H A E R O O B I K A Ä A P O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m. Esimese, ja tänini ka ainsa, 1984. a visatud 100m ületava fenomenaalse odaviske maailmarekordi autor on Saksa kahemeetrine hiiglane Uwe Hohn tulemusega 104.80. Fantastika!!! Kahjuks katkestas vigastus selle üliandeka, kui mitte kõigi aegade andekaima odaviskaja sporditee. Saksa treenerite sõnul oli U. Hohn kõige kiirem, kõige osavam ja loomulikult jõult kõige tugevam, lisaks veel hea akrobaat ja maailmatasemel võrkpallur! Uskumatu, aga tõsi U. Hohn oli rekordi püstitamise ajal alles 22-aastane. Mis jäi meil nägemata? Kus oli selle mehe võimete lagi? Pärast U. Hohni maailmarekordit oli vaja muuta oda parameetreid, sest ala muutus väga ohtlikuks, kuna keskmise staadioni jalgpalliväljaku pikkus on 105110 meetrit. Muutused tehtigi 1986.
puudutama maad enne kui mõni teine osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni, ning tulemus ümardatakse allapoole lähima sentimeetrini. Parimad sportlased Eric Lemming- Esimene maailmakuulsus 1900 alguses, kaalus 90kg ja pikkus 190cm. Tugevama käega visates suutis välja võidelda rekordi 53.79m. 1908 Londoni olümpialt sai 2 kuldmedalit- klassikalises kui ka Ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast). Jan Zelezny´- Tsehhi endine odaviskaja, kolmekordne olümpiavõitja (1992, 1996, 2000) ja kolmekordne maailmameister (1993, 1995, 2001). Lisaks on ta ka maailmarekordiomanik (98.48m), mis visati 2. Mai 1996 Jenas. Peetakse üheks kõigi aegade parimaks odaviskajaks. Andreas Thorkildsen- Tänapäeva üks parimaid odaviskajaid Norrast. Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m).
Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering? Heiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit ning tõukerinigi läbimõõt 2,135 meetrit. 15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16
Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat. Käekirja näide Metafoor „Töötavate tänavate laulik“ „Punane poeet“ Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010 E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti
soomlastele ka neljas koht, mida pole enam võimalik korrata (olümpiale saab ühest riigist maksimaalselt 3 odaviskajat). 1912. aastal võitsid soomlased täiskomplekti medaleid ka nn. ,,kahe käe odaviskes", mis oli olümpiamängude programmis vaid korra. Sellel alal pidi võistleja sooritama katsed nii vasaku, kui ka parema käega ning mõlemad tulemused liideti kokku. 3. TULEMUSED 3.1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Meeste arvestuses on enim kordi maailmameistriks kroonitud legendaarne Tsehhi odaviskaja Jan Zelezny, kes on tiitli võitnud kolmel korral (1993, 1995, 2001). Ükski teine mees pole odaviskes siiani kahel või rohkemal korral suutnud triumfeerida. Naistest on kaks maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez'il (2001, 2005) ja Trine Solberg- Hattestadil (1993, 1997). 3.1.1 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (MEHED) Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht Jan Zelezny 92
eksimine on inimlik. Nii on juhtunud meile kõigile teada-tuntud kaasmaalase, kettaheitja Gerd Kanteriga. Aastal 2004 võistles ta alles esimesi aastaid meeste klassis ning kogus teadmisi ja oskuseid edaspidiseks. Kuna Gerdi heitekaared olid olnud hooaja vältel head, ootasid paljud temalt Ateena olümpiamängudelt medalit. Juhtus aga nii, et tugeva pinge ja surve all põles mees läbi ning saavutas tulemusega 60.05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08.
REFERAAT EESTI KERGEJÕUSTIKULASED MEISTRIVÕISTLUSTEL Koostaja Juhendaja Kõrveküla põhikool 2014 Sissejuhatus 2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsid Zürichis. Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus ...
kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka
Mitu katset on võistlejal? Sinu vastus oli: Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Võistlejal on kolm katset. 11.Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Sinu vastus oli: Võib küll, aga latt ei tohi alla kukkuda. 12.Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Sinu vastus oli: Flopp-stiil. Hüpatakse üles ja keeratakse siis üle selja. 13.Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Sinu vastus oli: Kui odaviskaja ei lähe üle piiri, oda peab jätma maa sisse täkke ehk teravikk maandub esimesena. Ei tohi sektorist välja minna. 14.Kui suur on heite- ja tõukering? Sinu vastus oli: Heitering - 2,5 m läbimõõt. Tõukering - 2,135 m läbimõõt. 15.Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Sinu vastus oli: Kui jalaga läheb ääre peale või toetub maha, astub välja väljaspool sisenemise-väljumise ala. Kui tõukab sektorist välja. Kindel aeg katse sooritamiseks. 16
Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul
kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...
