1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse erista...
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool ni...
SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit j...
Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10
sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. · Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. · Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. · Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. · Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana.
sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. • Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude – sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. • Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. • Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. • Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. • Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana.
oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. Glükoos on üks sahhariididest, mida leidub paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades. Ta tekib fotosünteesil ning on vähem magus kui tavaline suhkur. Glükoos on peamine organism energia allikas. Inimeste veresuhkur näitab glükoosi sisaldust veres. Kui ei toimuks fotosünteesi, ei oleks glükoosi, ning siis ei oleks inimesel täisväärtuslikku elu. Keemiliste protsesside roll meie elus on suur- kui ei oleks ained, ainete segusi ning muundumisi ei oleks inimestel sellist elu nagu praegu on
Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on läbipaistva või kollase värvusega siirupi sarnase välimusega. Riboos Pentoosne monosahhariid, orgaaniline ühend ja nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur, valemiga C5H10O5 Esineb laialdaselt looduses ja inimeste sees (DNA, RNA). Avastati 1891.aastal. Valge värvusega tahke aine, vees hästi lahustuv. Arabinoos Samuti üks pentoosetest sahhariididest Leidub hulgaliselt looduses, kõige rohkem pektiinis ja hemitselluloosis. Tähtis aine molekulaarbioloogias ja bioteaduses. Veeslahustuv aine, värvitu kristalljas nõela või prisma kujuline. Ksüloos Esimene pentoone suhkur, mis isoleeriti puidust ja on selle järgi oma nime saanud (kreeka keeles “Xylon” = puit). Isoleeriti/avastati 1881.aastal. Kasutatakse lahustina, sünteesis või meditsiinis. Aine välimus on sama, mis Arabinoosil, kuna nad
organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (näiteks glükoosi lagundamine CO2 ja H2O- ni). ANABOLISM RAKU TASEMEL EHK ASSIMILATSIOON Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, milleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismid saavad energiat sahhariididest, rasvadest, valkudest. Näiteks: DNA süntees, taimedel fotosüntees KATABOLISM RAKU TASEMEL EHK DISSIMILATSIOON Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, milleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena.
Kõdunemine kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul (lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest mikroorganismide toimel). Fotosüntees kogu elu alus. Toimub taimedes. (6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2) Etanoolkäärimine C6H12O6 > 2CH3CH2OH + 2CO2 Piimhappekäärimine Äädikhappekäärimine CH3CH2OH + O2 > CH3COOH + H2O
·Toit koosneb 3 liiki komponentidest: ·naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid) ·töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained) ·lisaained, mis lisatakse toidu töötlemisel(magusained, maitsetugev., värvained) Kõdunemine ·kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess ·Toimub õhu käes, mikroorganismide mõjul ·Lagunevad süsivesikud, rasvad ja valgud Käärimine ·Lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel ·Käärimise 3 liiki: Alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 Lähte aineks glükoos, toimub pärmiseente mõjul, on anaeroobne reaktsioon Piimhappeline C6H12O6 2CH3-CH(OH)-COOH Lähteaineks glükoos, toimub piimhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon Äädikhappeline C2H5OH + O2 CH3 COOH + H2O Lähteaineks etanool, äädikhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon Fotosüntees
Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest Ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ) Varuaine funktsioon:.-( mesilaskärjed, kanepi õli seemnetes,- ) Ainevahetuslik funktsioon,- ( lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi ( metaboolne vee tekkimine)
molekuliks või kristalliks 24. Kolloidlahus pihusüsteem, milles pihustatud aine osakeste 1-100 nm 25. Kontsentratsioon - lahustunud aine sisaldus lahuses 26. Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 27. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid 28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi
E 140 klorofüll Taimsest materjalist eraldatud leheroheline toiduvärv, mida leidub looduses laialt. Teadaolevalt pole klorofüllil kõrvalmõjusid. Kasutatakse maiustustes ja taimstes valmistoitudes, marja- ja puuviljakonservides, juustudes, salatikastmetes. Asendades klorofülli molekulis magneesiumi vasega, saadakse sinist tooni värvaine. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E140 - Klorofüll, klorofülliinid 150a-d karamellid Pruunid toiduvärvid, mida saadakse sahhariididest. Karamellid on poolsünteetilised ehk neid saadakse loodusliku aine keemilisel töötlemisel. Kõrvalmõjude kohta täpsemad andmed puuduvad. Rottidel on tekitanud halvaloomulisi kasvajaid ning inimestel kõhulahtisust. Kasutatakse tumedates õlledes, karastusjookides, koolajookides, maiustustes, jäätistes ning kastmetes. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E150a - Karamell, karamell I E160aE160f karotenoidid Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid.
