Jooksmine (0)

SPRINT e. kiirjooks
100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.
100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.
Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks.
Praegune meeste maailmarekord , mille 2007 püstitas Asafa Powell , on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006.
100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.
100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s ( IAAF -i reegel 163.8).
100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus . Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala.
Treenimine:
Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat , mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus saavutatakse põhiliselt lühikeste puhkepauside kasutamise ja lihtsalt palju tegemisega.Paljud kiirjooksajad treenivad umbes 10-11 korda nädalas ning jooksevad siis nii sprinte, keskmaa jooksu kui ka vabasõhus 10 km pikkust krossijooksu.
Maailma ühed kõige kiiremad mehed 100 meetri jooksus läbi aegade on Carl Lewis (9.86) , Maurice Green (9.80) , Justin Gatlin (9.88), Tyson Gay (9.85) Kõik need mehed on pärisUSA-st
Maailma ühed kiiremad naised 100 meetri jooksus läbi aegade on Merlene Ottey(10.82), Gail Devers(10.82), Marion Jones (10.70)Veronica Campbell (10.95)

SPRINT JA PIKAMAA JOOKS

200 meetri jooksu maailmarekord kuulub Michael Johnsonile (19.32)
200 meetri jooksu Eesti rekord kuulub Marek Niidule (20.69)
Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad .
Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad.
Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton.
Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m).
Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks.
Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil
10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka.
Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt.
Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 6,17 m/s ehk 22,22 km/h.
Kiiremad naised läbivad distantsi umbes 30 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 5,55 m/s ehk 20 km/h.
10 000 m tulemuse märkimisel eraldatakse punktiga sekundid minutitest ning näidatakse koma järel sekundi murdosa .
10 000 meetri maailmarekord kuulub praegu Kenenisa Bekelelele kelle aega on 26.17.53, Bekelele on ka 5000 meetri jooksu maailmarekordiomanik(12.37.35)
Maraton on kitsamas tähenduses kergejõustiku ala maratonijooks (jooks pikkusega 42 195 m)
Treeningud :
Pikamaa jooksjad treenivad ennast joostes pikki maid, arendades oma vastupidavust ning õpivad valima oma tempot.
KOKKUVÕTE
Võrreldes erinevaid jooksustiile jõudsin ma järeldusele, et kiirjooksudes on jooksate keskmine kiirus palju suurem kuna nad peavad kiiresti reageerima ja pingutama selle lühikese maa jooksul maksimaalselt.
Pikamaa jooksjate keskmine kiirus on peaaegu kaks korda aeglasem kui kiirjooksjatel kuna neil piisavalt aega valida endale sobiv tempo ja seda sõilitada kuni jooksu lõpuni( lõpus kiirendades)
Pikamaa jooksjad stardivad püsti asendist ning sprinterite stardipositsioon on madalstardist stardipakult.
Kui võrrelda treeninguid siis võin öelda et pikamaa jooksjad treenivad võhma, võimekust ja oskust jagada oma vastupidavus pikamaa peal ära vastavalt oma tempole.
Kiirjooksjad, aga jooksevad treeningutes nii pikka kui ka lühikest maad. Pikka maad vastupidavuse treenimiseks ja lühikest maad endast maksimaalse kiiruse väljaarendamiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
www.google.ee
www. neti .ee
ENE
ENEKE
Entsüklopeediline teatmeteos: Olümpiamängud
4