Vabariigi aastapäeva kõne (2)

1. slaid – EV 93
Homme möödub 93 aastat päevast, kui Tallinnas kuulutati välja EV iseseisvus . Iseseisva riigi väljakuulutamine 1918. aastal oli tulemus, milleni oli viinud mitte ainult tolleaegsete eestlaste jõupingutused, vaid ka varasemate põlvkondade püüded, lootused ning ettevõtmised. Enese harimine kasvatas eestlasetes iseolemise ja mõtlemise tahet.
2. slaid – „Tean, kes ma...“
Noore laulja Chalice (loe šaliisi) kaunis mõte on saatnud nii mõnigi kord paljude noorte igapäevaseid tegemisi. Täna on õige aeg meenutamiseks.
3. slaid – Jaan Poska
Iseolemise ja mõtlemise soovist olid kantud esimesest eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska tegemised.
4. slaid – Jaan Tõnisson
Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese välisdelegatsiooni tegevus Euroopas, milles anti teada peatselt tekkivast demokraatlikust väikeriigist
Eesti Vabariigist.
5., 6., 7. slaid – Päästekomitee liikmed: Päts, Konik, Vilms
Maapäeva Vanemate Kogu nimetas ametisse 3- liikmelise Päästekomitee Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Jüri Vilmsi isikus. Nende ülesandeks sai õigel ajal ja õiges kohas iseseiseva riigi väljakuulutamine.
8. slaid – väljakuulutamine
See oluline sündmus sai teoks tänase Eesti Panga hoones , mida on jäädvustatud kaunil maalil.
9. slaid – manifesti tekst
“ Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma .“
Nii algas 1918. aastal 24. veebruaril Päästekomitee liikmete poolt ette loetud „Iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Sellega oli EV välja kuulutatud, kuid selle püsimajäämine oli kaheldav, seda Saksamaa ja Nõukogude Venemaa poolt tekitatud ohu tõttu.
10., 11. slaid – Vabadussõda
28.novembril 1918 algas ametlikult Vabadussõda. Eelnevalt peeti Aleksander Tõnissoni juhtimisel nädal aega edukaid kaitselahinguid Narva all. Esimese linnana langeski Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun . Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast.
Sõja algus oli Eesti kaitsjatele ebaedukas . Puudus oli relvadest ja võitlusmoraalist. Noorte koolipoiste ja üliõpilaste võitlustahe oli siiski suur. Murrang sõja käigus saabus siis, kui sõjavägi allutati Johan Laidoneri ühtsele juhtimisele. Moraalse ja sõjalise toena mõjus kindlasti ka välisjõudude abi, eeskätt Inglise eskaadri saabumine meie vetesse. Siis hakkas suurenema vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja, sellele järgnes meie vägede kiire pealetung , mida kroonis edukas Võnnu lahing 23. juunil 1919.a : seda tunnetati kui oma põliste rõhujate, sakslaste üle saavutatud võiduna.
12. slaid - Tartu rahu
Tartu rahust sai alguse meie riigi tunnustamine de jure, sest Tartu rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa õiguslikult Eesti iseseisvust igaveseks ajaks. 26. jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia , Itaalia, Jaapan, mis tagas ka Eesti Vabariigi juriidilise ehk õigusliku järjekestvuse 1940. aastal alanud okupatsiooni tingimustes.
13. slaid – iseseisev Eesti
20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne.
14. slaid - Nõukogude okupatsioon
Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus .
15. slaid – Eesti taasiseseisvumine
Tartu rahulepingu kehtivusest lähtus omariikluse taastamise käigus rahva esinduskoguna tegutsenud Ülemnõukogu, kinnitades 1991. aasta 20. augustil Eesti riiklikku iseseisvust.
16. slaid – EV 93 sünnipäev
Praegusel õnnelikul ajal ei käi meil Vabadussõda, kus saaksime ka meie oma isamaalisust näidata. Ometi on tänapäeva globaliseeruvas maailmas oma võitlus võidelda ka meil. See on võitlus meie keele, kultuuri ja kogu rahvusliku eripära eest. Homsel pidupäeval võiksime mõtiskleda selle üle, mida saab igaüks teha meie vaba ja iseseisva riigi, kõigi tema väärtuste ja saavutuste püsimajäämiseks ja edasi arendamiseks . Et kõik pirrud lööks veel heledamalt lõkendama...