Kergejõustik (3)

Kergejõustik
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.
Kergejõustik hõlmab jookse , sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.
Ajalugu
Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus ( kettaheide , kaugushüpe, odavise , staadionijooks ja maadlus ) ning relvisjooks.
Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.
1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF ) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis .
Kergejõustiku alad
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta - ja vasaraheites , odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks , kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Võistluste korraldus
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Kergejõustiklase riietus ja jalatsid
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela . Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel , siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
Jooksud
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.
800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool.
Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud , annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask .
Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad.
Tõkke- ja takistusjooks
Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt:
Ala
Tõkke kõrgus (m)
Esimene tõke stardist (m)
Tõkete vahe (m)
Viimane tõke finišist (m)
110 m tõkkejooks
1,067
13,72
9,14
14,02
100 m tõkkejooks
0,84
13,0
8,5
10,5
meeste 400 m
tõkkejooks
0,914
45
35
40
naiste 400 m tõkkejooks
0,762
45
35
40
Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi.
Teatejooksud
Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.
4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4x400 m teine jooksja ja 4x200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni .
Hüpped
Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku , mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.
Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või läbimööt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks.
Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma , kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes.
Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud.
Heited -tõuked
Heite -tõuke aladeks on kergejõustikus:
Kuulitõuge
Kettaheide
Vasaraheide
Odavise
Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet.
Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all.
Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all.
Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui:

• sportlane pillab heitevahendi,
  
• sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda,
  
• kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
  
• odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.
  

Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda.
Käimine
Sportlik käimine on kergejõustiku ala.
Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel.
Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtuniku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus , kuid mitte enam kui üheka kohtuniku.
Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.
Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik . Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finišit.
10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km.
Mitmevõitlus
Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala.
Mitmevõistlusi peetakse:

• Kümnevõistluses (mehed)
  
• Seitsmevõistluses (naised)
  
• Viievõistluseses
  

Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses.
Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse.
Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat.
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala.
Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma .
Maailmarekordid
Mehed
Ala
Tulemus
Nimi
Riik
Koht
Aeg
100 m jooks
9,77
Asafa Powell
Jamaica
Ateena
14. juuni
2005
200 m jooks
19,32
Michael Johnson
USA
Atlanta
1. august 1996
400 m jooks
43,18
Michael Johnson
USA
Sevilla
26. august 1999
800 m jooks
1.41,11
Wilson Kipketer
Taani
Köln
24. august
1997
1000 m jooks
2.11,96
Noah Ngeny
Kenya
Rieti
5. september 1999
1500 m jooks
3.26,00
Hicham El Guerrouj
Maroko
Rooma
14. juuli1998
1 miili jooks
3.43,13
Hicham El Guerrouj
Maroko
Rooma
7. juuli 1999
2000 m jooks
4.44,79
Hicham El Guerrouj
Maroko
Berliin
7. september 1999
3000 m jooks
7.20,67
Daniel Komen
Kenya
Rieti
1. september 1996
5000 m jooks
12.37,35
Kenenisa Bekele
Etioopia
Hengelo
31. mai 2004
10 000 m jooks
26:20.31
Kenenisa Bekele
Etioopia
Ostrava
8. juuni 2004
20 000 m jooks
56.55,6
Arturo Barrios
Mehhiko
La Fléche
30. märts
1991
1 tunni jooks
21,101 m
Arturo Barrios
Mehhiko
La Fléche
30. märts 1991
25 000 m jooks
1:13.55,8
Toshihiko Seko
Jaapan
Christchurch
22. märts 1981
30 000 m jooks
1:29.18,8
Toshihiko Seko
Jaapan
Christchurch
22. märts 1981
Maraton
2:04.55
Paul Tergat
Kenya
Berliin
28. september 2003
3000 m
takistusjooks
7.55,28
Brahim Boulami
Maroko
Brüssel
24. august 2001
110 m tõkkejooks
12,91
Colin Jackson
Xiang Liu
Suurbritannia
Hiina
Stuttgart
Ateena
20. august 1993
27. august 2004
400 m tõkkejooks
46,78
Kevin Young
USA
Barcelona
6. august 1992
Kõrgushüpe
2.45
Javier Sotomayor
Kuuba
Salamanca
27. juuli 1993
Teivashüpe
6.14
Sergei Bubka
Ukraina
Sestriere
31. juuli 1994
Kaugushüpe
8.95
Mike Powell
USA
Tōkyō
30. august 1991
Kolmikhüpe
18.29
Jonathan Edwards
Suurbritannia
Göteborg
7. august 1995
Kuulitõuge
23.12
Randy Barnes
USA
Westwood
20. mai 1990
Kettaheide
74.08
Jürgen Schult
Saksa DV
Neubrandenburg
6. juuni 1986
Vasaraheide
86.74
Juri Sedõhh
NSV Liit
Stuttgart
30. august 1986
Odavise
98.48
Jan Železný
Tšehhi
Jena
25. mai 1996
Kümnevõistlus
9026
Roman Šebrle
Tšehhi
Götzis
27. mai 2001
4×100 m teatejooks
37,40
USA
USA
Barcelona
8. august 1992
4×100 m teatejooks
37,40
USA
USA
Stuttgart
21. august 1993
4×200 m teatejooks
1.18,68
Santa Monica Track Club
USA
Walnut
17. aprill 1994
4×400 m teatejooks
2.54,20
USA
USA
Uniondale
22. juuli 1998
4×800 m teatejooks
7.03,89
Suurbritannia
Suurbritannia
London
30. august 1982
4×1500 m teatejooks
14.38,8
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa
Köln
17. august
1977
7