Jooksualad (0)

Jooksualad
100 m jooks -
100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.
100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult.
Praegune meeste maailmarekord , mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.
200 m jooks -
200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala.
Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34.
Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05.
400 m jooks -
400 meetri jooks on kergejõustiku ala.
Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson , ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6.
Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91.
Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik.
800 m jooks -
800 m jooks on kergejõustiku ala.
800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
Praegused maailmarekordid kuuluvad David Lekuta Rudishale ja Jarmila Kratochvilovale, kelle ajad on 1.40,91 ja 1.53,28.
Eesti rekordid kuuluvad Urmet Uusorgile ja Raissa Ruusile, kelle ajad on 1.45,87 ja 2.02,1.
1500 m jooks -
1500 meetri jooks on kergejõustiku ala.
Meeste 1500 meetri jooksu maailmarekordi aeg 3.26,00 kuulub Maroko kergejõustiklasele Hicham El Guerrouj'le. Naiste maailmarekordiks on3.50,46 ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le.
Eesti rekord 1500 meetri jooksus on 3.38,59. Rekord kuulub Tiidrek Nurmele. Naiste rekord kuulub Liina Tšernovile, kelle aeg on 4.12,73.
3000 m jooks -
3000 meetri jooks on kergejõustiku ala.
Maailmarekordite omanikud on Daniel Komen ja Wang Junxia, aegadega 7.20,67 ja 8.06,11.
Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75.
5000 m jooks -
5000 meetri jooks on kergejõustiku ala.
Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15.
Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk.
10 000 m jooks -
10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka.
Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt.
Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78.
Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86.
Maraton -
Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m.
Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25.
Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04.
110/100 tõkkejooks -
Tõkkeid on kokku 10.
110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala.
Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai.
100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala.
Rekorditeks on aeg 12,93, mille sooritas Mirjam Liimask ja 12.21, mille sooritas Yordanka Donkova.
Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused.
400 m tõkkejooks -
400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala.
400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini 40 m.
Rekordi omanikeks on (46,78), Kevin Young, (52.34), Julija Petšonkina, (48.54), Rasmus Mägi ja (56,56), Maris Mägi.
3000 m takistusjooks -
3000 meetri takistusjooks on kergejõustiku ala.
Põhijooksus on 28 kuiva ja 7 veetakistust.
Rekordi omanikeks on (7:53,63), Saif Saaeed Shaheen, (8.58,81), Gulnara Samitova, (8.29,6), Ilmar Ruus ja (9.50,15), Jekaterina Patjuk.