Keemiline süntees seisneb uute, enamasti keerukamate ainete saamises ühe või mitme keemilise reaktsiooni abil. Keemiline analüüs on ainegte või ainesegude koostise uurimine. Laiemas mõttes tähendab analüüs uuritava objekti jagamist lihtsamateks osadeks, et neid saaks eraldi uurida. Kvalitatiivse analüüsi korral määratakse uuritava objekti kvalitatiivne koostis, s.t milliseid aineid või elemente ta sisaldab. Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline e...
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Mä...
Vello otsis Kämbit. Lõpuks seisid nad vastastikku. Vaatepilt oli kohutav, mis tol öösel toimus. Vello ja Kämbi vahel käis tihe võitlus, kuid mõlemad teadsid, et välja pääseb sellest ainult üks. Selleks osutus Vello. Kämbi tapetud ja küla poolenisti põletatud võeti võõrast kallist vara kaasa nii ehteid kui mõõku, veiseid, hobuseid, vilja ja ka Rita ( Leini hea sõbranna, kes ise palus, et teda Leini juurde võetaks) ning mindi tagasi Mägistesse. Seal ootas Vellot juba Lembi ( Vello armastatu, Asso(ta nõrkuseks olid hobused) tütar). Kaasa toodud vara jagati järgmisel päeval sõdijatele ja vaestele ning poole jättis vanem ka endale peitis Oti ja Kahroga sügavale mulla alla. Kuna Vellol oli nüüd palju saaki ja muud vara, mõtles ta et võiks tal uus maja olla, sest vanal laseb katus läbi juba. Ott hakkaski talle suurt puust palkidega maja ehitama. Tuba tuli 3-toaline. Ühe toa andis ta sulastele, teise näitsikule ja õele ning kolmanda
et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama. Vello kuulis, et Lembi on Rahiga Ltis ja ta on ristitud. Mehel oli suur armastus Lembi vastu ja ta oli nus kskik mida tegema, et Lembi koju tagasi tuleks. Meldud, tehtud judis Lembi koju. Hakkasid levima jutud uuest sjast ja juba nhtigi eemalt kari sjamehi. Lahing toimus mera je lhistel ja koju tuldi vidurmuga. Hukkus Vellole palju omakseid. Lembi sai ristimisest vabaks ja nad elasid Velloga elulpuni koos.
Vask(II)sulfaat e vaskvitriol CuSo4 Aineklass - sool Aine saamisvõimalusi - Looduses on olemas vask (II)sulfiit ehk CuS. Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/ otsing Üldine ...
metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
Ülessanne 1 2 Na + Cl2 2 NaCl Joonis 11. Naatrium käitub redutseerijana Joonis 12. Kloor käitub redutseerijana Ülesanne 1(2) Küsimused. · Kirjuta välja elektronide ülemineku võrrandid. · Määra ära redutseerija, põhjenda. · Määra ära oksüdeerija, põhjenda. Ülesanne 2 Nimetage milliste protsesside käigus me puutume kokku redoksreaktsioonidega.( Vihje: meenutage tunni sissejuhatust) Kasutatatud kirjandus Lembi Tamm, KEEMIA õpik VII klassile II osa, 2006 AVITA Lembi Tamm, KEEMIA õpik VII klassile I osa, 2006 AVITA Lembi Tamm, Heiki Timotheus KEEMIA IX klassile, AVITA 2001 Programm- Multimedia Science School J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil?(http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused(http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm)
Aga pettusin hoopis paljudes asjades. Lauljaid oli päris palju, umbes 40. Kammerkoori kohta on see päris palju. Mulle meeldisid ka tüdrukute kleidid, need olid roosad ja ...Poistel olid mustad ülikonnad. Kava kaks esimest koraaliviisi olid seatud Cyrillius Kreegi poolt. Paljud esitavad praegu tema teoseid, kuna tal täitub 120. sünnipäev. Esimene oli ,,Et kiitke Jumalat, kes nii helde", teine oli ,,Ma tulen taevast ülevelt". Neid saatis Lembi Mets tsellol. Need olid lihtsad, aga armsad ja ilusad laulud. Koori ühtne ja puhas kõla sobis nendele lauludele. Mõned sissetulemised olid natuke ebatäpsed ja tempo kõikus natuke, aga polnud hullu. Mulle isiklikult väga meeldib Kreek. Peale seda pidas Perens väikese kava tutvustava loengu kuulajatele. See oleks võinud olemata olla. Kuna see oli akadeemiline kontsert, siis see rikkus meeleolu ja õhkkonna ära.
