,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus). Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga. Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel. otsustus ja selle eitus p p p tõeväärtus kehtib ei kehti kehtib
aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14. slaid - Nõukogude okupatsioon Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus. 15. slaid Eesti taasiseseisvumine Tartu rahulepingu kehtivusest lähtus omariikluse taastamise käigus rahva esinduskoguna tegutsenud Ülemnõukogu, kinnitades 1991. aasta 20. augustil Eesti riiklikku iseseisvust. 16. slaid EV 93 sünnipäev Praegusel õnnelikul ajal ei käi meil Vabadussõda, kus saaksime ka meie oma isamaalisust näidata. Ometi on tänapäeva globaliseeruvas maailmas oma võitlus võidelda ka meil. See on võitlus meie keele, kultuuri ja kogu rahvusliku eripära eest. Homsel pidupäeval võiksime
leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine TSÕ tõlgendamine tähendab pm TSÕ normi ehk üldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on? 1. Normi läbilugemine grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2. Üldiste, abstraktsete normide mõistmine (nt TSÜS § 6 lg 4 ,,Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava lepingu kehtivusest.") ehk süstemaatiline tõlgendamine (normide sisu nende seoses). Tuleb kontrollida mitme tasandi norme, nende seoseid jne. Abistavad tõlgendamised: - Ajalooline pm kujunemine - Teleoloogiline eesmärgist tulenev 8. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogia kaudu Vajadus analoogia järele tekib, kui seaduses on lünk ja puudub konkreetne norm. Siis tuleb leida sarnane norm ja seda kohaldada. Õiguse analoogia lähtumine õiguspõhimõtetest.
õiguspärasele otsusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3. Tasu ja maksetingimused, kulutuste hüvitamine 3.1 Juhatuse liikmele makstakse igakuist tasu summas 500 EUR (bruto/neto). Kui käesolev Leping on lõppenud, aga Juhatuse liikme Juhatusest tagasikutsumise kohta ei ole äriregistris kannet tehtud, makstakse Juhatuse liikmele käesolevas punktis sätestatud tasu sõltumata Lepingu kehtivusest kuni Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta registrikande tegemiseni. 3.2 Juhatuse liikme igakuisest tasust peetakse kinni ja/või sellelt tasutakse kehtivate maksuseadustega ettenähtud maksud ja maksed seaduses sätestatud määras. 3.3 Ühing hüvitab Juhatuse liikmele kõik viimase poolt Ühingu esindamisel kantud kulud, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses ametilähetusega tekkinud või tekkivad kulud
katseaeg märgitud ja allkirjad olid ka olemas mõlemapoolsed, kuid sellest polnud palju kasu. Edaspidi sain ma selle hosteli poolt sisenemise keelu. Ei mingit selgitust, palka tehtud töö eest, ametlik asjade käik samuti puudus. Eks ma olin loomulikult ise naiivne ka ega arvanud, et inimesed töömaailmas teisi ja eriti noori inimesi niimoodi ära kasutavad. Tähtis on ka teada, et tähtajalise töölepinguga ei tohi katseaeg olla pikem, kui pool lepingu kehtivusest. Siiski mõlema, nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepinguga on töölepingust ülesütlemise aeg etteteatamisega 15 päeva. Võimalik on ka erakorraline lepingust ülesütlemine tööandja poolt ja seda juhul, kui töötaja on näiteks viibinud tööpostil alkoholijoobes, sooritanud pettuse või varastanud, tervislik seisund ei võimalda tööd jätkata või töötajal on kohanemisvõimed. Siinkohal on jällegi katseajal viibival inimesel vältida lepingust ülesütlemise
2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest – ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2
Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise peamised õiguslikud alused Euroopa Liidu õiguse esinevad: EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta) EURATOMi asutamislepingus (art 150) EL lepingus (art 35) teatud konventsioonides (mille ühtlase tõlgendamise tagamine jääb Euroopa Kohtu pädevusse). 3 1.5. Eelotsuse küsimise struktuur Asja menetlemine liikmesriigi kohtus: menetluse käigus kerkib üles küsimus EL õiguse kehtivusest ja/või tõlgendamisest liikmesriigi kohus peatab menetluse liikmesriigi kohus küsib eelotsuse Euroopa Kohtult Euroopa Kohus võtab eelotsuse küsimuse menetlusse: Euroopa Kohus menetleb eelotsust kirjalikus ja suulises menetluses ning teeb eelotsuse Liikmesriigi kohus menetleb asja lõpuni ja teeb otsuse arvestades EL õiguse küsimustes Euroopa Kohtu eelotsusega. 2. EELOTSUSE KÜSIMISE TINGIMUSED
individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. 6. Abstraktsioonipõhimõte ja lahutamispõhimõte? Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Lahutamispõhimõte tähendab seda, et õiguslikult eristatakse tehingut, millega võetakse kohustus mingisuguse asja loovutamiseks (kohustustehing) ning tehingut, millega see kohustus täidetakse ehk millega asja omand üle kantakse (käsutustehing). Sellest lähtuvalt
on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks. Seetõttu ei tuleks teadusel mitte niivõrd otsida hüpoteesidele tõendusmaterjali, vaid püüda hüpoteese ümber lükata, näidates katseliselt, et neil on väärad deduktiivsed järeldused. Arutluse induktiivne tugevus sõltub taustteadmisest. Seetõttu on süstemaatilise induktiivse loogika võimalikkus problemaatiline. Erinevalt kehtivusest ei ole induktiivne tugevus seostatav lausete vormiga. Kehtivust on võimalik teada aprioorselt (toetumata kogemusele või katsele), induktiivset tugevust aga mitte. Loogika matemaatikas Põhitõed Korrektseks arutluseks läheb meil sageli tarvis tingimuslikke lauseid, mis kõlavad umbes nii kui toodangu hind suureneb, siis suurendab täiusliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte oma tootmismahtu või nii
normid on seotud õigussubjekti positiivsete tegudega, siis õigustkaitsvad normid sisaldavad riigi negatiivset hinnangut õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on ametiisikutele suunatud ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. Mõlemad, nii regulatiivsed kui ka õigustkaitsvad normid, on täielikud normid. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) normid Grammatiliste lausetena on nad täielikud, aga õiguslausetena on nad mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad alles seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid ka spetsialiseeritud õigusnormideks. Mittetäielikud õigusnormid jagunevad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 1. Seletav ,,Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel". Seletab otsese valimise jooni. 2. Viitav ,,Kohus võib kohaldada käesolevas jaos
asjaolude tõttu. Käsiraha andja saab käsiraha tagasi nõuda, kui põhileping jääb täitmata muul põhjusel kui tema süü tõttu. Käsiraha saaja ei pea käsiraha selle andjale tagastama, kui põhileping jääb täitmata käsiraha andja süü tõttu. Käsiraha arvestatakse käsiraha saaja kahju hüvitiste katteks käsiraha andjale vastavasisulise nõude esitamisel. Käsirahalepingu kehtivus on sõltuv põhilepingu kehtivusest. Käsiraha leping lõpeb võlasuhte lõppemisel üldistel alustel. 8 5 GARANTII Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lg 1). Garantii on leping, millega isik võtab endale kohustuse täita võlausaldaja nõudel garantiist tulenev kohustus
Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi! Eristab tehingute liike: a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda) b) käsutustehing (õigused/kohustused antaksegi üle) TAHTEAVALDUSE MÕISTE · Tahteavaldus on tahte väljendamine, st peab olema tahe + tahte väljendus · Lihtsalt tahte olemasolust ei piisa, kui seda ei väljendata · Tahe peab olema vabalt kujunenud (sh tegelikke asjaolusid teades, vaba välistest mõjutustest jne), muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest
avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Abstraktsioonipõhimõte: TsÜS § 6 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Lahendus umbes: X ei saa leppetrahvi, aga ta saab oma makstud raha tagasi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid algavad nii: 3-2-1 Kodune töö: lahendid alates 2013. aastast. Abstraktsioonipõhimõte, hea usu põhimõte. Ei taha neid, mis on RK-sse läinud. Pane kirja tehiolud, (0,5lk); vaidluse ese; kohtu tõlgendusmeetod; kokku A4 Kaasus 3 A tellib B-lt maja ehitustöö, fikseeritakse kindel tähtaeg ja ette on nähtud sanktsiooni leppetrahv. Ehitaja ei jõua
oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi iseõppimise teel ei jõua- tõed.
omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt müügilepingu kehtivusest. Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Omand-isiku õiguslik võim asja üle, õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Valdus-tegelik võim asja üle. Tsiviilõigussuhte subjektid 1. füüsiline isik-inimene Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana
Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille raames eksisteerisid veel allperekonnad. Igal linnal oli mingi oma variant linnaõigusest (vt. näit. Haapsalu linnaõigus). Ühtaegu oli linnaõigus osa ilmalike õigussüsteemide paljususest, kusjuures ükski neist ei pretendeerinud ilmaliku sfääri täielikule reguleerimisele, rääkimata üldisest kehtivusest. Igaüks neist õigussüsteemidest reguleeris vaid tema jurisdiktsiooni kuuluvat inimeste elu tahku. Konstitutsioonilisus Keskaja linnad (eriti XI-XII saj) olid /justkui/ uued riigid, s.t. nad omasid täielikku seadusandlikku, täitev- ja kohtuvõimu. Nad omasid õigust kehtestada makse, müntida raha, määrata kindlaks kaalude ja mõõtude süsteeme, omada sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele.
Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine) Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine. Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik) Õigusvõime algab Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb
kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis 2) Avalikkuse printsiip - NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled,
mitte filos. lausete kogum, mõistus, püüdes peaga vaid lausete selgekssaamine purustada keele piire W. KEELEMÄNGUD Keelemängu põhifunktsioon on otsustuste tegemine väidete kehtivuse kohta. Keeleliste konstruktsioonide üle otsustuste tegemine on üks mängu vorm Otsustuste tegemise kriteeriumiks on keelemängu reeglid. Filosoofiline tegevus on keelemäng. Nt formaalne loogika on ühed keelemängu reeglid. Väite kehtivusest ühtede reeglite piires ei saa tingimata tuletada tema üldkehtivust! See, kas mängu käik on õige, omab tähendust ainult koos teiste reeglitega. Tähendus kui kasutamine teatud keelesüsteemi raames. Mäng on 1) reeglite (mängu loogika) kogum, mis haldab käike 2) reeglite all mõistetakse teatud tüüpi norme märkidega manipuleerimisel 3) eeldatakse, et õige käik mängus või mäng tervikuna peavad omama võimalikku alternatiivi
Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2. ,,mõõdukas" seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik
õigus taotleda TT tunnistust ja kinnistusregistrisse TT kohta märkuse kandmist õigus taotleda kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu pärandi arvel. Abikaasade vastastikune testament: testament, mille abikaasad teevad ühiselt, notariaalselt tõestatud vormis ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus sõltub teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Abikaasad võivad vastastikuses testamendis, millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud, määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral. Abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva vastastikuse korralduse võib mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa ühepoolselt tühistada, see peab olema notariaalselt tõestatud
Selle elemendi kandevõime on tagatud siis, kui on täidetud tugevus- ja jäikustingimused, ja kui varda koormus ei ületa kriitilist väärtust. kus S on nõtke varutegur Kriitilise jõu sõltuvus toesidemest: Konsoolvarras nõtkumisel paindub nii nagu kahe liigendotsaga varda ülemine pool. Siis konsoolikriitiliseks jõuks on Euleri valemi kehtivuspiir: Kuna Euleri tuletamisel lähtuti Hooke’i seaduse kehtivusest, siis arvutatav kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. Väikeste saleduste juures nõtkumise ohtu ei ole. Suurte ja väikeste saleduste vahel on nn keskmised saledused, kus Euleri valemit kasutada ei saa, ning arvutusteks kasutatakse teisi meetodeid. Suurem osa konstruktiivseid elemente satub just keskmiste saleduste piirkonda. Nõtketegur: Vardale stabiilsustingimus kriitilise pinge abil
tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma
4. Avalikkuse põhimõte Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Abstraktsiooni printsiip Asjaõiguslik leping on abstraktne, st ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade
tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma
põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Garantii mõiste Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii
Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127]. Paul Johann Anslm von Feuerbach (1775-1833) oli seisukohal, et õigusemõistmises ei saa lähtuda objektiivse loomuõiguse kehtivusest. Ta lähenes loomuõigusfilosoofiale järgmiselt: 1. Inimese kõlbelisest autonoomiast tuleneb loomulike ja võõrandamatute subjektiivsete õiguste kehtivus. 2. Kogu objektiivse õiguste olemuslik ja paratamatu tunnus on positiivsus. Seega ei saa loomuõigus normatiivse süsteemina ilma vastava seadusandliku sekkumiseta kehtida. Õigusemõistmine pidi Feuerbachi käsitluses toimuma üksnes seaduse alusel. Niisiis ei
Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks
Seda eksperimenti kasutatakse siiani laialdaselt, et näidata, et suurem osa inimesi on valmis autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma. Sellega on raske nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad. 25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused klassikaline põhistatud teooriaga (Strauss and Corbin) ja analüütilised astmed fenomenoloogilises sotsioloogias 26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem.
kuid käendaja ei nõustunud olema käendajaks uuele subjektile). Garantii andmine (1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. (11) Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. (2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. (3) Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. (4) Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
võlaõigustehing. Sellega on käsutustehing kausaalne, mitte abstraktne. Kokkuleppepõhimõte põhineb abstraktsioonipõhimõttel. Selle kohaselt on asjaõigusliku muudatuse esilekutsumiseks vaja vastavat kokkulepet (asjaõiguskokkulepet) õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks?
Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; (1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. (2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. (4) Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii
lõppemisega; kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Kui käsirahaga
süüaluse õigusvastastelt tegudelt seaduskuulekatele tegudele. 17 8. Mittetäielikud õigusnormid KarS'is Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei ole kooskõlas täielike õigusnormide strukuuriga, nendeks on mittetäielikud õigusnormid. Grammatiliselt on nad täielikud laused, õiguslausetena aga mittetäielikud, mis tähendab, et nad on osa õigustloova akti (õiguse) kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste (peamiselt nn. täielike) õigusnormidega. Seega jagunevad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.38 Järgnevalt igast mittetäielikust õigusnormist üks näide KarS'ist. 8. 1 Seletavad õigusnormid Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge.39
kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b. Reaaliseerimisõigused (annavad teisele isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha: pandiõ,
! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a
Nt. Riigikohtu lahend. Kohtupraktika ei ole õiguse allikaks, sest ta ei sisalda mingeid uusi käitumisreegleid, ei loo midagi uut. Riigikohtu lahend pole kohustuslik analoogilises asjas, Riigikohus võib otsust ka muuta. Sellele viidatakse aga usinalt, kuna suure tõenäosusega ei muuda Riigikohus oma lahendit ka eelnenud küsimuse suhtes. 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1. Tsiviilõiguse kehtivus Kehtivuse puhul saab rääkida territoriaalsest ja ajalisest kehtivusest ning kehtivusest isikute suhtes. (Nt. kui eksamil tuleb küsimus "Tsiviilõiguse kehtivus" räägid kõigist kolmest) Territoriaalne: Eesti tsiviilõigus kehtib kogu riigis. Need tsiviilõiguse normid, mis sisalduvad KOVi üldaktis, need kehtivad vastava KOVi territooriumil, nende osakaal on aga väga väike. Enamik norme on seadustes ja seadused kehtivad ikka kogu territooriumil. Rahvusvahelise eraõiguse puhul ütleb kollisiooninorm ise, millise riigi seadus kehtib.
Nt. Riigikohtu lahend. Kohtupraktika ei ole õiguse allikaks, sest ta ei sisalda mingeid uusi käitumisreegleid, ei loo midagi uut. Riigikohtu lahend pole kohustuslik analoogilises asjas, Riigikohus võib otsust ka muuta. Sellele viidatakse aga usinalt, kuna suure tõenäosusega ei muuda Riigikohus oma lahendit ka eelnenud küsimuse suhtes. 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1. Tsiviilõiguse kehtivus Kehtivuse puhul saab rääkida territoriaalsest ja ajalisest kehtivusest ning kehtivusest isikute suhtes. (Nt. kui eksamil tuleb küsimus “Tsiviilõiguse kehtivus” räägid kõigist kolmest) Territoriaalne: Eesti tsiviilõigus kehtib kogu riigis. Need tsiviilõiguse normid, mis sisalduvad KOVi üldaktis, need kehtivad vastava KOVi territooriumil, nende osakaal on aga väga väike. Enamik norme on seadustes ja seadused kehtivad ikka kogu territooriumil. Rahvusvahelise eraõiguse puhul ütleb kollisiooninorm ise, millise riigi seadus kehtib.
kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine Maksekäsundi aktseptinud käsundisaaja kohustub täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga. Kui maksekäsund on väljastatud dokumendina, peab käsundisaaja täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse üksnes juhul, kui dokument talle üle antakse. Käsundisaaja ei ole kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik. Maksekäsundi täitmisel vabaneb Maksekäsundi tagasivõtmine
e) Õigusjärglus- Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. f) üld-ja erisäte- NB!!! Uues TsÜS-s puudub! Juba rooma õigusest on tuttav põhimõte, mille kohaselt erisäte muudab üldsätte. Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet. (näide on 2 loengu all) 3. FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, I peatükk) TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene
Näide: Lause: ,,Kui kolmnurga küljed on võrdsed, siis on ta nurgad võrdsed"(kehtib). Pöördlause: ,,Kui kolmnurga nurgad on võrdsed, siis ta küljed on võrdsed" (kehtib). Kui pöördlause juhtub olema tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Asendades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite nende eitustega (sümbolid ¬A ja ¬B), saame lause ,,Kui ¬A, siis ¬B". Nii moodustatud lauset nimetatakse antud teoreemi vastandlauseks. Jällegi, antud teoreemi kehtivusest ei järeldu tema vastandlause kehtivus. Näide: Lause: ,,Kui kujund on kolmnurk, siis ta on hulknurk" (kehtib). Vastandlause: ,,Kui kujund ei ole kolmnurk, siis ta ei ole hulknurk" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui arv jagub üheksaga, siis ka tema ristsumma jagub üheksaga" (kehtib) Vastandlause: ,,Kui arv ei jagu üheksaga, siis ka tema ristsumma ei jagu üheksaga" (kehtib). Kui vahetada teoreemis ,,Kui A, siis B" eeldus ja väide ning asendada nende eitustega, saame
ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest. Usu ja mõistuse vahekord 1) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas):
tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. GARANTII: 1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. 1 (1 ) Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. (2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. (3) Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. (4) Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii
48-52.[Tühistatud.] 53.Peaassamblee õigus anda välja seadusi. – Mainitud Peaassambleel on õigus (allpool toodud väljajättude ja piiravate tingimustega) anda välja seadusi, et hoida rahu, korda ja Uus-Meremaa head juhtimist, niivõrd, kui need seadused ei satu vastuollu Inglismaa seadustega* (*Käesoleva paragrahvi mõttes on “Inglismaa seadused” all mõeldud impeeriumi seadusandlike akte, mille mõju laieneb Uus-Meremaale [Impeeriumi 1865.a. Akt kolooniate seaduste kehtivusest, §2 ja §3.]); seadused, mis on Peaassamblee poolt sellises korras välja antud tühistavad ja asendavad igasugused neile vasturääkivaid seadusi või korraldusi, milliseid võidi enne välja lasta mingite provintsi nõukogude poolt; on kehtetu ja ei oma jõudu igasugune seadus või korraldus, mis on antud välja mingi provintsi nõukogu poolt temale igas küsimuses antud volituste alusel, mille alusel tal on seadusandlik õigus, ülalpool mainitud volituste alusel, kuivõrd see seadus
Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga. 31. Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4: (3)Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Vastus:Asjaõiguslik tehing ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing on kehtiv või mitte. 32. . Mis on kasutamine? Sihtotstarbeline kasutamine. Näit. sõidan oma rattaga. 33. .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama. 35. Millega tegelb dualism?
on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil.
siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega). Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse: Transformatsioon: rv õ-se normid kirj ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad siseõ- sse seaduses, kohtuotsuses vms sisalduva viite tulemusena. Dualistlik. Norm muutub ja lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt. Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga); kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis.
Õigustus käituda reegli kohaselt. Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte- eksisteeriva riigi õigusnormid Nii subjektiivne kui objektiivne õigus tulenevad kehtivast positiivsest õigusest. Õigus kui normatiivne informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem – see on tänapäeval lisandudnud kahele eespool mainitud õiguse käsitlusele. See tähendab seotust ühiskonna ja õiguse vahel. Küsimus õiguse tegelikust kehtivusest ühiskonnas. Õiguse tänapäevase mõiste tunnused: 1) Objektiivsuse tunnus – õigus on õigusnormide ja käitumisprintsiipide süsteem. Õigusaktidesse koondatud ja formaliseeritud; 2) Subjektiivsuse tunnus – garanteeritud subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus normi- ja printsiibikohaselt käituda; 3) Normatiiv-kommunikatiivsuse tunnus – õigus on ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu
teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine ei ole tehingu tegemise ajal kindel (TsÜS §102) Tingimus võib olla:
kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine Maksekäsundi aktseptinud käsundisaaja kohustub täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga. Kui maksekäsund on väljastatud dokumendina, peab käsundisaaja täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse üksnes juhul, kui dokument talle üle antakse. Käsundisaaja ei ole kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik. Maksekäsundi täitmisel vabaneb Maksekäsundi tagasivõtmine
annaabi.ee 