Glütseriinil on suur tähtsus looduses, kus ta esineb karboksüülhapete estritena rasvades ja rasvõlide koostises. Glütseriini kasutatakse parfümeerias, samuti lõhkeainete tootmisel. Mitmealuseliste hapetega kondenseerimisel saadakse glütseriinist polüestreid alküüdvaike, mida kasutatakse lakkida valmistamiseks. Suurema hüdroksüülrühmade arvuga alifaatseid alkjohle leidub sageli looduese, kus nad moodustuvad neile vastavatest sahhariididest. 7 Kasutatud kirjandus Igor Grandberg. 1979 Kirjastus "Valgus". Orgaaaniline keemia Ants Talumets. Tallinn 2002. Kirjastus Avita. ORGAANILINE KEEMIA õpik gümnaasiumile.
Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tunnusena. Bioaktiivsedained, need on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes konstentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitust. Sahhariidid ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid jaotatakse mono-,oligo-, ja polüsahhariidideks.Viie süsinikulisest mono sahhariididest on olulisemad riboos ja desoksuriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarja suhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on sama üldvalem C6H12O6.Maltoos on linnasesuhkur. Laktoos piimasuhkur. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.-
(teraviljad), C-vitamiin(puuviljad,köögiviljad,marjad), D-vitamiin(loomsepäritoluga toiduained), E-vitamiin(taimeõlid) b)kaltsium, raud, tsink ja kaalium 11)Millised mikroelemendid on eluliselt tähtsad? fluori-, vase-, tsingi- jt. elementide ühendid Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides 1)kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist käärimine lihtsate ühendite (CH4, CO2,äädikhape) tekkimine sahhariididest jt. ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid 3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline
Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
Heeringas on sardiinile nii sarnane, et vahepeal on ka selle pakendil hoopis sardiini nimi. Mõlemad kalad on väga head tsingi ja D vitamiini allikad. Väga eriliseks delikatessiks nimetatakse ka Rootsi päritolu toitu, eesti keeles hapusilk või hapendatud räim ehk surströmming. Tegemist on räimega, mis kõigepealt puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda ensüümid koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugeva lõhnaga happe. Seejärel pannakse kala konservidesse edasi hapnema. Usutakse, et surströmming on väga vana roog, mida sealne rahvas on sadu aastaid valmistanud. Selle pikk säilivusaeg oli põhjuseks, miks surströmming ja hernesupp said sõjaväes klassikalisteks toitudeks. Kuna toidul on väga tugev roiskumislõhn ja soolane maitse, süüakse seda võileival või rullina, kindlasti mitte paljalt. Kõrvale on soovitatud juua õlut või kangemat alkoholi.
16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VÄÄR , sest hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. VÄÄR, sest vahad kuuluvad lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. 18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest. VÄÄR, sest juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: c) RNA 2. Hormoon : e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. ja c) ehituslik
Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide, siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie. Lipiidide ülesanded · Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid ning neist saadakse üle kahe korra enam energiat kui sahhariididest ( I g liplidi lagundamisel saadakse --38,9ki energiat). · Struktuurne ehk ehituslik funktsioon (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist) · Varuaine fundsloon (mesilaskärjed, kanepil õli seemnetes, oliividel õii viljades jne) · Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest. · Ainevahetuslik funldsioon
taimne varusahhariid- tärklis. 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Vale- Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18.juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest Vale- Juuksed ämblikuvõrk,küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest. 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b kaitsefn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.
Ül: a) lämmastik- b) ammoniaak lahustub vees, kogutakse c) lämmastikdioksiid - 6. Lihtainete omadused esinemine ja kasutamine. H2 gaas, läbipaistev, tihedus õhu suhtes väiksem, 7. Tuntumate liitainete omadused, esinemine, kasutamine. 8. O, C, N ringkäik looduses. 6CO2 + 6H2O -> 6O2 + C6H12O6 N - valkude koostises. Selleks, et in. ja loom saaks valku teha, peavad nad valku sööm(söövad taimi). Taim teeb valku sahhariididest. CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE CH4 + 1,5O2 >CO + 2H2O MITTETÄIELIK PÕLEMINE 9. Kuidas toodetakse klaasi, tsementi? 10. Kütuste põlemine (võrrandina täielik ja mittetäielik). CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE CH4 + 1,5O2 >CO + 2H2O MITTETÄIELIK PÕLEMINE 11. Allotroopia. Isotoopia. Vesinik Millised on vesiniku o-a? VII - -I H2 füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn)
Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2. Roiskumine (ilma hapnikuta) Lõpptulemus on kõdu. Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid):
Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb peamiselt glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Peamised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: Energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende lagunemisel vabaneb 2 korda sama palju energiat kui sahhariididest. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiidid. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid ja ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. 2.4 Valgud
Rakukest. Peamiselt polüsahhariidist tselluloosist ning ka ligniinist koosnev taimerakku kattev kest. Noorel rakul on see õhuke ja elastne, lastes kasvada. Kestas on palju poore. Ülesanded: rakkude ja taime toetamine, kaitse, transport. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid. Avaused rakukestades, mis ühendavad taimerakke, et orgaanilised ained saaksid liikuda rakust rakku. Osmoregulatoorne vakuool (suur keskvakuool). Koosneb veest ja selles lahustunud ainetest, nt sahhariididest (kaitsevad taime külmumise eest). Vedelik liigub vajadusel rakus sinna, kus ainete kontsentratsioon on liiga suur. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Ülesanne: rakusisese rõhu ehk turgori ehk osmootse rõhu reguleerimine, varuaineks olemine, kaitse ärakuivamise eest. Osmoos – lahusti liikumine lahustunud aineosakeste vahele Difusioon – aineosakeste liikumine lahusti vahele Plastiidid e plastid.
on ainult rasvlahustuvad. V 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA RNA puhul. V 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õ 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos tärklis. V 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Õ 17. Vahad kuuluvad valkude lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist V 18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest valkudest. V 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b kaitsefn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.
48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49. redoksreaktsioon keemiline reakts, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniaste muutus. 50. põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. 51. kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. 52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee
31)Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. 33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. 35)Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 36)Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. 37)Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. 38)Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
-Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16
Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma
Peale selle tuleb kinni pidada ka bakterite elutegevust soodustavast temperatuurist. Igal juhul annab käärimisproduktidega oma söögilauda rikastada. Lähtuvalt bakterite elutegevusest peab hoidma toiduaineid jahedas, et nt mahl laual käärima ei läheks. Käärimine Käärimiseks nimetatakse enamasti ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse, mis toimuvad bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Käärimisel tekivad sahhariididest, aga ka muudest ühenditest võrdlemisi lihtsad ühendid. Käärimised kulgevad küll energia eraldumisega, aga eralduv energiahulk on palju väiksem kui hingamisel või samade lähteainete põlemisel. Etanoolkäärimine Veinide valmistamine Tooraine ettevalmistamine. Veini valmistamiseks kasutatavad õunad ja marjad peavad olema küpsed. Head veini ei saa pooltooretest karusmarjadest, mida kasutatakase konserveerimiseks. Õunad pestakse, marju pole vaja pesta
