Vastus leiad õppematerjalist: Keemia alused KT 4

Keemia alused KT 4 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kelaadid?
Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada?
Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid?
Kuidas kindlaks teha kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga?
Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed?
Mis on komposiitmaterjalid?
Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul?
Kus neid leidub looduses?

“Keemia alused” 4. kontrolltöö
Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes.

Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid , sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv.
[Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist – osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest.
Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks .
Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6].
Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin , klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid.
Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom
Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme.
Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud
ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri.
Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6.
tsentraalne aatom ehk kompleksimoodustaja
ligandid
K4[Fe(CN)6] koordinatsiooniarv
välissfäär sisesfäär ehk koordinatsioonisfäär
Kompleksühendite keemiat rikastab ka see, et kompleksid võivad olla erineva kujuga.
– Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6).
– Koordinatsiooniarvu 4 korral on tegemist kas tetraeedrilise või ruutplanaarse kompleksiga.
– Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 – esineb f-metallidel.
2.Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud.
3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi.
Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega . Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või – ioon .
Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O ( akva ), NH3
(ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül).
– -iid 􀃆 -o: kloro (Cl-)
– -aat 􀃆 -ato: sulfato (SO4 2-)
– -it 􀃆 -ito: sulfito (SO3 2-)
Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra - jne.
– Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet.
Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga järgitakse tähestikulist järjekorda. Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga. Negatiivse laenguga kompleksi nimes
lisatakse metalli nimetusele liide –aat.
Kui metalli sümbol tuleneb tema ladinakeelsest nimest, kasutatakse aniooni nimes seda
ladinakeelset nimetust, nt argentaat (Ag), merkuraat (Hg), ferraat (Fe), plumbaat (Pb). Kompleksühendi nimetus antakse sarnaselt tavalise ühendiga, s.t katiooni nimetus antakse enne aniooni: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II)
[Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III) bromiid
4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid ?
Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme.
Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks.
Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks.
Bidentaatsed ligandid
Etüleendiamiin Glütsinaatioon Oksalaatioon
Heksadentaatne ligand
Etüleendiamiintetraatsetaatioon
5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid.
Paljud kompleksid ja kompleksühendid esinevad isomeeridena. Isomeerid on ühendid, mis koosnevad samast arvust samadest aatomitest, kuid paiknevad üksteise suhtes erinevalt. Üldiselt on isomeeridel ka erinevad omadused.
Isomeerid jagunevad kahte suurde klassi:
– struktuuriisomeerid: aatomid on seotud erinevate partneritega;
– stereoisomeerid: aatomid on seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis üksteise suhtes erinevalt.
Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda:
– ionisatsiooniisomeerid
[CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br
– hüdraatisomeerid
[Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O
– seoseisomeerid
[CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+
– koordinatsiooniisomeerid
[Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]
Stereoisomeerid jagunevad omakorda:
– optilised isomeerid (teineteise peegelpildid);
– geomeetrilised isomeerid.
6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada?
??
10. Kirjeldage alkaanide, alkeenide , alküünide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvõimet.
Alkaanid (CnH2n+2) on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad ainult üksiksidemeid.
Võivad olla hargnemata ahelaga ( butaan ), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan).
Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed.
Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud.
– Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides.
Alkaanide korral alates butaanist C4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega.
Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad
on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. – Londoni jõud.
Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed.
Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga.
Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, mis on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks: CH4(g) + 2O2(g) → CO2(g) + 2H2O(g)
Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Selleks tuleb kõigepealt tõsta molekuli reageerimisvõimet, reeglina halogeenimise teel, s.t vesiniku aatom asendatakse halogeeniga. Tüüpiliseks näiteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) → CH3Cl (g) + HCl(g) Reaktsioon toimub valguse (või soojuse) toimel.
Uurimised on näidanud, et asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi järgi ehk ahelreaktsioonina.
– Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsiatsioon : Cl2 → Cl• + Cl•
– Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reaktsioonil kloori molekuliga:
Cl• + CH4 → CH3• + HCl
Cl2 + CH3• → CH3Cl + Cl•
Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n).
Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis.
– Kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu.
Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks.
– Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda.
– Madalam sulamistemperatuur .
C-C π-side on suhteliselt nõrk, kuna porbitaalide kattumine on väike. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (π-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil . Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus π- sideme asemel moodustub kaks σ-sidet.
Halogeenimine : CH2=CH2 + Br2 → CH2Br-CH2Br
Elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse.
Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr → CH3CHBrCH3
See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton . Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi – vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga.
Vesinikhalogeniidide liitumine radikaalse mehhanismiga (peroksiidide toimel) kulgeb vastupidiselt Markovnikovi reeglile: CH3-CH=CH2 + HBr → CH3CH2CH2Br
Vee molekuli liitumine: CH3-CH=CH2 + H2O → CH3CH (OH)CH3
See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi (Markovnikovi reegli järgi).
Hüdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 → CH3CH2CH3
See on eespool toodud alkeenide saamise (elimineerimisreaktsiooni) pöördreaktsioon.
Ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel
temperatuuridel . Katalüsaatorite (plaatina, pallaadium , nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril.
Kolmiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alküünideks (CnH2n-2).
Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased
liitumisreaktsioonid kordsele sidemele:
– H2 liitumine ehk hüdrogeenimine;
– halogeenimine;
– vesinikhalogeniidi liitumine;
– vee molekuli liitumine ehk hüdratatsioon.
Aromaatseteks (ehk areenideks) nimetatakse antud kursuse raames süsivesinikke, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma. Seega on kõigi areenide "isaks" benseen C6H6.
Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele, nt trifenüülmetaan (C6H5)3CH, ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet, nt naftaleen C10H8 ja antratseen C14H10.
Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab tõepoolest hüdrogeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks.
– Sellele viitab ka laialt kasutatav benseeni valem.
Tähtsamad reaktsioonid on:
– halogeenimine C6H6 + Br2 → C6H5Br + HBr
toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel;
– nitreerimine C6H6 + HNO3 → C6H5NO2 + H2O
toimub konts väävelhappe toimel;
– sulfoonimine C6H6 + SO3 → C6H5SO3H
– alküülimine ja atsüülimine Friedeli-Craftsi
meetodil C6H6 + R-Cl → C6H5R + HCl
toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel.
11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud.
12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi.
Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan , etaan jne. Järelliide on –aan.
Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu –aan asendamisel lõpuga –üül.
Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega see on seotud.
– Nummerdatakse sellest otsast, mis annab väikseimad numbrid .
– Vajadusel kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne.
– Asendajad loetletakse tähestikulises järjekorras.
Kaksiksideme olemasolu tähistatakse nimetuses järelliitega –een ja kolmiksidet järelliitega –üün (vajadusel koos eesliidetega di- jne).
Peaahela aatomite nummerdamisel antakse väiksemad numbrid eelistatult:
a) järelliitega tähistatud rühmale;
b) kaksiksidemetele;
c) kolmiksidemetele;
d) eesliidetega tähistatud rühmadele.
Näited
Areenid, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma.
Kui benseenituum C6H5- on asendajaks, nimetatakse seda fenüülrühmaks ja üldisemalt areenidele vastavaid asendajaid arüülrühmadeks.
Asendajate paiknemist benseenituumas tähistatakse süstemaatilise nomenklatuuri järgi numbritega, kusjuures nummerdamine toimub sellises järjekorras, et kasutatakse väiksemaid numbreid .