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte ka...
Katsetatud liiv on nende andmete järgi keskmise peenusega ja sobilik betooni valmistamiseks (c) RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistaiseks kasutatava liiva soovitusliku terastikulise koostise piiride järgi sobib katsetatud liiv viimistluskrohvi valmistamiseks, sest sõelasid läbinud katseproovi massi % jäävad etteantud vahemikesse (vaata LISA 1) 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html b) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 5 p. 5.3.1.2. Jämetäitematerjal c) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 4 p. 5.3.1.1. Peentäitematerjalide omadused LISA 1. Läbind, % Sõela ava, mm Ülemine Alumine Katsetatud piir piir liiv
Reaktsioon õhuhapnikuga põhjustab rubiidiumi iseenesliku süttimise õhu käes, kokkupuutes vee, lahjendatud hapete ja halogeenidega plahvatab. Rubiidiumit hoitakse seetõttu tavaliselt klaasampullides. Paljud terroristid kasutavad just seda ohtlikku metalli pommide jm tegemiseks. Pildid Kasutatud allikad Internett - http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium ; www.ohtuleht.ee ; http://web.zone.ee/chemistry/Rb.htm Hergi Karik, Kalle Truus "Elementide keemia" Lembi Tamm, Jüri Tamm, Vello Past ,,Üldine ja anorgaaniline keemia''
saada. Tööstuskeemik ja salpeetrivabrikant Bernard Courtois ning paljud teised salpeetri valmistajad panid tähele, et adrutuhas leidub mingit ainet, mis söövitab raud ja vasknõusid. Jooditinktuur pruunika värvusega lahus. Kasutatakse haavade puhastamisel ja verdsulgeva vahendina ja tärklise kindlaks tegemisel. Hõbejodiid kasutatakse looduse mõjutamiseks nt. orkaani ja vihma ära hoidmiseks, saab kutsuda esile sademeid. Kirjandus: Lembi Tamm "Üldine ja anorgaaniline keemia õpik gümnaasiumile II osa" Interneti leheküljed: a) http://www.annaabi.com/materjal15561jood%28i b) http://kauralasoo.net/konspektid/mittemetallid.pdf c) http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l7.pdf d) http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf e) http://www.google.com/imghp?hl=et&tab=wi f) http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element; järjenumber 13, aatommass 26,98154. Alumiinium on hea soojus- ja elektrijuhtivusega, väga plastne ja hõlpsasti töödeldav hõbevalge kergmetall. Ta on keemiliselt aktiivne, kattub isegi tavalistes tingimustes õhu käes õhukese, kuid väga tiheda oksiidikihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi toodetakse boksiidist, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada...
Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel
KASUTATUD ALLIKAD · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/rubiidium.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Wilhelm_Bunsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium · www.sloleht.ee · http://www.chemicool.com/elements/rubidium.html · http://www.rsc.org/chemsoc/visualelements/pages/data/rubidium_data.html · Hergi Karik, Kalle Truus "Elementide keemia" · Lembi Tamm, Jüri Tamm, Vello Past ,,Üldine ja anorgaaniline keemia'' 11
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool Referaat Heinrich Tinno 9.B Tabasalu 2014 Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades Co2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanooli molekul tasandil l Etanooli moleku Etanooli saamine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 18% etanooli lahust spetsiaalsete kultuurpärmidega, sest looduslikud pärmid surevad 15% - 16% etanooli lahuses. Sellist protsessi nimetatakse alkoholkäärimiseks. Samuti on võ...
● Vesiniku põlemisel hapnikus tõuseb temperatuur 3000oC-ni. ● Juuksed sisaldavad muuhulgas ka vesinikku. ● Kõhutuule üks komponente. ● Merevaik koosneb 10% vesinikust. ● Selle rahaga, mis on tänaseks nii riigi kui ka mõne äriettevõtte poolt biometaani edendamiseks investeeritud, saaks soetada paar vesinikutanklat ja paarkümmend vesinikubussi. 19 / 24 Kasutatud kirjandus ● Lembi Tamm „Üldine anograaniline keemia” lk 210- 212 ● Kalle Truus „Leiutised ja avastused keemias” lk 285- 286 ● P. Voskressenski, A. Kaverina, K. Parmenov, L. Tsvetkov, D. Epštein „Keemia käsiraamat keskkoolile” lk 8, 58, 169, 20 / 24 Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peroksiid (14.05.2019) ● https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vesinik (14.05.2019)
tehnikamaailm.ee/hpicture.php%3FID %3D137&imgrefurl=http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2005/11/%3FheaderID %3D137&usg=__89OqqePxewL5j9kXmThKMFK3v44=&h=3858&w=3832&sz=199& hl=et&start=7&tbnid=s0M1YiziaybA5M:&tbnh=150&tbnw=149&prev=/images%3Fq %3D%25C3%2595hk%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG teine pilt: http://www.photopoint.ee/uud/fj/veepeal.jpg 3. LUULETUS: Hainsalu, Lehte. Lapsed lennand tuulde. Tallinn: Eesti Raamat, 2003. 4. RISTSÕNA KÜSIMUSED: Tamm, Lembi. Keemia õpik 8. klassile 1. osa. Tallinn: Autoriõigus AS BIT, 2006. 6. ÕHU AVASTAMINE: Karik, Hergi. Leiutised ja avastused keemias. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2009. 6. 7. ROOMA ÕHK: Rooma õhk sisaldab kokaiini. Kättesaadav: http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/06/01/230225 8. ANEKDOODID: esimene anekdoot: Baskin, Heino. Baskini anekdoodid. Kättesaadav: http://www.lll.ee/Lapsed/naljad/baskin.htm teine anekdoot: Anekdoot. Kättesaadav: http://www
.....................................lk 7 Kokkuvõte .....................................................................lk 8 Kasutatud kirjandus ...........................................................lk 9 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keemilised_elemendid http://www.paldgym.edu.ee/HTMLobj-2033/Keemia_p_hiteadmised.pdf http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_N_sissej.html Keemia IX klassile, Lembi Tamm, 2001. a. , lk 206-207 I Ene, Tallinna kirjastus "Valgus", 1985.a. , lk 166 9 Kokkuvõte Sellest referaadist sain ma teada lämmastiku keemilistest omadustest(ve- snikuga reageerides on lämmastik oksüdeerija). Veel tutvusin ma väärisgaasidega ja nende keemiliste omadustega. Selles referaadis räägitakse ka metallide ja nende ühendite omadustest. Metallid moodustavad kergesti
222-2 28,4 19,7 30,6 222-3 38,6 34,2 11,4 223-1 58,6 52,0 11,3 223-2 56,8 43,7 23,1 223-3 34,8 25,7 26,2 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus a) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf lk. 66 p. 4.6 Õhksideained Lisa 1. Tardumisaegade määramine Nr Kell, min Vica nõela vajumine, mm 1 0 0 2 18 0 3 18,5 6 4 19 37 5 19,5 40 6 20 40
ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis · Tänapäeval korraldatakse varemete ümbruses mitmesuguseid üritusi, kaasa arvatud etendusi. Paluküla hiiemägi · Paluküla hiiemägi asub Rapla ja Juuru kihelkonna piiril ajaloolisel Lõuna-Harjumaal · Tänaste kaartide järgi leiab hiiemäe Rapla maakonna kagusopist Kehtna valla maadelt vana Paluküla küla südamest · Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe kaitsjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber · Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret
üks vajalik osa. Ilma süsihappegaasita ei saaks taimed fotosünteesida ja hapniku toota. Samas on see ka väga kahjulik kasvuhoonegaas. Enda püstitatud eesmärgid suutsin ma täita. Samuti sain teada huvitavaid fakte süsihappegaasi kohta näiteks see, et tahket süsihappegaasi nimetatakse kuivaks jääks. ~7~ KASUTATUD KIRJANDUS Hergi Karik ,,Keemia koduõpetaja" Lembi Tamm ,,Keemia VIII klassile" http://nammy.pbworks.com/S%C3%BCsihappegaas ~8~ http://www.csd.net/~cgadd/aqua/art_plant_co2chart.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/artiklid/pilt/maa.jpg&imgrefurl =http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php%3Fartk %3D1&usg=__90qa6KsWq3K0u4bW- I10G5mLRpQ=&h=188&w=200&sz=10&hl=et&start=24&um=1&tbnid=bBPOP1VQRp
