"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid v
elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. Mida väiksem on ioonraadius, seda lähemale saab ioon dipoolile minna, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud? Selgitage nende sõltuvust aatomi polariseeritavusest ning molekuli kujust ja suurusest. Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-)
· Fe3+ ja Ti4+ lisandiga korund on safiir; -alumiiniumoksiid on väiksema tihedusega, absorbeerib vett ja kasutatakse kromatograafias. · -alumiiniumoksiidi saadakse alumiiniumhüdroksiidi kuumutamisel. · Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al 3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) Al2O3(s) + 6H3O+ (aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)6 3+(aq) · Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)6 3+ happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq) · Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul:
Al(H2O)63+(aq) + H2O(l) = H3O+(aq) + Al(OH)(H2O)52+(aq) Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades.
tuumas on 16 prootonit ja neutrone Z=A-Z=32-16=16 47. Aatomite oksüdatsiooniastme määramine ühendeis. näited. Oksüdeerumise ja redutseerumise all mõisteti algselt hapniku liitmist ja loovutamist aine poolt nüüd sisaldavad need mõisted ka elektronide liitmist ja loovutamist. oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste. Aatom või ioon loovutab elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega
keevitus 3.Lõpeta ja tasakaaldusta põlemis võrrand 4.Määra antud molekul valemid, aine klass, anna ainele nimi 5.Antud struktuur valem: määra aineklass, pane puuduvad vesinikud ja koosta molekul valem. Alkohol Alkoholid on orgaanilised hapniku ühendid mis sisaldavad hüdroksüül rühma. Hüdroksüül rühm on neutraalne, aluste hüdroksiid rühm on negatiivne ioon. Alkoholid moodustavad sarnaste ühenditega ühendite rea. Metanool CH3OH Lõhna poolest ei erine etanoolist. 10ml teeb pimedaks, 40ml tapab. Metanooli ainukene vastumürk on etanool, kuna tuntud asja hakkab organism enne lagundama, ning metanool väljub. Keemia tööstuse põhitooraine. C2H5OH etanool Viinpiiritus, leidub looduses kõikjal. 100%list nimetatakse absoluutseks etanooliks. 95% on piiritus
Aatom: elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosn pos laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron: neg laenguga (-e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul: elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe- või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega. Ioon: on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodust stabiilset väliselektronkihti. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem: on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasut elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin
Kõik kommentaarid