6. Aminohape on valgu monomeer. (Õ) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse (Õ) 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. (V)....ühe Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) glükoosi b) kolesterooli, c)nukleiinhappeid d)vett 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on a) Fe) Mg, c) Zn, d) Ca. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16
2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L Rakumembraan *eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast fosfolipiidid, valkud, kolesterool, + + + +
Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide, siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie. Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid ning neist saadakse üle kahe korra enam energiat kui sahhariididest ( I g liplidi lagundamisel saadakse —38,9ki energiat). Struktuurne ehk ehituslik funktsioon (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist) Varuaine fundsloon (mesilaskärjed, kanepil õli seemnetes, oliividel õii viljades jne) Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest. Ainevahetuslik funldsioon
VÄÄR DNA molekul on kaheaehlaline biheeliks. Kõige õigem vastusevariant: 1. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett; b) glükoosi; c) kolesterooli; d) nukleiinhappeid. 2. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe; b) Mg; c) Zn; d) Ca. 3. Sama koguse orgaanilis aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest; b) nukleiinhapetest; c) sahhariididest; d) lipiididest. 4. Riboos on: a) aminohape; b) monosahhariid; c) nukleotiid; d) lipiid. 5. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks; b) energia saamiseks; c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks; d) valkude sünteesimiseks. 6. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid; b) lihtlipiidid; c) nukleotiidid; d) aminohapped. 7. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:
keha mahajahtumise eest. Kehalipiidide funktsiooniks on ka osalemine organismi veebilansi hoidmises metaboolse vee tootmise kaudu. Inimkehas tekib metaboolset vett 0,3...0,4 liitrit ööpäevas. Kilo lipiide annab lõhustades ligikaudu 1,1 kg vett. Inimkeha normaalses ainevahetuses on väga vajalikud lipiididesarnased ühendid nagu kolesterool ja D-vitamiin. Lipiidide tarbimisel peab arvestama aga seda, et organism on ise samuti võimeline lipiide sünteesima. Peamiselt toodetakse neid sahhariididest ning deponeeritakse rasvarakkudes energia ülejäägina, kust seda saab vajaduse korral energeetilistel eesmärkidel kasutada. (Zilmer, Kokassaar, & Vihalemm, Normaalne söömine, 2004) 6 1.1.3. Valgud Valgud on asendamatud toitained. Kõige tähtsam valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Inimorganismis on ligi 50 000... 60 000 erinevat valku, millest 2 000... 2 150 on ensüümid. Ensüümid kindlustavad
7. Rakupinna süsivesikute bioloogiline roll ja tähtsamad esindajad: glükoproteiinid (O- või Nglükosüleeritud valgud) ja proteoglükaanid, nende põhimõttelised struktuurid. 1. Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa; rakumembraanide koostises, vereseerumi valgud, jm. 2. Proteoglükaanid valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määrdeained. Tetrapeptiidid, mis ühendavad sahhariididest ahelat, sisaldavad ebaharilikku - karboksüülühendust isoglutamaadi ja L-Lys vahel. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1. Lipiidide definitsioon, klassifikatsioon ja bioloogiline roll. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid on vees lahustumatud molekulid, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Nende bioloogiline roll- energia säilitamine, membraanide komponendid,
vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud suhteliselt jäikadeks kimpudeks; see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Hemitselluloos on kõrvuti tselluloosiga peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev hargnenud ahelatega heteropolüsahhariid, mis koosneb erinevatest sahhariididest; hapete toimel muutub ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill,
,-riidicl or, likeks liilideks (monomeerideks) on monosah- (joon. 2.9.). T;irklis ongi r-iks peamistest polti- -Lu 1ut'atl t -' . hariidid. P6hilised looduslikud poltisahhariidicl sahhariididest, nrille keskmiseks molekul- ' .1ll1clsti llli . - on tdrklis, tselluioos ja glukogeen. massiks loetakse kokkuleppeliselt iiks mil1on. r ad aga r'.- - Fotosilnteesi tulemusena moodustunud glti- See tuleneb asjaolr-rst, .^t tirklise molekulid sisal- .llkohLr -
annaabi.ee 
