Mida töötaja ja tööandja silmas peaks pidama töölepingu ülesütlemisel katseajal (0)

Mida töötaja ja tööandja silmas peaks pidama töölepingu ülesütlemisel katseajal
Töölepingu lõpetamine katseajal ülesütlemise näol on sätestatud Eesti Töölepingu seaduses paragrahvis 86. Ülesütlemine katseajal on lubatud nii töötaja kui tööandja poolt. Kuigi tööandja ei tohi katseajal lepingust üles öelda põhjustel, mis on vastuolus katseaja eesmärkidega, tehakse seda ometigi päris palju. Siinkohal toon näite oma isiklikust kogemusest, mis ulatub nüüdseks juba aastate taha, kuid usun praegu, et minu tööjõudu kasutati pelgalt enese tarbeks ära. Samuti olin ma üsna noor ning ei olnud kursis oma õigustega. Nimelt alustasin tööd ühes vanalinna hostelis, olin vägagi õnnelik, et mind seal soojalt vastu võeti ja agaralt alustasin tööd juba järgmisel hommikul peale vestlust. Lepingut ei olnud veel, kuid lubati nädala jooksul valmis teha 2 eksemplari. Kuskil kaks nädalat hiljem sain käsitsi kirjutatud niiöelda lepingu, mis oli inglise ja eesti keeles kirjutatud ja seadustega polnud seal palju pistmist. No okei, mõtlesin tookord, et pole tarvis muretseda. Töö oli meeldiv ja omanik sõbralik. Ühel hetkel hakkasin vaatama, et selles nö lepingus oli tööle asumise kuupäevaks märgitud too sama päev, millal see oli kirjutatud, mitte siis, kui olin reaalselt tööle asunud. Lisaks oli kätte jõudnud palgapäev, mis minu pangakontol väljendus ümmarguse 0-ga. Läksin mina aru pärima ja vastuseks sain, et ma olen vallandatud, kuna mul on halb suhtumine. Jah, seal käsitsi kirjutatud lepingus oli katseaeg märgitud ja allkirjad olid ka olemas mõlemapoolsed, kuid sellest polnud palju kasu. Edaspidi sain ma selle hosteli poolt sisenemise keelu. Ei mingit selgitust, palka tehtud töö eest, ametlik asjade käik samuti puudus. Eks ma olin loomulikult ise naiivne ka ega arvanud, et inimesed töömaailmas teisi ja eriti noori inimesi niimoodi ära kasutavad.
Tähtis on ka teada, et tähtajalise töölepinguga ei tohi katseaeg olla pikem, kui pool lepingu kehtivusest. Siiski mõlema, nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepinguga on töölepingust ülesütlemise aeg etteteatamisega 15 päeva. Võimalik on ka erakorraline lepingust ülesütlemine tööandja poolt ja seda juhul, kui töötaja on näiteks viibinud tööpostil alkoholijoobes , sooritanud pettuse või varastanud, tervislik seisund ei võimalda tööd jätkata või töötajal on kohanemisvõimed. Siinkohal on jällegi katseajal viibival inimesel vältida lepingust ülesütlemise aega, kui perearst on piisavalt ’’vastutulelik’’. Olen kuulnud mõningaid olukordi , kus peale paari nädalat uuel tööpostil on leitud, et see amet siiski ei vasta ootustele. On perearstilt saadud vastavasisuline tõend , et tervislikel põhjustel ei ole võimalik jätkata ning on pääsetud 15 päevast töötamisest ning tööandja on päevapealt hädas. Töötjõudu napib ja aega ei ole, et otsida ning leida uus töötaja asemele.
Katseaja eesmärgiks on hinnata töötajat ning teha kindlaks, kas ta vastab nõutud tasemele . Hinnatakse tervist, oskusi, võimeid ja teadmisi. Töö iseloomust tulenevalt võib katseajal hinnata ka töötaja isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust ja täpsust. Töötaja hindab, kas see on temale ikka õige töökoht. Töötajal on katseajal õigus saada kõike infot ja õpetust, mida ta oma töö tegemiseks vajab. Palju on olukordi näiteks just teenindusvaldkonnas, kohvikutes , pubides, baarides jne, kus katseajal viibiv töötaja on kohustatud niiöelda ise õppima ja satub töökaaslaste poolt naerualuseks, kuna ei oska paljusid asju või teeb valesti. Seda sellepärast, et puudub vajalik ning piisav väljaõpe ja tööandja ei garanteeri töötajale piisavat materjali ja infot. Asi võib lõppeda töösuhtest ülesütlemisega nii töötaja kui tööandja poolt. Töötaja tunneb end ebamugavalt ja ei sulandu kolleegidega ühte ja tunneb vajadust koheselt lahkuda. Samuti võib lepingust ülesöelda tööandja, kes on alluvatelt saanud infot, et uus kolleeg ei sobitu seltskonda. Leping öeldakse üles valedel põhjustel ja liiga kergekäeliselt. Põhjusteks tihtipeale kirjutatakse , et töötajal puuduvad piisavad teadmised ja oskused või isikuomadused ei sobi tööga kokku. Töötaja seevasti ei ole kohustatud põhjendama, miks soovib lahkuda katseajal ning peale 15 päeva lepingu lõpetamist on prii.