Kasutusel on ka vanem nomenklatuur, kus 2. asendit nimetatakse orto - (o-), 3. Asendit meta - (m-) ja 4. asendit para-asendiks (p-).
Joonised
13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega.
– Struktuuriisomeeria – molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud.
Joonis
Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või on erinev paigutus tsükloalkaanis.
Joonis
Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi).
Joonis
(( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks.
Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpidiga kokku.
Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari.
Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati, kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma).))
14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta.
Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, s.o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra.
Joonis
15. Kirjutage isomeersete molekulide struktuurivalemid.
Joonistelt vaadata!!
Lisa!!
17. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes.
18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme .
Alifaatsed süsivesinikud jagunevad:
– küllastunud süsivesinikud – ei sisalda kordseid sidemeid ;
– küllastumata süsivesinikud – sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid muuta küllastunud süsivesinikeks.
vt. Punkt 10!!!
19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid.
Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: !Joonis(reaktsioonivõrrand)!
Siin on tegemist tüüpilise elimineerimisreaktsiooniga, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside.
Laboratoorselt saadakse alkeene halogenoalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel:
Reaktsioon algab etanolaatiooni atakiga -CHBr- rühma naabersüsiniku juures paiknevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br- iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mõningane kogus CH3CH2CH=CH2.
20. Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid?
Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele aga iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkõige hoopis asendusreaktsioone.
Asendusreaktsioonide eelistatud kulgemine liitumisreaktsioonide ees on tingitud aromaatsest π-sideme delokalisatsioonist.
– Liitumisel toimuks resonantsi kadumine, mis on energeetiliselt ebasoodne.
– Resonantsi tõttu on nukleofiilsus väiksem (kaksikside on ruumis rohkem laiali määritud).
Asendusreaktsioonid liitumisreaktsioonide asemel ongi aromaatsuse tunnuseks.
21. Areenide keemilised omadused. Selgitage reaktsioonimehhanismi.
Vt. Punkt 10!!
22. Selgitage erinevate asendusrühmade mõju benseenituuma elektrontiheduse jaotusele (joonistage resonantsstruktuurid) ja ennustage elektrofiilse asendusreaktsiooni saadusi.
Mõned asendusrühmad (-OH, -NH2) muudavad benseenituuma oluliselt reaktiivsemaks ja mõjutavad produktide jaotust orto- ja para-asendatud derivaatide kasuks.
Teised (-NO2, -COOH) vähendavad reaktiivsust ja produktid on eelistatult metaasendatud.
Elektrofiilse asendusreaktsiooni joonis!!
Orgaaniliste ühendite omaduste mõistmisel ja ennustamisel on võtmeks funktsionaalrühmad.
Funktsionaalrühm on molekulis väike aatomite rühm, millel on kindlad iseloomulikud omadused. Süsivesinikud koosnevad ainult C ja H aatomitest, funktsionaalrühmad sisaldavad ka teisi aatomeid.
23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole , fenoole, eetreid , aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide.
Vaatamata orgaaniliste ühendite suurele arvule, saab nende omadusi üsna lihtsalt ennustada, lähtudes molekulis sisalduvatest rühmadest.
Funktsionaalrühm võib olla seotud molekuli süsinikskeletiga, nt CH3CHClCH3, või olla selle skeleti osaks, nt CH3C (=O)CH3.
Tähtsamad funktsionaalrühmad on:
• -X halogeniidides;
• -OH alkoholides, fenoolides;
• -O- eetrites;
• -CO ketoonides ja aldehüüdides;
• -COOH karboksüülhapetes;
• -NO2 nitroühendites;
• -NH2 amiinides.
24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud.
25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli , eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini , estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi.
Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga.
Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale ( fenoolid ) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped).
Alkoholide jaoks on liide –ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega.
-OH rühma asend molekulis (v.a metanooli ja etanooli korral) märgitakse temaga seotud süsiniku järjekorranumbri kaudu ( propaan -1-ool ja propaan-2-ool).
Kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel (etüülalkohol, propüülalkohol).
Fenoolides on hüdroksüülrühm seotud otse benseenituumaga.
Eetrid ROR' on ühendid, kus hapnik on seotud kahe alküülrühmaga.
Eetri molekul võib olla ka tsükliline, nt tetrahüdrofuraan. Eraldi rühma moodustavad krooneetrid, mis on tsüklilised ja koosnevad -CH2CH2-O ühikutest.
Karbonüülrühm -C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis:
– aldehüüdides RCHO;
– ketoonides RCOR'.
Lihtsaim aldehüüd on metanaal ehk formaldehüüd HCHO.
Aldehüüdide süstemaatiliste nimetuste andmisel lähtutakse jällegi vastava alkaani nimest, millele lisatakse lõpp –aal.
– Karbonüülrühma süsinik loetakse ka ära.
Ketoonide nimetamisel lisatakse alkaani nimele lõpp –oon, karbonüülrühma asukoht näidatakse numbriga (pentaan-2-oon).
Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma -COOH.
Karboksüülhapete nimetused tulenevad vastavate alkaanide nimetustest, kus lõppu lisatakse hape.
Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape ( sipelghape ) ja etaanhape (äädikhape).
Amiinid on orgaanilised ühendid, mis on saadud ammoniaagi (NH3) molekulis ühe või mitme vesiniku asendamisel süsivesinikrühmaga.
Primaarsetes amiinides on aminorühm -NH2.
Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin:
26. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeenderivaatide füüsikalistes omadustes.
27. Süsivesinike halogeenderivaatide keemilised omadused. Ennustage nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Selgitage nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi.
Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC).
Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades.
C-X side süsivesinike halogeenderivaatides on polaarne : süsinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistõttu halogeniididele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid.
Tähtsamad nukleofiilid, mis süsivesinike halogeenderivaatidega reageerivad, on hüdroksiidioon ja vesi.
Nukleofiilne asendusreaktsioon võib toimuda kahe erineva mehhanismi järgi.
• SN1 mehhanismi korral toimub kõigepealt molekuli heterolüütiline dissotsiatsioon ja siis nukleofiili liitumine karbokatioonile. Kiirust limiteerivaks staadiumiks on siin dissotsiatsioon ja reaktsioon on 1. järku.
SN2 mehhanismi korral toimub nukleofiili liitumine ja lahkuva rühma dissotsiatsioon samaaegselt ning reaktsioon on summaarselt 2. järku.
28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga?
((SN1 reaktsioon toimub eelistatult juhul, kui reaktsioonitsentri ümber paiknevad mahukad rühmad, nt ühendis (CH3)3CBr, mis takistavad atakeeriva nukleofiili lähenemist reaktsioonitsentrile.
SN2 reaktsioon kulgeb siis, kui nukleofiili lähenemine elektrofiilsele tsentrile on piisavalt vaba.
SN1 reaktsioon kiraalse süsiniktsentri juures viib reeglina ratseemilise segu tekkimisele – planaarne karbokatioon püsib piisavalt kaua, et atakeeriv nukleofiil saaks läheneda ükskõik kummalt poolt.
SN2 reaktsioon kiraalse süsiniktsentri juures seevastu viib alati süsiniktsentri inversioonile ja enantiomeerselt puhtast lähteainest tekib enantiomeerselt puhas saadus.))
Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1
või SN2 mehhanismiga?
– Kineetiliste andmete järgi: SN1 reaktsioon on 1. Järku substraadi järgi, SN2 nii substraadi kui ka nukleofiili järgi.
– Stereokeemilised eksperimendid: SN1 reaktsioon annab ratsemaadi, SN2 inversiooni ja kiraalselt puhta saaduse.
– Asendajate mõju: SN2 reaktsioon on väga tundlik asendajate suuruse suhtes.
29. Kirjutage alkoholide saamisreaktsioonid. Selgitage reaktsioonimehhhanismi.
Lähtudes sellest, mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole:
– primaarseteks RCH2OH ( etanool );
– sekundaarseteks RR' CHOH (propaan-2-ool);
– tertsiaarseteks RR'R"COH (2-metüülpropaan-2-ool).
Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vesiniku reaktsioonil:
Rvõrrand!!
Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel:
Rvõrrand!!
Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel.
30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed ?
Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis.
31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust.
Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid.
Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena . Samas on nad tuleohtlikud!
32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid.
Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel:
Rvõrrand!!
Aldehüüdi edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat.
Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel dikromaadiga.
Näiteks butaan-2-oolist CH3CH2CH(OH)CH3 saadakse butaan-2-oon CH3CH2COCH3.
Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel.
Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks: Rvõrrand!!
33. Ennustage aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi. ??
Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag+ ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus ) abil – aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte.
Seega aldehüüdid on redutseerijad , ketoonid aga mitte.
34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi.
Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reaktsiooni tulemusena tekivad estrid .
Estri moodustumise reaktsioon on kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi).
Näiteks äädikhape ja etanool reageerivad tugeva happe juuresolekul 100 °C juures:Rvõrrand!!
Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises keemias üsna tavalised ja leiavad kasutamist näiteks polümeeride sünteesil.
Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega: Rvõrrand!!
Kui reageerib primaarne amiin , on saaduseks amiid – molekul, mis sisaldab -C(=O)-N(H) rühma.
Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile.
Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temperatuur, et ületada aktivatsioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriididega).
35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. ??
Vees lahustuvad vees tänu vesiniksidemetele.
36. Selgitage mõisteid “polümeerne molekul”, “polümeer” ja “polümeermaterjal”.
Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri ( pikki ) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen ( teflon ).
Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud.
Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale:
plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid ( kummid ), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid .
37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli.
Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid .
Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-.
Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.
– X võib siin olla üksik aatom, nagu kloor polüvinüülkloriidis, või aatomite rühm, nagu metüülrühm polüpropüleenis.
Tulemuseks on rida polümeere üldvalemiga -(CHXCH2)n-.
Radikaalpolümeeri- Ahela kasv toimub radikaalse atakina monomeeri kaksiksidemele, mille tulemusena moodustub uus ja väga reageerimisvõimeline radikaal :
R-O• + H2C=CHX → R-O-CH2-CHX•
Ahela initsiaatoriks on tavaliselt väike kogus orgaanilisi peroksiide R-O-O-R.
R-O-O-R → R-O• + R-O•
Polümeer on stereoregulaarne siis, kui kas kõik korduvad ühikud või ühikute paarid on sarnase suhtelise stereokeemiaga.
– Esimesel juhul on tegu isotaktilise polümeeriga (süsinikud on sama käelisusega).
– Teisel juhul sündiotaktilise polümeeriga (süsinikud on vahelduva käelisusega).
Juhusliku korduvate ühikute orientatsioonigapolümeer on ataktiline.
38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme.
Liitumispolümerisatsioon- Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.
– X võib siin olla üksik aatom, nagu kloor polüvinüülkloriidis, või aatomite rühm, nagu metüülrühm polüpropüleenis.
Tulemuseks on rida polümeere üldvalemiga -(CHXCH2)n-.
Kondensatsioonipolümerisatsioon-
Kondensatsioonipolümeere saadakse kondensatsioonireaktsioonide tulemusena.
Tüüpiliseks näiteks on siin polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena.
– Näiteks tereftaalhappe ja etüleenglükooli kondensatsioonil saadakse polüetüleentereftalaat.
Kondensatsioonireaktsioon saab toimuda ainult funktsionaalrühmade osalusel ja seetõttu on siin ahela hargnemised palju haruldasemad kui liitumispolümeerides.
Tänu sellele saab siin ka polümeeridest paremaid kiudusid.
Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatoriks, saadakse siin reeglina lühemad ahelad.
Amiinide ja karboksüülhapete kondensatsioonil saadakse polümeere, mida tuntakse polüamiidide (nailonite) nime all. Joonis
39. Kirjeldage elektrit juhtivaid polümeere. Tooge näide.
Metallid juhivad elektrit tänu sellele, et nende valentselektronid liiguvad vabalt ühe aatomi juurest teise juurde.
Kovalentselt seotud tahkised reeglina elektrit ei juhi, kuna elektronid on lokaliseeritud kindla aatomi juurde või ühte kindlasse sidemesse.
Erandiks on grafiit, mis koosneb delokaliseeritud benseenituumadest.
Grafiit on kahjuks habras .
Elektrit juhtivad polümeerid on selles osas suur samm edasi: neid saab valada ja neist saab tõmmata kiudusid või õhukesi lehti.
Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus süsinikahelaid (osa süsinikke võib olla asendatud ka lämmastiku või väävliga).
Igal aatomil on ka hübridiseerimata p- orbitaal , mistõttu moodustub vahelduvatest üksik- ja kaksiksidemetest ahel.
Lihtsaim elektrit juhtiv polümeer on polüatsetüleen: Joonis
40. Eristage erinevaid kopolümeeride tüüpe.
Kopolümeerid moodustuvad enamast kui ühest monomeerist.
– Kõik kondensatsioonipolümeerid on kopolümeerid.
Kondensatsioonipolümeerid on reeglina vahelduvad kopolümeerid, s.t erinevad monomeerid vahelduvad kordamööda.
Plokk -kopolümeerides vaheldub ühest monomeerist koosnev pikem plokk teisest monomeerist koosnevaga: AAAABBBBB.
Plokk-kopolümeeri näiteks on butadieeniga modifitseeritud stüreen:
– puhas polüstüreen on läbipaistev ja habras;
– puhas polübutadieen on sünteetiline kumm .
Plokk-kopolümeeride omadused sõltuvad plokkide omadustest, pikkustest ja vahekorrast.
Statistilises (ebaregulaarses) kopolümeeris on erinevate monomeeride paigutus juhuslik.
Poogitud kopolümeeride korral on ühest monomeerist koosnevale polümeeriahelale liidetud teise monomeeri ahelatest kõrvalharud.
41. Mis on komposiitmaterjalid? Tooge näide.
Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või enamast koos tahkunud materjalist.
Sageli lisatakse polümeerile anorgaanilisi tahkiseid ja saadakse oluliselt tugevamaid, kuid siiski painduvaid materjale. Võimalikud on ka mitmesugused muud muutused materjali omadustes.
42. Selgitage polümeeri stereoregulaarsust ja selle mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. ??
43. Selgitage ahela pikkuse, kuju, võrkstruktuuri moodustumise (põiksidumise ehk ristsidumise) ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele.
Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri.
Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse.
Ahela pikkuse väärtus vastab Gaussi kõverale.
Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega.
Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist.
44. Kirjeldage α-aminohapete struktuuri.
Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatsiooniprodukti nimetatakse peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet -CO-NH-.
Looduslikud aminohapped H2N-C(R)H-COOH erinevad vaid asendusrühma R osas.
45. Selgitage α-aminohapete amfoteersust.
46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset , tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul?
Valgud on erinevate looduslike α-aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid. 20 aminohappest võib moodustada miljardeid erinevaid valke.
Inimorganismis on neid tuhandeid ja igaühel on oma kindel funktsioon.
Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest.
Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi , rasvataolise või mõne
muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid.
Tüüpiline valk sisaldab üle saja aminohappejäägi kindlas järjestuses. See kindel järjestus on valgu primaarstruktuur.
Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab.
Enamlevinud struktuurid on:
– α- heeliks , kus valk on keerdunud spiraalina;
– β-voldik, kus ahela osad paiknevad kõrvuti.
Sekundaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejääkide vahelised vesiniksidemed .
Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud).
Ka tertsiaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejääkide vahelised vesiniksidemed, väävlit sisaldavate aminohappejääkide korral disulfiidsidemed (-S-S-).
Valkudel võib olla ka kvaternaarne struktuur, mis kirjeldab, kuidas erinevad valgu molekulid moodustavad suuremaid agregaate.
47. Selgitage valkude denaturatsiooni .
Valgu struktuuri kadumist nimetatakse denaturatsiooniks, mis võib olla pöörduv või pöördumatu protsess.
48. Kirjeldage süsivesikute moodustumist.
Süsivesikute molekulid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
Nad on ühed tähtsamad ja levinumad looduslikud ühendid.
Süsivesikud moodustuvad taimedes süsinikdioksiidist ja veest fotosünteesi käigus, mis kulgeb päikeseenergia arvel ja mida katalüüsib taimede roheline pigment klorofüll:
6CO2 + 6H2O + 686 kcal /mol --hv--- C6H12O6 + 6O2
49. Kirjeldage süsivesikute klassifikatsiooni.
Joonis!!!
Sahhariidid sisaldavad karbonüülrühma ja mitmeid hüdroksüülrühmi. Seetõttu võivad monosahhariidid lisaks atsüklilisele struktuurile esineda ka rea tsükliliste isomeeridena.
Polüsahhariidid tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil:
nC6H12O6 → (C6H10O5)n + nH2O
Kõiki polüsahhariide on võimalik hüdrolüüsida lihtsamateks sahhariidideks (kuni monosahhariidideni).
50. Nimetage tuntumad süsivesikud. Kus neid leidub looduses?
51. Kirjeldage sahharoosi, tärklise ja tselluloosi struktuure.
Sahharoos on disahhariid, mis moodustub glükoosist ja fruktoosist: Joonis
Tärklis on glükoosi polümeer. – Ta koosneb kahest polüsahhariidist: amüloosist, glükoosi monomeeride hargnemata ahelatest, ja amülopektiinist, glükoosi monomeeride hargnenud ahelatest.
Tselluloos on samuti glükoosi polümeer. Erinevalt tärklisest ei suuda inimene tselluloosi seedida.
Struktuurilt on tselluloos lähedane amüloosiga, kuid moodustab ahelate vahel palju vesiniksidemeid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kokkamari Õppematerjali autor

d-metallide kompleksühendite struktuur Keemia alused keemia polüdentaatne ligand

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia alused KT4

Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriidiga). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. Kui moodustab

Keemia alused

pdf

Keemia

Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad

Keemia

doc

KT4 kordamisküsimuste vastused

Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud, sisaldavad vaid üksiks

Keemia alused

pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Hape on aine, mis on võimeline liitma elektronpaari, st omab vaba orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi happde Metallide katioonid Vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid(BF3;FeCl3;jne) Alus on aine, mis on võimeline loovutama elektronpaari kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi alused Anioonid Vaba elektsonpaariga neutraalsed ühendid(ammoniaak, vesi, metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool-dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element-vesinik side või vaba elektronpaar

Orgaaniline keemia i

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia