Otsustuse õpetus (0)

Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga.
Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat.
Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust.
Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side).
Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra.
Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist.
Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest.
Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga.
Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist . Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus.
Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut , tõlgendust, nägemust.
Assertooriline otsustus on lihtotsustus, mis sisaldab faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis.
Apodiktiline otsustus on lihtotsustus, mis väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel.
Konjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna „ja“, „ning“ või koma abil (ühendav).
Disjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sõna „või“, aga samuti ka „kas…või…“ abil (liigitav).
Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega „kui…siis…“ (tingiv).
Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega „…siis ja ainult siis, kui…“ (võrdväärne).
Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut.
Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus).
Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga.
Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel.
otsustus ja selle eitus p  p   p
tõeväärtus kehtib ei kehti kehtib
tõeväärtust tähistav sümbol 1 0 1
Üldjaatav Kõik S on P S+ a P-(+) A-otsustus
Üldeitav Ükski S ei ole P S+ e P+ E-otsustus
Osajaatav Mõni S on P S- i P-(+) I-otsustus
Osaeitav Mõni S ei ole P S- o P+ O-otsustus
Problemaatiline otsustus: S on/ei ole tõenäoliselt P – ◊p
võib-olla
eeldatavasti
arvatavasti
Assertooriline otsustus: S on/ei ole P

kohustav O(d)

õigustav P(d)

keelav F(d)

neutraalne N(d)
Apodiktiline otsustus: S on/ei ole seaduspärastelt P – □p
paratamatult
Konjunktiivne otsustus (p  q)
Disjunktiivne otsustus (p v q), dilemma puhul (p vv q)
Implikatiivne otsustus (p  q)
Ekvivalentne otsustus (p  q)
1. kontraarsed ehk vastupidised: A&E
a) A+ → E- E+ → A-
b) A- → E? E- → A?
2. kontradiktoorsed ehk vasturääkivad: A&O ning E&I
a) A+ → O- O+ → A-
A- → O+ O- → A+
E+ → I- I+ → E-
E- → I+ I- → E+
b) A? → O?
E? → I?
3. subordinaarsed ehk alluvad : A&I ning E&O
a) A+ → I+ E+ → O+
b) A- → I? E- → O?
c) I+ → A? O+ → E?
d) I- → A- O- → E-
4. subkontraarsed ehk osavastupidised: I&O
a) I+ → O? O+ → I?
b) I- → O+ O- → I+