Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kergejõustik - sarnased materjalid

rekord, marek, jooks, maailmarekord, mpiam, istlus, kergej, ustik, ateena, maadlus, rooma, pikkuseks, ngudel, stmine, korvpall, medalit, ketta, heite, teatejooks, moskva, vasar, berliin, jooksud, kettaheide, nchen, raskekaal, ille, angeles, odavise, stockholm, sydney, purjetamine, staadioni, rkused, kuulit, vasaraheide, peking, viske, teivas
thumbnail
33
docx

Kergejõustik

rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100­400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki

Kehaline Kasvatus
32 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kergejõustik

nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse

Kehaline kasvatus
144 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kergejõustik

üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki

Kehaline kasvatus
78 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kergejõustikualad

kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala

Kehaline kasvatus
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kergejõustik

kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100­400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kergejõustik

kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "kohtadele" ja "valmis olla" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kergejõustik

koht, 68.03 (12. august) Heitealade talvistel Euroopa meistrivõistlustel: 2003 Gioia Tauro, Itaalia: 1. koht, 64.17 2004 Malta: 1. koht, 63.21 2005 Mersin, Türgi: 1. koht, 66.05 2007 Yalta: 1. koht, 65.43 IAAF Kergejõustiku hooaja lõpuvõistlustel 2004 Monaco: 5. koht, 63.28 2005 Monte Carlo: 2. koht, 66.01 2005 Stuttgart: 2. koht, 68.47 2007 Stuttgart: 1. koht, 66.54 Suveuniversiaadidel: 2005 Izmir: 1. koht 65.29 Gerd on olnud Eesti meister aastatel 2004-2007. Talle kuulub Eesti rekord kettaheites ­ 73.38 4.09.2006 Helsingborgis. 6.4 Gerdi isikliku rekordi areng · 1996 46.92 (1,5 kg ketas) · 1997 50.40 (1,5 kg ketas) · 1998 47.37 (2 kg ketas) · 1999 49.25 · 2000 56.68 · 2000 54.07 (10. mai) · 2000 55.98 (24. mai) · 2000 56.09 (11. juuni) · 2000 57.15 (30. august Tallinn) · 2000 57.68 · 2001 60.47 (15. august Tartu) · 2002 61.56 (10. märts Pula, Horvaatia) · 2002 62.28 (28. aprill Tartu) · 2002 63.17 (18

Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Kergejõustikualad

pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale (Bulgaaria) hüpates 2.09m. Eesti meeste rekord on 2.30m, mille püstitas Marko Turban ja naiste rekord on 1.96m, mille püstitas Anna Iljuštšenko. 3 Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord on 1.61m (Maarit Vanrik) ja poiste rekord on 1,94m (Erik Uudevald)

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kergejõustik

Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil. Meeste kõrgushüppe rekord kuulub Javier Sotomajorile Kuubalt (2.45 m). Naiste rekord kuulub Stefka Kostadinovale Bulgaariast (2.09 m) Teivashüpe Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.

Kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kergejõustik

Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kergejõustiku maailmarekordid

Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kergejõustik

Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kergejõustik I eksam

Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja

Kehaline kasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Kergejõustik II

märgise tema rajal oleval starditumbal. Kui valelähte põhjustasid kõrvalised asjaolud ja see ei toimunud võistlejate süül, näidatakse kõigile võistlejatele rohelist kaarti. Distants: a) Kaasvõistleja takistamine: kaasvõistlejaid tõuklemisega, kinnihoidmisega või teele ettejäämisega takistada püüdev jooksja või käija diskvalifitseeritakse antud alal. Jooksude peakohtunikul on õigus määrata antud jooks kordamisele diskvalifitseeritud sportlaste osavõtuta. Eeljooksude puhul on jooksude peakohtunikul õigus viia tõsiselt kannatada saanud võistlejad (va diskvalifitseeritud võistlejad) üle teistesse eeljooksudesse. Üldiselt eeldatakse, et kaasvõistleja poolt häiritud (takistatud) võistleja lõpetab distantsi, üritades parimat. b) Jooksud eraldi radadel ja ühisel rajal: kõigis jooksudes, kus joostakse eraldi radadel, peab jooksja püsima omal rajal kuni finišini. Võistlejat ei

Sport/kehaline kasvatus
27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kergejõustik eksami töö

ei tohi astuda üle viskejoone. 14. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Kui kuul ei maandu sektorisse, võistleja astub üle tõukepaku ja lahkub tõukeringist välja eestpoolt 15. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Punane ­ katse ebaõnnestus, valge ­ katse õnnestus 16. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) 1. päev ­ 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks 2. päev ­ 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks 17. Nimeta seitsmevõistluse alad järjekorras. 1. päev ­ 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks 2. päev ­ kaugushüpe, odavise, 800 m jooks 18. Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kergejõustik ja selle alad

· Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail.

Kehaline kasvatus
68 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom.

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Kergejõustik

ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuurija Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini. Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg 61,8 oli maailmas paremuselt teine ja kaugushüppe rekord 5.42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal

Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0­165,0­205,0).

Kehaline kasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Kergejõustik

Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks veel 3 katset. Kui v'istlusel osalebkuni 8 võistlejat, võivad kõi sooritada kuus katset. Rahvusvahelistevõistlustel jälgib katseid ja kinnitab tulemusi iga võistlusvoorulõpus vähemalt kaks kohtunikku. Valge lipp tähendab, et katseloetakse õnnestunuks,

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kergejõustiku teke

Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine,

Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg)

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Referaat kergejõustikust

Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi!

Kehaline kasvatus
153 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Kergejõustiku referaat

KERGEJÕUSTIKLASE RIIETUS JA JALATSID Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt väljaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, väljaarvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 100 MEETRI JOOKS 100 meetri jooks on jooksusprindialale hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast

Sport
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kergejõustik

2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust

Sport
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Olümpiamängud 12. klass

Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11. Millist esmaabi antakse verevalumi, turse ja valu vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis - looduses olles aitab varemerohuleht, kare pool vastu nahka 12

Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest

Sport
23 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe

Kehaline kasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
19
docx

KEREGEJÕUSTIKU KÕIK ALAD

KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m t

Sport
10 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud ­ vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega.

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kergejõustiku PK I teooria

hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm

Sport
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun