ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O.
Uurimistöö Pavel Smirnov ja Vladislav Virtonen 10. klass 2017 Sisukord ● Hüpotees ● Uurimisküsimus ● Töö eesmärgid ● Mõisted ● Töökäik ● Fotod ● Järeldused Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht
5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõli, porgand, kõrvits C - vitamiini saame: Apelsin, sidrun, greip K vitamiini saame: Bakterid soolestikus toodavad. Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. 3. Rräägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral
4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiilsed Hüdrofoobsed - Vastastikmõju H2O - Puudub vastasikmõju H2O - Märguvad ning lahustuvad H2O - Ei märgu ega lahustu H2O - Võivad moodustada H sidemeid - Ei moodusta H sidemeid
Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi
Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine.
Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed
jpg autotööstuses aina enam kasutama Kanepikiud on enim levima hakanud Põhja- hakatud, põhjuseks Euroopa autotööstuses. Selle suurimaks taaskasutatavus eeliseks klaaskiu ees on kergus (tihedus ning hind. poole väiksem), puuduseks aga hüdrofiilsus. Kanepikiud ja https://en.wikiversity.org/wiki/Design_for_the_Environment/A polüetüleen paneelis utomotive_Interior_Door_Panels https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/T %C3%BCrinnenverkleidung_Hanf-PP_nova.jpg/310px-T %C3%BCrinnenverkleidung_Hanf-PP_nova.jpg
halogeeni aatomi(tega) 2. Nukleofiil- osake, mille on negatiivne laeng või vaba elektronpaar (NH2, Cl, Br, S2, OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti
nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side. Nt metaanis üksikside süsiniku ja vesiniku aatomi vahel 12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni 13) oksüdeerumine- on elektronide loovutamise protsess, energia vabaneb Nt
Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Pürolüüs aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. 2. Tetraeedriline süsinik, ruumilisus Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4
Dehüdraatimine H2O eraldumine aine molekulist. Hüdrolüüs aine lagunemine vee toimel. Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
· Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator)
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal.
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...
Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil - universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur) - hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks) 2.raku tasandil - omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist) - põhjustab rakkude siserõhku - omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel 3.organismi tasandil - kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks) - ringelundkonna töötamine - hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal)
struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline
polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik-hapnik. Füüsikalised omadused Võib hästi osaleda vesiniksideme modustamises, võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel aga ka vee molekulidga. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ja hea lahustuvus vees.(lühema süsinikahela korral). Keemilised omadused Hüdroksüülrühmaga seotud süsiniku aatomil asub elektrofiilne tsenter. Nukleofiilse asenduse korral selle tsentri juures osutuks lahkuvaks osakeseks hüdroksiidioon. Teine tähtis omadus on happelisus. Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused. Nad võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid põlevad. Juhitava oksüdeerimisprotsessi abil valmistatakse alkoholidest aldehüüde,
· Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. · Polükondensatsioonireaktsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. · Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. 2. Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes. · Süsinik 4 · Lämmastik 3 · Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine ...
alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- Radikaal on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. pürolüüs- Aine või materjali lagunemine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- Süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev asendiisomeeria- kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinikahela korral erinevalt. osalaeng- negatiivne või positiivne laeng BETAplus/miinus
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer
5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda
PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks
karbonüülühend ühend, mis sisaldab karbonüülrühma C=O alkohol aine, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülühendiga eeter ained üldvalemiga R-O-R alkoholaat alkoholi sool, nt C2H5Ona isomeer sama summaarse valemi, kuid erineva struktuuriga molekul asendiisomeer sama süsinikuahelaga, kuid erinevad teiste osade paigutuse poolest ahelaisomeer sama osade paigutus, kuid erinevad süsinkuahela ehituse poolest hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega hüdraatimine vee liitumine dehüdraatimine vee eemaldamine hüdrogeenimine vesiniku liitmine dehüdrogeenimine vesiniku eemaldamine polaarsus kovalentse sidemega molekulis laengu erinevus molekuli sees vesinikside side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom miittemetallilise (F, O, N)
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1
32. Populatsioon- ühe liigi isendite kogum teatud alal, kus nad saavad vabalt ristuda 33. Füsioloogiline lahus- 0.9% NaCl lahus, mida kasutatakse vere või vee kaotuse korral 34. Glükogeen- polüsahhariid, mille monomeerideks on glükoosi molekulid 35. Hormoon- bioaktiivne aine, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all, eralduvad otse verre, reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel 36. Hüdrofiilsus- vett armastav, vees lahustuv 37. Hüdrofoobsus- veekartlik, ei lahustu 38. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. 39. Kolesterool- lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises 40. Lipiid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mittelahustuvad ühendid, hüdrofoobsed 41
Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 – 7 – happeline
lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne
lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. · Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) · Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. · Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1
+ 38 ATP. Varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis. 15-12% surm veri niivõrd paks et süda ei suuda tagada normaalset vereringet. HO2 Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees (lahustuva aine ja veemolekulide vaheline tugev vastasmõju) Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratatsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel (keerulistest ühenditest lihtsamate saamiseks Vee dissotsiatsioon ehk vee dissotsieerumine - vee molekuli lõhkumine ioonideks
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga
Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed.
Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed.
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C 2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini
Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Biomakromolekul suured molekulid, mis esinevad ainult elusorganismidel (sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped) Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga, kui ei kohastu, siis sured. Anatoomia uurib organismide siseehitust Morfoloogia uurib organismide välisehitust Füsioloogia uurib organismide talitlust VESI h2o Klaster - vee molekulide kogum Inimese kehas u 60% Endo sees Ekso väljas Sa oled see, mida sa sööd Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees lahustuva eine Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratsioon keemilise ühendi füüsikaline liitumine veega Dehüdratsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH - Biovedelike peamine koostisosa
68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga. 73. hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 74. hüdrofoobsus veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 75. elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 76. elektrolüüt aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 77. dissotsiatsioon 78. dissotsiatsioonimäär 79
j o d o - k l o r o - f l u o r o - 24. Alkoholid 25. - 26. R- 27. CH3CHCH3 - Hüdrofiilsus, hea lahustuvs- o OH OH lühema ahela korral o propaan-2- - Nõrgad happed l ool - Alkohol+leelism=alkoholaat 28. Amiinid 29. - 30. - 31. CH3CH2-NH- - Alused- võtab hap-lt prootoni a NH2 CH3 - Nukleofiil- ründab
2.Lisasin 1 tilk CCl3COOH lahust 3.Loksutasin Tekkis valge sade => valk denatureeris => on olemas valgud, kuna see reaktsioon eraldub valgud madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. VALKUDE VÄLJASOOLASTAMINE (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsed soolad ((NH4)2SO4 , MgSO4 , NaCl ja teised) põhjustavad pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Sadestumisele mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust,
kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda- Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses.
kui 10000, siis lahuses on jäänud ka väikesed denatureerimata valku molekulid. Järelikult TKÄ denatureerib valgu suure molekulaarmassiga, kuid ei sadesta väikese molekulaarmassiga(alla 10000) 1.1.6 Valkude väljasoolastamine. Teoreetilised alused: Neutraalsete soolade kõrged kontentratsioonid denatureerivad (pöörduvalt). Väljasadenemise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus, laeng, molekulmas jne. Töö käik: · 2ml munavalgu + 2ml küllastanud (NH4)2SO4 · 5 minutiks jäetakse seisma · Filtritakse · Filtraat + (NH4)2SO4 (kristall) · Jälgitakse albumiide sademe modustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Poolküllastanud lahuses (NH4)2SO4 sadenevad globuliinid. Need on jäänud filtris. Albumiinid aga ei sadene poolküllastunud lahuses. Nende sadenemiseks on vajalik küllastunud lahus. (NH4)SO4
- Parandab tekstuuri - Vähendab sünereesi (sünerees - lahusti eraldumine geelist; sünerees on jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna: - Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur (denatureerunud vadakuvalgud vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos.
10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustunud, moodustus albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid,
annaabi.ee 
