Õpetaja on süüdi selles, et sa saad vanemate käest halva õppeedukuse eest pragada. Pole mingisugust vahet, et õpetaja pole selles süüdi, me lihtsalt leiame selle argumendi, et ta igal juhul süüdi jääks. On suur rõõm alustada tundi teades, et oled valmistunud õppetööks. Hea on saada positiivseid hindeid ning hea on saada õpetaja käest kiita. Kiitmisega ei tohi liialdada, muidu on oht laisaks jääda. Oleme väga õnnelikud, kui mõne reaalaine tunni asemel on koolikontsert või proov. Kõik tunnid, mis ära jäävad on koolilapse suurim õnn ning kõik kontrolltööd, mis edasi lükatakse on veel suurem õnn. Inimene on oma loomult laisk, kui ainult saaksime kogu aeg logeleda ja teha seda, mis meeldib. Klassiõhtutel on võimalus kellaeg unustada ja naerda pisarateni. Saame olla koos, unustada omavahelised tülid ja tekibki hetkeks terviklik koosviibimine. Nädal enne suvevaheaja algust on
Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa rääkida või on teemast on hoopis teine arusaam. Näiteks minu eelmises koolis oli füüsikaõpetaja alkoholilembeline. Arvestades, et tegemist oli ebaadekvaatse inimesega ning aine ise on üsnagi raske, jäi mul selle reaalaine suhtes väga suur tühimik. Uues koolis uue õpetajaga ei oska ma kaasa rääkida, ning mul läheb rohkem aega teema selgeks õppimisele. Probleeme on ka teiste ainetega, näiteks keemiaga. Õpetajate õpetamise stiil ning tunni aja kasutus ning jaotus erinevad nii suurel määral, et kohanemine on raske. Kuna aga sellega on ka kombineeritud veel aine keerukus ja mahukus ning õppekavast tulenev väga piiratud aeg ainega tegelemiseks, siis on olukord üsna halb.
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
annaabi.ee 
