H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
.............................................. 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu.............................................................................9 Elu peale sportlaskarjääri.............................................................................10 kokkuvõte..................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.....................................................
puudutama maad enne kui mõni teine osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni, ning tulemus ümardatakse allapoole lähima sentimeetrini. Parimad sportlased Eric Lemming- Esimene maailmakuulsus 1900 alguses, kaalus 90kg ja pikkus 190cm. Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m).
Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering? Heiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit ning tõukerinigi läbimõõt 2,135 meetrit. 15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16
Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat. Käekirja näide Metafoor „Töötavate tänavate laulik“ „Punane poeet“ Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010 E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti
soomlastele ka neljas koht, mida pole enam võimalik korrata (olümpiale saab ühest riigist maksimaalselt 3 odaviskajat). 1912. aastal võitsid soomlased täiskomplekti medaleid ka nn. ,,kahe käe odaviskes", mis oli olümpiamängude programmis vaid korra. Sellel alal pidi võistleja sooritama katsed nii vasaku, kui ka parema käega ning mõlemad tulemused liideti kokku. 3. TULEMUSED 3.1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Meeste arvestuses on enim kordi maailmameistriks kroonitud legendaarne Tsehhi odaviskaja Jan Zelezny, kes on tiitli võitnud kolmel korral (1993, 1995, 2001). Ükski teine mees pole odaviskes siiani kahel või rohkemal korral suutnud triumfeerida. Naistest on kaks maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez'il (2001, 2005) ja Trine Solberg- Hattestadil (1993, 1997). 3.1.1 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (MEHED) Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht Jan Zelezny 92
eksimine on inimlik. Nii on juhtunud meile kõigile teada-tuntud kaasmaalase, kettaheitja Gerd Kanteriga. Aastal 2004 võistles ta alles esimesi aastaid meeste klassis ning kogus teadmisi ja oskuseid edaspidiseks. Kuna Gerdi heitekaared olid olnud hooaja vältel head, ootasid paljud temalt Ateena olümpiamängudelt medalit. Juhtus aga nii, et tugeva pinge ja surve all põles mees läbi ning saavutas tulemusega 60.05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08.
03,60 3000 m Patjuk takistusjooks 7 Elerin Haas 1.94 m Kõrgushüpe 14 Grete Udras 1.85 m Kõrgushüpe 15 Kätlin Piirimäe 15.66 m 3 Kuulitõuge 22 Kati Ojaloo 59.63 m Vasaraheide 15 Grit Šadeiko 6014 Seitsmevõistlus 19 Mari Klaup 5765 Seitsmevõistlus Eesti võistlejate hinnang Risto Mätas (odaviskaja): “Kui ma selle tulemuse ära viskasin, siis ma teadsin, et vähemalt kaheksa hulgas on koht kindel. See oli esimene eesmärk mul. Tuleb rahul olla, arvestades, kuidas hooaeg läinud on, siis see koht on igati korralik.” ”Ma tegelikult teadsin, et mehed on ikka paremad natukene minust. Sinna esikolmikusse mul täna veel asja ei olnud.” Tiidrek Nurme (5000m jooksja): “Olin hästi keskendunud, jooksus sees. Enam-vähem reageerisin kõigele kaasa, mis seal toimus
kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka
Mitu katset on võistlejal? Sinu vastus oli: Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Võistlejal on kolm katset. 11.Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Sinu vastus oli: Võib küll, aga latt ei tohi alla kukkuda. 12.Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Sinu vastus oli: Flopp-stiil. Hüpatakse üles ja keeratakse siis üle selja. 13.Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Sinu vastus oli: Kui odaviskaja ei lähe üle piiri, oda peab jätma maa sisse täkke ehk teravikk maandub esimesena. Ei tohi sektorist välja minna. 14.Kui suur on heite- ja tõukering? Sinu vastus oli: Heitering - 2,5 m läbimõõt. Tõukering - 2,135 m läbimõõt. 15.Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Sinu vastus oli: Kui jalaga läheb ääre peale või toetub maha, astub välja väljaspool sisenemise-väljumise ala. Kui tõukab sektorist välja. Kindel aeg katse sooritamiseks. 16
Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul
kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis
tulekut, 2000. aastal Sydneys, saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas. A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979
maandumist lahkuda. (a) Ringist lahkudes peab kuulitõukaja, ketta- või vasaraheitja esimene kokkupuude heiteringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi toimuma ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Märkus: Võistleja esimest kokkupuudet ringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi loetakse ringist lahkumise hetkeks. (b) Hoovõturajalt lahkudes peab odaviskaja esimene kokkupuude raja äärejoontega või maapinnaga nendest väljaspool toimuma äraviskejoone jätkudeks hoovõturajaga risti olevatest valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Kuulitõuge. Võistlus 1. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Märkus: ,,Hundiratta"
Kuulitõukes peab kuul olema lõua juures.Odaviske puhul loeb katse ainult sel juhul kui äraviskejoont ei ületata ja oda maandudes puutub esmalt maapinda otsateravik.Lisaks sellele peab kõigis neis alades heidetav või visatav ese maanduma märgitud sektoris, vastasel juhul katse loetakse mittesooritatuks. Eesti kuulitõuke rekord kuulub Heino Sillale tulemusega 20.53m.Selle ta tõukas Budapestis 11.juunil 1979.aastal.Tema poeg on samuti sportlane odaviskaja Donald-Aik Sild. (Wikipedia 2013) Kettaheite rekord kuulub kõigile eestlastele tuntud Gerd Kanterile.4.septembril 2006.aastal Rootsis Helsingborgis heitis Gerd 73.38m, mis siiani kehtiv Eesti rekord ja mida Gerd ei ole suutnud viimaste aastatega ületada kuigi on sinna lähedale heitnud.Ta on näidanud väga häid kohti ka Olümpialmängudel ning maailmameistrivõistlustel.Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008
koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda
Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti. Moonika Aava, odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik, odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu. Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi. Muidu kindlate sooritustega hiilgav Kikkas ei pidanud suurvõistluste pingele vastu.
täismaja publikut 91 000 inimest. Sümboolse avalöögi eelseisvaks Londoni olümpiaks tegi maailma kuulsaim jalgpallur David Beckham, kelle löödud palli püüdis õnnelik olümpiamängude vabatahtlik. Londoni olümpiat tervitasid ka Led Zeppelini kitarrist Jimmy Page ja laulja Leona Lewis looga "Whole Lotta Love." Staadionile toodi uuesti ka kõigi 204 osavõtjariigi lipud. Eesti lippu kandis tseremoonial olümpiavõitja Gerd Kanter, soomlastel tegi seda odaviskaja Tero Pitkämäki, lätlastel trikiratur Maris Strombergs. Londoni olümpiani on jäänud 1433 päeva. Mängud toimuvad 2012. aasta 27. juulist 12. augustini.
· 2004 69.50 (1,5 kg ketas) · 2004 56.48 (2 kg ketas) · 2005 62.19 (1,75 kg ketas) · 2006 63.98 (1,75 kg ketas) · 2006 59.31 (2 kg ketas) · 2006 66.35 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2006 68.32 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2010 60.30 (2 kg ketas) · 2010 60.36 (2 kg ketas) · 2010 61.33 (2 kg ketas) 5.2. Eesti odaviskajad 5.2.1. Risto Mätas Risto Mätas (sündinud 30. aprillil 1984 Viljandimaal Pärstis) on Eesti odaviskaja. Isiklik rekord on 82,10 m (8. juuli 2012, Tallinn). Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kuid lõppvõistlusele ta tulemusega 78,56 ei pääsenud. Saavutused · 2003: Eesti juunioride meister · 2003: Juunioride euroopa meistrivõistlused XII koht · 2004: Eesti meistrivõistluste V koht · 2005: Universiaadi XIV koht (70.52) · 2006: Eesti meistrivõistlused II koht · 2006: Euroopa Meistrivõistluste XIX koht · 2006: Kuldliiga finaal I koht
Pavel Loskutov 2002 (maraton) hõbe Eesti sportlased ja nende saavutused Eesti võistkond oli esindatudeest kergejõustikukoondise Göteborgi võistlebEM-võistlustele suurima võistkonnaga. Göteborgis 21 sportlast, suuremad medalilootused on seotud kettaheitjate Gerd Kanteri ja Aleksander Tammertiga Odaviskaja Andrus Värnik ei osale küünarliigese vigastuse tõttu. 2002. aasta maratoni Euroopa meistrivõistluste hõbemedalimees Pavel Loskutov põlve vigastuse tõttu ei stardi. 4 Eesti koondis: Ksenia Balta Madis Kallas Veera Baranova Kaie Kand 5 Argo Golberg Märt Israel Anna Iljustsenko Tarmo Jallai 6 Mirjam Liimask Mikk Pahapill Taavi Peetre
Kool ei 12 tee õpilastele võistlustel osalemiseks takistusi ja suhtub mõistvalt kaasnevatesse probleemidesse. Küsitlusest selgus ka, et head sportimisvõimalused olid kooli valiku puhul küllaltki olulised. Tähtsaks peeti siinkohal mitmekülgseid sportimisvõimalusi, näiteks ujula ja tervisepargi olemasolu. Kõige rohkem teati vastajate hulgas praegusi Kuressaare Gümnaasiumi edukaid sportlasi: odaviskaja Sander Suurhans, jõutõstja Rait Sagor, kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter ja purjetaja Aksel Artus. Mainitud oli veel korvpallureid, võrkpallureid ja ujujaid. Kuna väga vähe teati Kuressaare Gümnaasiumi lõpetanud sportlastest, siis otsustasin oma töös neist lähemalt rääkida. Kokkuvõtteks võib öelda , et Kuressaare Gümnaasiumis on suhteliselt kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused erinevate spordialadega tegelemiseks ja koolivaliku puhul eeliseks.
suureneb käe liigutamisel. Sageli kiirgub valu sõrmede või õlani, kätes esineb nõrkustunne, kätejõud langeb. Kroonilistel juhtudel käsivarre lihased kõhetuvad. Raviks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate ning spetsiaal- set ribakujulist tugisidet. HEITJA KÜÜNARLIIGES (SEESMINE EPIKONDÜLIIT) Haigus lokaliseerub küünarliigese seesmise põnda piirkonda, kuhu kinnituvad kõõlustega küünarvarre painutajalihased. Esineb sageli kettaheitjatel, odaviskaja- tel, golfimängijatel, riistvõimlejatel, odaviskes jm. Rahvakeeles nimetatakse seda nii heitja kui ka golfimängija küünarnukiks. Valu ja kangustunne asub seesmise põnda piirkonnas, valu suureneb käelaba liigutamisel randmest üles-alla, viskamise ajal on tunda küünarliigese sisemisel poolel teravat valu. 73 SPORDIMEDITSIIN NB
annaabi.ee 
