Keemia mõistete seletused (0)

1. Aatom - üliväike aineosake , koosneb tuumast ja elektrodidest
2. Aatomituum – aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid )
3. Aerosool – pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu )
4. Allotropia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena
5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
6. Anioon – negatiivse laenguga ioon
7. Eksotermiline reaktsioon – energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon
8. Elektrolüüt – aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit
9. Emulusioon – pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises
10. Endotermiline reaktsioon – energia neeldumisega kulgev reaktsioon
11. Ensüümid – valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides
12. Fotosüntees – roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik
13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone
14. Happeline oksiid – hapnik happele vastav oksiid
15. Hüdratatsioon – aineosakeste seostumine vee molekulidega
16. Indikaator – aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel
17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust
18. Ioon – aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen
19. Isotroobid – keemilise elemendi teisendid ,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv
20. Katalüsaator – aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust
21. Katioon – positiivse laenguga ioon
22. Keemiline element – kindla tuumalenguga aatomite liik
23. Keemiline side – aatomte- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks
24. Kolloidlahus – pihusüsteem, milles pihustatud aine osakeste 1-100 nm
25. Kontsentratsioon - lahustunud aine sisaldus lahuses
26. Korrosioon – metallide hävimine keskkonna toimel
27. Kristallhüdraat – kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid
28. Kõdunemine – peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist
29. Käärimine – lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel
30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest
31. Lahustuvus – suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp.
32. Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites
33. Liitaine – aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest
34. Malm – raua ja süsiniku sulam
35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit
36. Molaarmass – ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis – M )
37. Molaarruumala – ühe mooli aine ruumala ( tähis – Vm )
38. Molekul – aine väikseim osake, koosneb aatomitest
39. Mool - aine hulga ühik
40. Mädanemine – kõdunemine ohuhapniku osavõtul
41. Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon
42. Nõrk elektrolüüt – aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks
43. Oskiid – hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend
44. Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone
45. pH – suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses
46. Pihus – segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud
47. Pihustuskeskkond – aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud
48. Prooton – tuumaosake, positiise laenguga
49. Põlemine – suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon
50. Reaktsiooni kiirus – reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus
51. Redustseerja – aine, mille osakesed loovutavad elektrone
52. Roiskumine – kõdunemine õhuhapniku osavõtuta
53. Rooste – raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht
54. Sool – kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest
55. Sulam – mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal
56. Suspensioon – pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus
57. Tarre – voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis )
58. Tugev elektolüüt – aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks
59. Tõeline lahus – lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena
60. Vaht – pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines
61. Vee karedus – kaltsiumi- ning magneesiumionide sisaldus vees
62. Väärismetall – keemiliselt väga püsivad metallid