pdf lk 5, tabel 4. 2) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 5, tabel 3. 3) http://www.silikaat.com/sites/default/files/files/vastavusdeklaratsioon_2.pdf 4) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 4, tabel 2. 5) http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivide-omadused 6) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 4, tabel 1. 7) http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf lk.14
Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. 7. Kasutatud kirjandus 1. „Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk „Betoonisegu omadused“, lk 227 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/tehniline_info/vaiketarbijale/Betoonid.htm. 3. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf ptk 5.2, lk 85. 4. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Talvine+betoneerimine.htm 5. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/suvine_betoneerimine.htm „Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk 5.1.7 „Betooni kivistumine eritingimustes“, lk 260. 4 Prk
maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. 7 Tema lapselaps Lembi Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia poliitik, endine parlamendiliige, kes esindas Montgomeryshire'i. 8.Viited: 1.Öpik, Ernst (1916). ,,The densities of Visual Binary Stars".ApJ 44:292-302. doi:10.1086/142296 2.Öpik, Ernst (1922). ,,An estimate of the distance of the Andromeda Nebula". ApJ 55: 406- 410. doi:10.1086/142680. 3.Moore, Patrick (1997). Öpik, Ernst Julius (1893-1985). Ensüklopeedias Shirley, James H & Fairbridge, Rhodes W
Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimine Annette Miller 10A Taustinfo: Keemilise reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Seda arvutatakse järgmise valemi järgi: Kus V on reaktsiooni kiirus (ühik mol/dm3s-1), c alg- ja lõppkontsentratsioonide vahe (c1-c2) (ühik mol/dm3)ning t reaktsiooni aeg (ühik s). Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus reeglina 2 korda. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid. Reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine. See k...
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjal...
mark 600-le [c, lk 4] Katsetatud killustiku katsetulemused jäid kirjanduslikult antud tulemuste piirese, Järelikult on killustik sobilik kasutamiseks betooni jämetäitematerjalina. 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ottson.ee/eng/avaleht/kataloog/alias-6/ b) http://www.sakret.ee/userfiles/downloads/Betoon_krohvid_jm_materjali_ope.pdf c) http://v2.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/4_Killustik.pdf d) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf e) http://www.mnt.ee/failid/4MA2010_15_aruanne.pdf
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõ...
pikikiudu vahemiku 30-55 N/mm2. [4] Survetugevu ristikiudu on arvutatud kaudselt, etteantud andmete põhjal. Graafik 2. järgi ei kasva deformatsioon enam lineaarselt hetkest, mil suvejõud ületab 200 kgf piiri. Survetugevus ristikiudu tuli 4,9 N/mm2. Kirjandusliku allika järgi jääb puidu survetugevus ristikiudu vahemiku 5-10 N/mm2. [4] 7. Kasutatud kirjandus 1. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_7_Puit.pdf, lk. 1 2. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 87 3. ,,Ehitusmaterjalid" R. Otsman lk. 475 4. ,,Ehitusmaterjalid" H. Pärnamägi lk. 14
Kokkuvõte Puit on meile eluks vägagi vajalik. Puidust saame küllaldaselt ehitada ning seda ka küttematerjalina kasutada. Puid liigitatakse kaheks: okaspuiduks ja lehtpuiduks. Puude jaoks on vägagi oluline süsinikuringe metsas selle paras kogu viitab heale puudekasvule. Puitu tuleb kasutada mõistlikult ja ökonoomselt. Selle mõttetu kasutamine ei ole ühiskonnale absoluutselt hea. 6 Kasutatud kirjandus: Lembi Tamm, Heiki Timotheus, Keemia IX klassile, Tallinn, AVITA 2001 Märt Riistop, Süsinikuringe metsas. - Eesti Mets, 2002, nr 3 Endel Saarman, Udo Veibri, Puiduteadus, Tartu, 2006 http://www.puukeskus.ee/188 http://et.wikipedia.org/wiki/Puit#Koostisosad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kiudained.htm http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200806/200x200/267960_22271_1MM14AUG07 P25.JPG http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://www.naistemaailm
Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt: Saematerjal; Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud); Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat); Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad); Uksed, aknad ja muud puittooted; Kasutatud materjal http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf Professor Lembi-Merike Raado loengukonspekt http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/Sugis2015/Ehitusmaterjalid_15_II.pdf 8
[5] Vastavalt nendele näitajatele on katsetatud vahtpolüstüreeni toote tähistamise kood: EVS-EN 13163-T2-L2-W2-BS250-CS150 Toote klassifikatsioon EPS 150 7. Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/et/misoneps 2. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf graafik 1. lk.4 3. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf graafik 2. lk.5 4. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf tabel 5. lk.7 5. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 48 6. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf tabel 6. lk.7 7. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf tabel 8. lk.8 8. http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/8_Soojusisolatsioon.pdf tabel 7. lk.8
Et see jutt ikka päris elulugu kirjeldava jutu mõõdu välja annaks, siis pean lisama veel mõned faktid oma endisest ja praegusest elust. Olen 1997-2001 tegelenud ka 8 galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus. Hiljem tüdinesin sellest, sest liiga palju oli tegemist bürokraatia ja ärimeestega. Praegu on galeriipidamise raskuse enda peale võtnud mu kauaaegne sõber Lembi. Galerii on Tallinnas ja igaüks võib seal näha mu uuemat ja ka vanemat loomingut. Elan ja töötan Tartus (pisikeses ülikoolilinnas Eesti keskpaigas). Peale maalimise meeldib mulle üle kõige autoga sõita ja tennist mängida. Mul on ka kolm piraajat - Kurt, Joackim ja Herbert. 9 KASUTATUD MATERJAL www.google.ee www.neti.ee www.navitrolla.ee 10
Atmosfääri kaitsmiseks inimtegevuse negatiivse mõju eest on oluline teha rahvusvahelist koostööd ja saavutada kokkuleppeid erinevate riikide vahel kogu maailmas. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia VII, Tallinn, 1994 Eesti Entsüklopeedia IX, Tallinn, 1996 Karik, Hergi. Hämmastavad ained. Tallinn, 1991 Karik, Hergi. Elemendid meis & meie ümber. Tallinn, 1994. Pihlak, Arno-Toomas. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. Eesti Loodus nr 10, 2002. Tamm, Lembi. Keemia VIII klassile. Aatomitest aineteni. Tallinn, 1998.
3. http://mullajaveesaastuminejajtmeprobleemib.blogspot.com/ 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Water_pollution (Tõlkisin eesti keelde) 5. http://envis.maharashtra.gov.in/envis_data/files/news/Water-pollution.jpg 6. http://images.carmillebarruga.multiply.multiplycontent.com/attachment/0/SIRWIQ oKCrkAACTB0Go1/Types%20of%20Water%20Pollution.doc?nmid=106667542. (Tõlkisin eesti keelde) 7. http://www.nip.ee/page/236/12/213 8. Keemia õpik IX klassile Lembi Tamm ja Heiki Timotheus, AVITA 2001 16
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
(alla 60%). 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. L. M. Raado. Ehitusmaterjalide loengukonspekt I osa. 2013/2014 õ/a. 2. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/ %C3%95ppekavakeskus/EHITUSMATERJALID-04.11.13.pdf 3. http://www.knauf.ee/www/media/ee/pdf/14_tehn_lapas_visas/knauf_white_ee.pdf 4. http://www.gyproc.ee/Download/24148/Gyproc_paigaldusjuhised_2011_preview. pdf 5. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike- raado/EPM0020/Kipssideained/Kipsideained_2009.pdf 9
Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli laguneist, lehtede kolletumist ning varisemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Boriss Konarev ,,Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast," Valgus, 1987 4) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/5_v%E4%E4vel __.html Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
Teisalt on ehituses tihedalt kasutusel veel kips, mida kasutatakse seinte, lagede tegemisel pidevalt. Õhksideained on jätkuvalt ehituses tihedalt kasutavad ja kindlasti ei kao ehitusmaastikult lähima paarikümne aasta jooksul ära. 15 VIIDATUD ALLIKAD [1] Tallinna Tehnikaülikool, ,,TTU," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/EPM0020/Lubisideained/Lubi2009.pdf. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [2] F. Kiviselg ja O. E., Toim-d, Kohalikud ehitusmaterjalid 1964, Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 1964. [3] Ehitusmaterjalid, Tallinn: Pärnamägi H., 2005. [4] Taavi Audova, ,,Physic," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kips.htm. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [5] ,,Muinas," 22. oktoober, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www
Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. 5.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 6. KASUTATUD MATERJALID 1. Raado, L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e- knspekt].http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid- 22/ehitusmaterjalid-epm3500/, (19.09.2014) 2. Unga, A., EPS-soojustusmaterjalid, [artikkel veebist],http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.htm, (19.09.2014) 3. Juurvee, U., Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal,[artikkel veebist],http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne- materjal, (19.09.2014)
15.50. Eesti rekord on 14.43 ja selle püstitas Kaire Leibak. Teivashüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 2000 Sydneys. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Sergei Bubka poolt kelle hüppe kõrguseks oli 6.14 .Eesti rekord on 5.86 ja selle püstitas Valeri Bukrejev . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jelena Issinbajeva poolt kelle hüppe kõrguseks oli 5.05. Eesti rekord on 4.01 ja selle püstitas Lembi Vaher. Tõuked ,heited ja visked Kuulitõuge Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1948 Londonis · Meeste kuul kaalub 7,257 kg, läbimõõt 11-13 cm · Naiste kuul kaalub 4 kg, läbimõõt 9,5-11 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Randy Barnes poolt kelle tõuke pikkuseks oli 23.12 .Eesti rekord on 20.53 ja selle püstitas Heino Sild. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Natalia Lissovskaja poolt kelle tõuke pikkuseks oli 22.63
võimuses, et maailma muuta - on istuda lihtsalt ateljees ja joonistada. Et see jutt ikka päris elulugu kirjeldava jutu mõõdu välja annaks, siis pean lisama veel mõned faktid oma endisest ja praegusest elust. Olen 1997-2001 tegelenud ka galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus. Hiljem tüdinesin sellest, sest liiga palju oli tegemist bürokraatia ja ärimeestega. Praegu on galeriipidamise raskuse enda peale võtnud mu kauaaegne sõber Lembi. Galerii on Tallinnas ja igaüks võib seal näha mu uuemat ja ka vanemat loomingut. Elan ja töötan Tartus (pisikeses ülikoolilinnas Eesti keskpaigas). Peale maalimise meeldib mulle üle kõige autoga sõita ja tennist mängida. Mul on ka kolm piraajat - Kurt, Joackim ja Herbert. 6 Navitrolla elu 1970 aastat peale Kristust, 10
Phosphate in solution lahustunud fosfaat Chemical precipitation keemilised reaktsioonid, sadestumised Detritus settling to bottom sademete põhjasettimine Sedimentation settimine New rock uued kivimid Kasutatud kirjandus. 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Hämmastavad ained," Valgus, 1991 3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm
Chemical precipitation keemilised reaktsioonid, sadestumised Detritus settling to bottom sademete põhjasettimine Sedimentation settimine New rock uued kivimid KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Hämmastavad ained," Valgus, 1991 3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm
1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16
Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560 Martin Thalfeldt III 124 620 2510
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . .
pool tänaseni muutnud. 7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti isikunimede uurimine. Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada, saab ainult oletada. Eduard Roos (tuntud nimeuurija) on jaganud eestlaste eesnimed nelja ajajärku: muistsed isikunimed (13.–16.saj, kuni reformatsioonini) - lihttüved: *Lembi, *Meeli, *Toivo, *Valdo - tuletised: *Meelitu, *Imotu, Tõivotu - liitsõnad: *Igameele, *Tõivelembi, *Meelevilja, *Ihalembi - hiljem ka kombineeritud kristlike nimedega kombineeritult (nt lisanimena Mattias Ylmewalde) Nimede teemad: loodus, inimese omadused, abstraktmõisted, vähe sõjakaid nimesid. Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi. Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates
Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560
annaabi.ee 
