KT4 kordamisküsimuste vastused (2)

Peatükk 16
16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid;
Abileht „kompleksühendite nomenklatuur “
16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare : ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-,
koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere;
Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda:
– ionisatsiooniisomeerid
[CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br
– hüdraatisomeerid
[Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O
– seoseisomeerid
[CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+
– koordinatsiooniisomeerid
[Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]
• Stereoisomeerid jagunevad omakorda:
– optilised isomeerid (teineteise peegelpildid);
– geomeetrilised isomeerid.
16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt
eristada;
Peatükk 18
18.1 Eristada alkaane, alkeene , alküüne ja areene nendes esinevate sidemete,
struktuuri ja reaktiivsuse põhjal;
Alkaanid (CnH2n+2)järelliide –aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud, sisaldavad vaid üksiksidemeid, jagunevad hargnemata ahelaga- butaan , hargnenud ahelaga-metüülpropaan, tsüklilised-tsüklobutaan. Alkaanid on mittepolaarsed, sest süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed. Valdavalt esineb molekulide vahel Londoni jõud – suurema molekulmassiga alkaanides tugevam. Alates butaanist hakkavad isomeerid. Hargnenud ahelaga alkeenidel on keemis-ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Omased on oksüdeerumis ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. CH4 + O2=CO2+2H2O. Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed
Alkeenid (CnH2n) annavad kaksiksideme, järelliide –een,
Alküün (CnH2n-2) annavad kolmiksideme, järelliide-üün
18.2 Nimetada lihtsaid süsivesinikke;
Peaks eaze (easy) olema.
18.3 Määrata antud kahe molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-,
geomeetriliste või optiliste isomeeridega;
– Struktuuriisomeeria – molekulid koosnevad
samadest aatomitest, kuid need aatomid on
omavahel erinevalt seotud.
Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad
aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või
siis tsükloalkaanis.
Stereoisomeeria korral koosnevad molekulid samadest
aatomitest ja ka sidemed aatomite vahel on samad, kuid
aatomite ruumiline paiknemine on erinev.
• Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu
mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi).
Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga,
nimetatakse kiraalseks.
• Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma
peegelpidiga kokku.
• Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad
enantiomeeride paari.
• Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati,
kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat
(rühma).
18.4 Kirjutada isomeersete molekulide valemeid;
18.5 Otsustada, kas ühend on kiraalne;
Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga,
nimetatakse kiraalseks.
18.6 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes;
Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad
on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel.
C1 – C4 – toatemperatuuril gaasiliselt, C5 – C15 – toatemperatuuril vedel, C16 – – toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin)
Ei oska rohkem midagi siit välja tuua.
18.7 Ennustada antud elimineerimis-, liitumis- ja asendusreaktsioonide saadusi;
18.8 Selgitada antud elimineerimis-, liitumis- ja asendusreaktsioonide mehhanisme ;
18.9 Selgitada erinevate asendusrühmade mõju benseenituuma elektrontiheduse
jaotusele (osata joonistada resonantsstruktuure) ja ennustada elektrofiilse
asendusreaktsiooni saadusi.
Resonants
Se2 mehhanism
Asendusrühmade mõju:
Elektrondonoorsed rühmad on: need lähevad vist orto ja para-asendisse
-Hal;
-R (R = alküül- jmt rühm);
-OH, -OR (R = alküül- jmt rühm);
-NH2, -NHR, -NR2;
-O-
Elektronaktseptoorsed rühmad on: ja need meta
- CHal3 ;
-CN;
-COOH, -COOR (R = alküül- jmt rühm);
-CHO, -COR (R = alküül- jmt rühm);
-NO2;
-SO3H
19.1 Nimetada lihtsaid funktsionaalrühmi;
Funktsionaalrühmad
– Alkoholid - OH rühm, nimetuses –ool lõpp,

• Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga
  

– Eetrid R-O-R
– Aldehüüdid RCHO -aal

• Ketoonid RCOR -oon
  

– Karboksüülhapped COOH - hape
– Estrid
– Amiinid –NH2
– Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid
19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid ,
fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine , amiide ja estreid;
Halogeniidid – Halogeniid on süsivesiniku küljes. 
Alkohol- OH
Eeter - ROR
Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga
Aldehüüd-RCHO
Ketoon RCOR
Karboksüülhapped- COOH
Amiin NH2
Amiid O
CH3CNH2
Ester
19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole,
aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid;
See peaks selge olema
19.4 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeniidide füüsikalistes
Omadustes
• C-X side süsivesinike halogeenderivaatides on polaarne : süsinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistõttu halogeniididele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid.
• Tähtsamad nukleofiilid, mis süsivesinike halogeenderivaatidega reageerivad, on hüdroksiidioon ja vesi.
• Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H-aatomit on
asendatud halogeeniga.
• Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC).
• Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades.
19.5 Ennustada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi;
Sn1
Sn2
19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni
mehhanismi;
19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed ;
Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile
fenolaatioonis.
19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust;
ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed
19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide , karboksüülhapete saamisreaktsioone;
Aldehüüdid ja ketoonid
Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat.
• Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C
side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga
Karboksüülhapped
• Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel.
• Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni
oksüdeerimisel tereftaalhappeks.
19.10 Ennustada aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi;
Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag+ ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus ) abil – aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte.
19.11 Kirjutada struktuurivalem estrile / amiidile, mis on saadud karboksüülhappe
ja alkoholi / amiini kondensatsioonil;
Estrite kondensatsioon - Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi).
Amiidid –
19.12 Ennustada vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele;
Vesinikside muudab orgaanilise ühendi tugevamaks, peaks absorbeerima paremini niiskust
19.13 Ennustada, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada, ja
kindlaks määrata polümeeri moodustav elementaarlüli;
(-AAA-)n teema, monomeer on see A ehk polümeerid sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks. (-AAA-)n on see korduvlüli ehk elemntaarlüli, mis moodustab peamise osa polümeerist.
19.14 Selgitada liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanismi;
Liitumispolümerisatsioon
See on see AAABBBAAA ehk üks aine hakkab omavahel hakkab liituma , lõhkudes kaksiksideme
Kondensatsioonipolümerisatsioon
Polüestrite saamine
Peaks umbes samamoodi toimuma nagu tavalises kondensatsioonireaktsioonides, H2O ära, alles jäänud ained kokku(CO ja O)
Polüamiidid(nailon)
Tekivad väga tugevad vesiniksidemed ja tänu sellele moodustub tugev aine.
19.15 Eristada erinevaid kopolümeeride tüüpe;
Plokk-kopolümeer –(AAABBBAAA)-
19.16 Selgitada mõisteid “polümeerne molekul”, “polümeer” ja
“polümeermaterjal”;
Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest
Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb polümeersest molekulist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest(plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid)
Polümeermaterjal – polümeeridest valmistatud materjalid – plastmass, kiud, elastomeerid, liimid , pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid
19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise,
ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele
omadustele;
19.18 Kirjeldada į-aminohapete struktuure;
Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest
19.19 Selgitada į-aminohapete amfoteersust;
19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset ,
tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri;
Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks.
Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed struktuurid
19.21 Selgitada valkude denaturatsiooni ;
Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine – kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel. See on pöörduv või pöördumatu protsess
19.22 Kirjeldada süsivesikute moodustumist;
Süsivesikud ehk sahhariidid C, H ja O koosnevad molekulid. Moodustuvad taimedes CO2-st ja veest fotosünteesi käigus, mis kulgeb päikeseenergia arvel ja mida katalüüsib taimede roheline pigment klorofüll
19.23 Teada süsivesikute klassifikatsiooni;
19.24 Nimetada tuntumaid süsivesikuid ja nende leidumist looduses;
Glükoos, fruktoos , sahharoos( disahhariid ), tärklis – glükoosi polümeer, tselluloos – glükoosi polümeer
19.25 Kirjeldada tärklise ja tselluloosi struktuure;
Tärklis – koosneb kahest polüsahhariidist:amüloosist, glükoosi monomeeride hargnemata ahelatest, ja amülopektiinist, glükoosi monomeeride hargnenud ahelatest
Tselluloos – struktuurilt lähedane amüloosisga, kuid moodustab ahelate vahel palju vesiniksidemeid
19.26 Kirjeldada nukleiinhapete struktuure ja otstarvet
DNA ja RNA – koosnevad puriini - või pürimidiiniderivaadist(heterotsükliline amiin), monosahhariidjäägist, fosfaatrühmast –O-PO32-
DNA esineb biheeliksina, RNA lihtsalt heeliksina(?)
RNA koostisse kuulub riboos (C5H10O5)
DNA koostisse kuulub desoksüriboos(C5H10O4)

Koosneb fosfaatrühmast, monosahhariidijäägist ja puriini-või pürimidiiniderivaadist.
Ntks DNA ja RNA molekulid, eluslooduses üks tähtsamaid komponente, mille abil kantakse edasi pärilikkust.