Laste (5-11a) kiirustreeningul on soovitatav tähelepanu pöörata eelkõige - liigutuste sageduses Hüpates äratõukel - puudutab maad esmalt kand Kõrgushüppe - hoojooksu kaar on tavaliselt 3-5 sammuline Laste kaugushüppetreeningul on soovitatav enamasti kasutada - hüppamist üle tõkete vms. vahendite Heidetes katse sooritamise alguseks alates väljakutsest aega - 1 minut Igal aastal peetakse Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusi. G. Sule oli - odaviskaja Milline väide on õige? Heitjal on katse sooritamisel - kvalifikatsiooni- ja lõppvõistlusel ning finaalis on erinev järjekord Kaugushüppe täishoojooks on tavaliselt - 16-24 sammu Kuuli äratõukefaasis (kirjutada vale vastus) - tõukekäsi alustab tõuget enne jalgade sirutust Lähtekiirenduse eesmärk on - kiiruse sujuv kogumine Hoojooksu lõpuks hüppaja - saavutab püstise kehaasendi Kiirjooksja keharaskuskese on pärast esimest lähteliigutust -
Kuulitõukes peab kuul olema lõua juures.Odaviske puhul loeb katse ainult sel juhul kui äraviskejoont ei ületata ja oda maandudes puutub esmalt maapinda otsateravik.Lisaks sellele peab kõigis neis alades heidetav või visatav ese maanduma märgitud sektoris, vastasel juhul katse loetakse mittesooritatuks. Eesti kuulitõuke rekord kuulub Heino Sillale tulemusega 20.53m.Selle ta tõukas Budapestis 11.juunil 1979.aastal.Tema poeg on samuti sportlane odaviskaja Donald-Aik Sild. (Wikipedia 2013) Kettaheite rekord kuulub kõigile eestlastele tuntud Gerd Kanterile.4.septembril 2006.aastal Rootsis Helsingborgis heitis Gerd 73.38m, mis siiani kehtiv Eesti rekord ja mida Gerd ei ole suutnud viimaste aastatega ületada kuigi on sinna lähedale heitnud.Ta on näidanud väga häid kohti ka Olümpialmängudel ning maailmameistrivõistlustel.Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008. aastal tuli ta olümpiavõitjaks Pekingis toimunud Olümpiamängudel ning 2012
koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järg...
täismaja publikut 91 000 inimest. Sümboolse avalöögi eelseisvaks Londoni olümpiaks tegi maailma kuulsaim jalgpallur David Beckham, kelle löödud palli püüdis õnnelik olümpiamängude vabatahtlik. Londoni olümpiat tervitasid ka Led Zeppelini kitarrist Jimmy Page ja laulja Leona Lewis looga "Whole Lotta Love." Staadionile toodi uuesti ka kõigi 204 osavõtjariigi lipud. Eesti lippu kandis tseremoonial olümpiavõitja Gerd Kanter, soomlastel tegi seda odaviskaja Tero Pitkämäki, lätlastel trikiratur Maris Strombergs. Londoni olümpiani on jäänud 1433 päeva. Mängud toimuvad 2012. aasta 27. juulist 12. augustini.
· 2004 69.50 (1,5 kg ketas) · 2004 56.48 (2 kg ketas) · 2005 62.19 (1,75 kg ketas) · 2006 63.98 (1,75 kg ketas) · 2006 59.31 (2 kg ketas) · 2006 66.35 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2006 68.32 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2010 60.30 (2 kg ketas) · 2010 60.36 (2 kg ketas) · 2010 61.33 (2 kg ketas) 5.2. Eesti odaviskajad 5.2.1. Risto Mätas Risto Mätas (sündinud 30. aprillil 1984 Viljandimaal Pärstis) on Eesti odaviskaja. Isiklik rekord on 82,10 m (8. juuli 2012, Tallinn). Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kuid lõppvõistlusele ta tulemusega 78,56 ei pääsenud. Saavutused · 2003: Eesti juunioride meister · 2003: Juunioride euroopa meistrivõistlused XII koht · 2004: Eesti meistrivõistluste V koht · 2005: Universiaadi XIV koht (70.52) · 2006: Eesti meistrivõistlused II koht · 2006: Euroopa Meistrivõistluste XIX koht · 2006: Kuldliiga finaal I koht
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. M...
Kool ei 12 tee õpilastele võistlustel osalemiseks takistusi ja suhtub mõistvalt kaasnevatesse probleemidesse. Küsitlusest selgus ka, et head sportimisvõimalused olid kooli valiku puhul küllaltki olulised. Tähtsaks peeti siinkohal mitmekülgseid sportimisvõimalusi, näiteks ujula ja tervisepargi olemasolu. Kõige rohkem teati vastajate hulgas praegusi Kuressaare Gümnaasiumi edukaid sportlasi: odaviskaja Sander Suurhans, jõutõstja Rait Sagor, kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter ja purjetaja Aksel Artus. Mainitud oli veel korvpallureid, võrkpallureid ja ujujaid. Kuna väga vähe teati Kuressaare Gümnaasiumi lõpetanud sportlastest, siis otsustasin oma töös neist lähemalt rääkida. Kokkuvõtteks võib öelda , et Kuressaare Gümnaasiumis on suhteliselt kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused erinevate spordialadega tegelemiseks ja koolivaliku puhul eeliseks.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