Toon veel sellise näite oma tutvusringkkonnast. Nimed on osaliste huvides muudetud. Peeter läks 3 kuud tagasi tööle kelneriks ühte hubasesse sadamarestorani ehk ta on veel katseajal. Üsna peagi ilmnesid probleemid töötajatele, k.a Peetrile töötasu õigeaegse maksmisega. Peetril on sõnumite ja meilidena salvestatud vestlused tööandjaga, kus palub tööandjal viisakalt, et talle töötasu üle kantaks, kuna maksud ootavad maksmist. Tööandja ignoreerib sõnumeid, e-maile, lülitab telefoni välja ning restorani ilmudes eirab Peetrit ja tuiskab esimesel võimalusel minema. Palk ilmub, kuid osaliselt ja tükkmaad hiljem, kui lepingus on tähtpäevaks märgitud . Peeter ei tea, mis teha. Ta kardab , et kui töölepingu üles ütleb, ei saa ta tehtud töö eest tasu. Teisalt kardab, et tööandja koostab erakorralise lepingu lõpetamise ja põhjenduseks toob väljamõeldud raske sisuga põhjendused, miks Peetrit enam tarvis pole ja nõuab hoopis Peetrilt endalt hüvitist. Samas on ka võimalik, et tööandja ei võta lahkumisavaldust vastu ning ootab kuni Peeter ise komistab ja ei peagi talle töö eest tasuma ning tööpostil hoidma.
TLS-s leidub kitsaskohti, mille tõttu on võimalik nahk üle kõrvade tõmmata nii töötajal kui ka tööandjal. Võimalik on reegleid rikkuda ja pääseda puhta nahaga. Näiteks töötaja jätab korduvalt töötasu maksmata ja eirab töötajaid ning seejärel kuulutab välja pankroti. Nii ei saa töötajad oma tasu, kuid on täitnud oma kohustusi vastutustundlikult.
Viimaseks näiteks toon iseenda. Nüüd juba jälle aastate taha jääv kogemus kulmineerus selliselt , et nii mina kui ka tööandja olime lõpuks tööinspektsioonis. Nimelt soovisin ma katseajal töölepingust üles öelda, kuna mu tervis halvenes väga kiiresti ja korra kutsuti isegi kiirabi mulle. Üks minu vahetuse vanematest kasutas minuga suheldes ebaviisakat ning piiridest väljas suhtlusmaneere. Olin otsustanud kiiremas korras kirjutada lahkumisavaldus ja olin ka parasjagu haiguslehel. Avaldasin ka soovi, et mind vabastataks ametipostilt mõlema poole nõusolekul viivitamatult. Hiljem peale haiguslehte oli selgunud , et perearst oli elekroonilisse dokumenti kirjutanud valed kuupäevad haiguslehe alguse ja lõpu kohta ja tagantjärgi ei saanud seda enam muuta. Tööandja oli eiranud minu lahkumisavaldust ja palus mul graafiku alusel tööle naasta või antakse mind tööinspektsiooni kuna puudusin töölt ja väitsin, et olen haiguslehel, kuigi selle kuupäeva kohta haigusleht puudus (arsti näpuvea tõttu) ja minult soovitakse hüvitist veel lisaks. Põhjenduseks oli siis, et valmistasin tööandjale rahalise kahju tööle mitte ilmumisega. Mina loomulikult ei soovinud jätkata seal enam ja nõustusin minema tööinspektsiooni. Seal sai võidu tööandja, kuna puudusid piisavad tõendid minu kasuks. Olin lepingust ülesütlemise avalduse esitanud kirjalikult paberil ja tööandja sõnul polnud ma seda üldse esitanudki. Lõpptulemus oli selline, et pidin tööandjale maksma hüvitist tehtud kahju ees kuna ei ilmunud tööle ja koostati tööandja poolt erakorraline lahkumisavaldus. Tööandja suusõnaliselt lubas ka korraldada asjad selliselt, et mind ei võetaks kergekäeliselt kusagile mujale tööle. Õnneks ikka sain tööd edaspidi ja hetkel kuulun ettevõttesse, mis on rahvusvaheliselt tuntud ja suur ettevõte ning seal tuntakse seaduseid väga hästi ja kõik käib näpuga TLS-i ja muid seaduseid järgides .
Kokkuvõtvalt võin öelda, et katseajal lepingust lahti ütlemine on lihtne, kui järgida kõiki Töölepingu seadusest tulenevaid punkte õigesti. Oluline on seaduseid järgida ning läbi selle vältida igasuguseid negatiivseid tagajärgi. Kui on sattunud olukord, kus enda teadmistest jääb puudu ning on tunne, et seadustest ei peeta kinni ja tehakse ülekohut siis tuleks pöörduda mõne teadlikuma ametniku või juristi poole või minna tööinspektsiooni ja küsida nõu, et asjad saaksid siiski lahendatud järgides seaduseid.