada . Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus . Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena – isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima.
5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11)
Vaimulikud - palvetasid kõigi eest
Sõjamehed- kaitsesid kõiki
Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal
6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20)
Sõdisid peamiselt ratsa ; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist .
7. Talupojaseisus – sunnismaisus , koormised , raharent , naturaalmajandus (ptk 21)
Sunnimaisus - talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit.
Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma
Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada
8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst . Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus , Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24)
Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks
Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale
Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule
Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk
9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid . Kloostrid ja mungad . Olulisimad kloostriordud.(ptk 12)
Piiskopid olid suuremate piirkondade usuelu juhid. Peapiiskopid olid olulisemates linnades. Piiskop pühitses ametisse preestri, kes korraldas kohalikku usuelu.
Tähtsaimaks kloostriks kujues Monte Cassino mungaklooster Apenniini mägedes, millele kirjutas reeglid Benedictus .
10. Paavsti ja keisri vastasseis – Gregorius VII ja Heinrich IV (ptk 18)
Vastasseis tekkis sellest, et mõlemad soovisid piiskoppe ametisse määrata. Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada.
11. Kristlik usk keskajal – üldine kirjeldus. Lucifer , Piibel , Jumal, puhastustuli , surmajärgsus, paradiis ja põrgu. (ptk 24)
Lucifer- ingel, kes on Jumala vastu pööranud ja võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest
Piibel- jaguneb kaheks – Vanaks Testamendiks, mis on juutide püha raamat ning Uueks testamendiks, kus on kirjas Jeesuse elulugu ja õpetus ning esimeste apostlite õpetused
Jumal-keegi, kes on loonud maailma ning valitseb seda oma inglite abil
Puhastustuli- koht, kuhu patused visatakse , et ka nemad paradiisi saaksid
12. Suur kirikulõhe – mis see oli, millal toimus, miks toimus. Millised kirikud selle tagajärjel tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh(ptk 24)
Hakkasid tekkima erinevused idas ja läänes ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel, sest paavst ei allunud keisrile. Idas ja läänes tekkisis erinevused rituaalides ja tõekspidamistes. Idas usuti , et Püha Vaim lähtub Jumalast, kui isast, läänes aga, et Püha Vaim sõltub mõlemast- nii Isast kui ka Pojast. 1054 tekkis kirikulõhe- paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine - saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla. Tekkisid katolik kirik (kuulus paavsti võimu alla) ja õigeusu kirik (kirik allus patriarhile)
13. Keskaegne islam – mõisted: Meka , Muhamed , Allah , islam, monoteism , Koraan , kaliif, kalifaat , ramadaan, šariaat, sunniidid ja šiidid, džihaad (ptk 7-8)
Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht
Muhamed- Meka kaupmees , kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi
Allah- araabia peajumal
Islam- moslemite usk
Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine
Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks on tehtud; ülim tõde; pühakiri
Kaliif- moslemite vaitseja ja Muhamedi asemik
Kalifaat- Araabia riik, mida valitseb????? kaliif
Šariaat- seadus, mis hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab
Sunniidid- Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Neid kirja pannud inimesed on sunniidid
Šiiidid- Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ning tema järeltulijate pooldajad
Džihaad- Iga moslem peab usu nimel pingutama (see püüdlikkus)
14.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse.  (ptk 7)
Muhamed oli Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama monoteismi; sündis Mekas ja jäi varakultorvus; abiellus noorena; ta tavatsenud käia mõtistklemas Meka lähedal Hira mäe koopas ja seal olla Allah end temale ilmutanud; ta üritas Araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi saada; hakkas pidama juudi usku ja kristlust väärõpetlusteks; hakkas nägema end lõpliku prohvetina, kes pidi kuulutama üiget usku kogu maailmale; asus Mediinasse, sest Meka rahvas hakkas temasse vaenulikult suhtuma . Elas VII sajandil
15. Muhameedluse levik – mis maad vallutati , millal, miks õnnestus araablastel nii suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn. (ptk 7)
Süüria, Palestiina , Egiptus, Uus-Pärsia, kogu Põhja-Aafrika, Hipaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia , Kaukaasia , Kesk- Aasia , India. Pealinnaks oli Damaskus Süürias.
16. Islami üldiseloomustus – kirjelda üldsõnaliselt, millesse moslemid usuvad. Kirjelda naiste õigusi islamis. Monoteism, džihaad, šariaat. (ptk 8)
Džihaad- püha sõda, millega levitatakse islamiusku
Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse
Šariaat- islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist , sunnast ja hadithist. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks“
Naiste õigused Islamis- mees peab suhtlema kõiki oma naisi võrdselt ning ülal pidama; abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuks loopimisega; pärimisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara; tütarde pärandiosa on üldjuhul poole väiksem, kui poegadel, sest neil ei tule perekonda ülal pidada; piiratud on suhtlemine perekonda mitte kuuluvate meestega; naiste jaoks eraldi ruumid, kus võivad käia ainult naiskülalised
17. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat. (ptk 18)
Toimusid 1095- 1291 ; oli 8 tk; tekkisid, sest kristlased hakkasid vallutama Iisraeli; peeti moslemiusu kaotamiseks; olid eurooplaste jaoks täielikud läbikukkumised ning tulutud.
Aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised tülitsemised ning haridus ja teadus ja kultuur arenes kiiresti.  Ristisõdadega alguse saanud hariduse, kultuuri ja teaduse  areng lõpetas antiikaja lõpuga alanud mandumise ning juhtis Euroopa viimaks uude ajajärku – uusaega .
Urbanus II- paavst, kes kuulutas välja esimese ristisõja
Friedrich Barbarossa- Saksa keiser , kes osales 3.ristisõjas
Saladin- moslemite legendaarne väepealik
Richard Lõvisüda- Inglismaa kuningas
Antiikaja kordamisküsimused #1 Antiikaja kordamisküsimused #2 Antiikaja kordamisküsimused #3 Antiikaja kordamisküsimused #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merili M Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg
10
docx

Keskaeg

Ristisõjad aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised tülitsemised ning haridus ja teadus ja kultuur arenes kiiresti. Ristisõdadega alguse saanud hariduse, kultuuri ja teaduse areng lõpetas antiikaja lõpuga alanud mandumise ning juhtis Euroopa viimaks uude ajajärku ­ uusaega.

11.klassi ajalugu
Ajaloo KT kordamine - Keskaeg
3
doc

Ajaloo KT kordamine - Keskaeg

Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks ­ varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr ­ Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2

Ajalugu
Islami kultuur-varakeskaeg-keskaegne linn-feodaalkord-keskaegne kirik
4
odt

Islami kultuur, varakeskaeg, keskaegne linn, feodaalkord, keskaegne kirik

I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rahvaarv vähenes katku pärast, mis 6.sajand

Ajalugu
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj  Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine.  Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k?

Ajalugu
Ajalugu konspekt õ lk-62-89
12
docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus

Ajalugu
Keskaegne ühiskond
4
docx

Keskaegne ühiskond

Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati ka islamit. 2. Muhameedlus tekkis 7. sajandi alguses Mekas, kui Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. 3. Rooma tsivilisatsiooni hääbumine varakeskajal(3 näidet

Ajalugu
Ajalugu - mõisteid
3
docx

Ajalugu - mõisteid

Ajalugu Mõisted : 1) Beduiin ­ rändav või paigalolev kaamelikasvataja. 2) Veritasu ­ kohustus oma hõimuliikme surma eest tappa teise hõimu samast seisusest inimene 3) Kaaba tempel ­ selle seinas oli must meteoriit, mis oli kividest tähtsaim, mida austati, templi juurde tehti palverännakuid 4) Kaliif ­ prohveti asemik 5) Kalifaat ­ Araabia riigi nimetus, kui seal olid kaliifid 6) Islam ­ araabia usk 7) Moslem ­ islamiusuline 8) Koraan ­ islamiusuliste pühakiri 9) Dzihaad ­ püüdlikkus, usu nimel pingutamine 10) Emiir ­ araabia ülikute seast määratud asevalitseja 11) Vesiir ­ kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat ­ islami seadus 13) Sunna ­ islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam ­ islami kogukonna juht 15) Siiidid ­ neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid ­ sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed ­ kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee ­ islamiusu

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun