Keemia alused KT 4 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kelaadid?
Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada?
Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid?
Kuidas kindlaks teha kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga?
Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed?
Mis on komposiitmaterjalid?
Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul?
Kus neid leidub looduses?

Lõik failist

“Keemia alused” 4. kontrolltöö
Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes.

Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid , sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv.
[Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist – osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest.
Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks .
Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6].
Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin , klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid.
Kompleksimoodustaja-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kokkamari Õppematerjali autor

d-metallide kompleksühendite struktuur Keemia alused keemia polüdentaatne ligand

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia alused KT4

Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriidiga). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. Kui moodustab

Keemia alused

pdf

Keemia

Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad

Keemia

doc

KT4 kordamisküsimuste vastused

Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud, sisaldavad vaid üksiks

Keemia alused

pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Hape on aine, mis on võimeline liitma elektronpaari, st omab vaba orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi happde Metallide katioonid Vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid(BF3;FeCl3;jne) Alus on aine, mis on võimeline loovutama elektronpaari kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi alused Anioonid Vaba elektsonpaariga neutraalsed ühendid(ammoniaak, vesi, metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool-dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element-vesinik side või vaba elektronpaar

Orgaaniline keemia i

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia