Kaupluse müügitöökorraldus (0)

ISEISESEIVTÖÖ -Paaristöö- Tartu linna kaubandusettevõtete asukohtade analüüs äritüüpide lõikes
Kasutatud kirjandus: Kuidas kaubelda 21.sajandil?
Teadlik turundus ( Kuusik ja Virk)
Kaubandusturundus (Jüri Sepp )
www. innove .ee -kutseharidus- materjalidõppematerjalidHulgi ja jaekaubandusKaubanduse erialade RÕK –Kaubandus põhimõisted ja- seosed ( http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf )
Väljatõrjumisteooria

• Lähtub sellest, et uued kaubandusettevõtted tulevad turule agressiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjate tähelepanu.
  

Ilmumine- uus kaupmees ilmub turule kaupade madalate hindadega, madalate kasumite ja piiratud sortimendiga.
Haavata saamine- vastavalt kaubanduse kasvule hülgab uustulnuk nishi turu madalal tasemel, loovutades selle uutele madala hinnaga müüjatele.
Kasvamine-konkurentsi toimel avab uustulnuk uusi kauplusi, täiendab sortimenti, lisab uusi teenuseid, tõstab hindu ja suurendab kasumit.
KAUBANDUSTURUNDUSE MEETMESTIK
Jaekaubandusturunduse meetmestik
Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku ,mille tähtsamad elemendid on:

• asukoht
  
• äritüüp (hästi oluline)
  
• sihtturg ( kliendikrubid kellele sinu ettevõted on suunatud)
  
• sortiment
  
• hind
  
• müügitoetus
  
• teenindus
  

1.Asukoha poliitika

• Rõhutatult kaubandusspetsiifiline
  
• Tuleneb müügituru geograafilisest piiratusest
  

Esmatarbekauplusel 1km
Tööstuskaupade kauplusel 1,5km

• Asukoha puudujääke on raske kompenseerida teiste turundusinstrumentidega
  
• Seotud oluliselt äritüübiga
  
• Asukohapoliitika objektiks on kabandusvõrgu paiknemine
  

Kaubandusturunduse olemus

• Kaubandusturundus on suhteliselt uus mõiste ja esmakordselt võeti kasutusele saksa keeles 1973. Aasta- handelsmarketing- (kaubandusettevõtte turundus )
  
• Kaubandusturunduse objektiivseteks tekkepõhjusteks oli:
  

kaubanduse tugevnemine ja majanduses tähtsa rolli omandamine
saksa majandusteadlaste reaktsioon ameerikaliku tootmisturunduse pealetungile.
Kaubandusturunduse areng

• Kaubandusturunduse tekke periood 1970-1980.a. ei olnud juhuslik, kuna just selleks ajaks olid arenenud riikide majandused jõudnud tarijaturu staadiumi, mis oluliselt suurendas kaubanduse rolli majandusprotsessides.
  
• Kaubandusele langes nüüd suuresti tarbija esindamise roll tootja ees.
  
• Kaubandus täitis teatud filtri funktsioonio suunates tootmist üha valivamaks (tootmine pidi hakkama arvestama kaubandusega kui võrdse partneriga, kuna nende heaolu sõltus sellest).
  
• Hakkas tekkima kontsentratsioon kaubaaduses.
  

Miks Saksamaal?

• Saksamaal olid väga tugevad kaubandusteaduse traditsioonid
  
• Näiteks Saksamaal andis 1962.a. 1% suuremaid kauplusi 38% jaekäibest, kuid 1988.a. juba 54% jaekäibest
  
• Kaubandus oli arenenud rohkem!
  

Jaekaubanduse turunduse elemendid

• Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku, mille tähtsamad elemendid on:
  

asukoht
äritüüp
sihtturg
sortiment
hind
müügitoetus
teenindus

• Kaubandusturundus omab teiste majandusharduse turundusega nii ühiseid kui ka erinevaid jooni.
  
• Eristuse aluseks on eelkõige turunduse subjekt ja objekt.
  

Kaubandusturunduse subjekt

• On kaubanduseettevõte oma eesmärkide ja probleemidega, mida püütakse lahendada turunduse vahenditega.
  

Kaubandusturunduse objektid

Hüve(kaup)- mida kaubandusettevõte turul pakub.

Sihtturg- kellele turundus on suunatud ja kellega kaubandusetteõte püüab efektiivset vahetussuhet saavutada.
Kaubandusturunduse eripära

Kaubandusturundust iseloomustab komplekssus ja mitmekülgsus, mis tuleneb tema suunatusest neljale erinevale turule:
müügiturg (regionaalsed)
(valdavalt kohalik ,sõltub asukohast, otseses sõltuvuses äritüübist)
ostuturg ( globaalsed )
siseturg
konkurentsiturg

Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul.

Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul.

Ostuturul saadud eelist (allahindused suurte ostukoguste pealt, soodustused suurtele kauplusekettidele) on väga raske müügiturul s.o. kaupade müümisel lõpptarbijale, tasa teha.

Tootjaturundusest erineb kaubandusturundus veel ka turundusulatuse ja turundussuuna poolest.

Tootjaturud on enamasti rahvuslikud või rahvusvahelised.

Kaubanduses sõltub turundusulatus turundussuunast-sihtturust.
Juudi kõnekäänd:Kaupmehe edu saladus ei peitu mitte osavas müügis, vaid soodsas sisseostus.

Müügiturud on kaubanduses valdavalt lokaalsed või regionaalsed.

Ostuturud aga võivad olla lausa globaalsed ja sõltuvad suurel määral kaubandusharust ning äritüübist.

Kui ostuturul tuleb tegemist teha äriparnetitega, siis müügituru moodustavad põhiliselt üksiktarbijad.

• Turg on kohaks kus kohtuvad tarbijate nõudmised ja pakkumised.
  
• Turundus on tarbija käitumise ning vajaduste jälgimine ja ennetamine.
  
• Siseturg-kaupluse müügisaal, koht kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine
  

Kaubandusturunduse eripära

• Kaubandusettevõtted on need, kes ise valivad ja teostavad oma turunduse strateegiat ja taktikat eesmärgiga saavutada paremat äripotentsiaali ja konkurentsieeliseid.
  

Kaubanduseturunduse iseärasusteks on veel ka:

• Intiimne turutunnetus, mis tuleneb lähedusest oma turule
  
• Otsekontaktide olemasolust oma tarbijatega
  
• Ainult kaubanduses on võimalik ettevõttesisene turu-uuring
  
• Kaubanduses on rohkem taktikalise turunduse võimalusi (hinnaalandused) ning reklaam
  
• Kauba reklaami saab teha nii vaateaknal kui müügisaalis.
  
• Kaubandus saab reklaamida toote müügihinda lõpptarbijale. Tootjale on see konkurentsiseadusega keelatud.
  
• Piiratuma turu tõttu on reklaam kaubanduses sihipärasem.
  
• Kaubanduses toimub turunduse ühistegevuses.
  
• Kõrvuti asuvad kauplused võivad olla konkurendid, kuid saavad sageli naabri turundusest kasu.
  
• See avab tee ühisteks müügi- ja müügitoetusüritusteks (eriti shop -in-the-shop tüüpi kaubanduskeskustes).
  
• Ühistegevuses toimib süngeria efekt.
  

Kaubandusturunduse funktsioonid

• Turul esinevad probleemid on klassikaliselt esitanud sakslane Karl Oberpartleiter juba 1918.a.
  
• Tema eeskujul kasutatakse kaubandusfunktsioonide mõistet, et tähistada neid ülesandeid mida kaubandusel tuleb majanduses täita:
  
• Ruumifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ruumilisest eraldatusest.
  
• Ajafunktsioon-seotud tootmise ja tarbbimise ajalise erinevusega ja teeb võimalikuks varude loomise
  
• Kvantiteedifunktsioon -suurte tootmiskoguste teisendamine väiksemateks tarbimiskogusteks ja tellimuste osas ka vastupidist- tarbijate pisisoovide koondamist tellimusteks.
  
• Kvaliteedifunktsioon-spetsialiseerunud tootjate toodangu koondamist tarbijale sobivaks kaubanduslikuks sortimendiks (kaubandussortimendi mõõtmed- laius, paksus sügavus)
  
• Krediidifunktsioon-mis seinseb finantsabis turu osapooltele- tootja saab tootmise jätkamiseks vajaliku raha enne toodangu jõudmist tarbijani , tarijale võimaldatav järelmaks lubab tarbida enne tasumist.
  
• Reklaamifunktsioon- selle sisu on turu funktsioneerimiseks vajalik info levitamises.
  
• Kaubandusfunktsioone on kirjanduses nimetatud ka turunduse hartaks, kuna need vajavad lahendamist iga ettevõtte poolt kes tahab jõuda tarbijani.
  

Kaubandusturunduse juhtimine

• Kaubandusturunduse juhtimine sisaldab 4 faasi:
  

Tegeliku olukorra analüüs

Eesmärkide saavutamiseks vajalike abinõude kavandamine

Kavandatud meetmete teostamine

Saavuatud tulemuste võrdlemine soovituga ning oma tegevuse korrigeerimine
Analüüs kui kavandamise eeldus

• Tegeliku olukorra analüüs peab hõlmama nii ettevõttesiseseid kui ka- väliseid asjaolusid.
  
• Siseanalüüsi objektiks on :
  

Ettevõttesenine äripoliitika ja selle tulemusena saavutatud seisund
Ettevõtte eesmärkide analüüs, mille raames on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:  Kaubanduslikud eesmärgid?
Rahanduslikud eesmärgid?
Organisatsioonilised eesmärgi?

• Eesmärkide omavahelised seoses, millised võivad olla:
  

Konkureerivad,
Neutraalsed,
Samasuunalised.

• Analüüs peab hõlmama kõiki tootmistegureid- ruumid, finantsid , kaup, personal
  
• Analüüsi tulemiks on ettevõtte senine turunduspoliitika
  

Välisanalüüsi objektiks on:

• Ettevõtte suhted:
  

konkurentide,
tarinjate ehk hankijad ,
ostjatega jne.

• Suur tähtsus on sellel, milline on firma positsioon turul ja tema segmentides. Turu segmentimine on võimalik erinevate kriteeriumite alusel.
  
• Konkuretsianalüüs peab selgitama konkurentide arvu, potentsiaali, eesmärgid ja strateegiad.
  
• See on turu-uurimise ülesanne, mis moodustab turundusuuringute tuuma.
  
• Turu-uuringud on vähe kaubandusspetsiifilised ja kattuvad uldiste turu-uuringutega.
  

Kavandamine kui otsustusprobleem

• Turundusmeetmete kavandamine on tüüpiline otsustusprobleem, milles saab eristada 7 elementi:
  

Tegevusalternatiivid- otsustamine erinevate tegevusvõimaluste vahel (lainedamine ettevõtted, positsiooni säilitada, tõmbume tagasi)

Keskkonnaseisundid - otsustajast sõltumatud tegurid:
Tarijate käitumine ( hinnatundlikkus , suhtumine reklaami, valmisolek kulutada oma aega ostudeks jne.)
Konkurentide käitumine (nende reageerimine hinna- ja sortimendimuutustele jne.)
Tarinjate käitumine
 Makrokeskkonna parameetrid ( inflatsioon , ilmaolud jne.)

Tulemused, mis ilmnevad konkreetsete tegevuste ja keskkonnaseisundite koostoimel

Tõenäosused, millega otsustaja usub erinevaid keskkonnategureid teoks saavat.

Otsustaja eelistused tulemuste suhtes

Parima aktsiooni valiku kriteerium

Aktsoonide hindamise ja valiku meetod
Kaubandusturunduse juhtimisprotsess (joonis)
1.Asukoha poliitika

• Rõhutatult kaubandusspetsiifiline
  

• Tuleneb müügituru geograaafilisest piiratusest (müügiturg sõltub äritüübist)
  

-Esmatarbekauplusel 1km
-Tööstuskaupade kauplusel 1,5km

• Asukoha puudujääke on raske kompenseerida teiste turundusinstrumentidega
  
• Seotud oluliselt äritüübiga
  
• Asukohapoliitika objektiks on kaubandusvõrgu paiknemine
  

Asukoha kavandamine

• Koosneb 3 etapist:
  

-Võimalike asukohtade otsimine (riik, linna, linnaosa , konkreetne asukoht)
- Asukohtade hindamine
- Parima asukoha valik

• Konkreetse asukoha valik eeldab oodavate majandustulemuste prognoomismist või hindamist
  

Asukoha väärtust mõjutavad tegurid

• Sõltub paljudest ettevõttest sõltumatutest teguritest, mis mõjutavad otseselt või kaudselt tulusid ja kulusid
  

Ostjate tunused (demograafilised, majanduslikud, psühholoogilised ja sotsiaalpsühholoogilised)

Konkurentsitingimused (arv, vormid, sortiment, ruumilised ja sisulised eelised)

Infrastruktuur (linnaplaanid, teed ja liiklusvood-, liiklusasend)

Hoone ja krundi hinnang (kaubanduspinna suurus, juurdeehitamise võimalused, juurdesõit, naaberäride tase, kliendimagnetide olemasolu)

Asukohajärgsed kulud (ost, hoone korrashoid , personalikulud jne)

Segavad tegurid (seadused. piirangud jne)
Asukoha hindamine- käibe alusel

• Kasutatakse hindamiseks teenindustsoone ja elanike arvu seal ning keskmist käivet 1 elaniku kohta
  
• Meetod põhineb statistilisel uuringute tulemustel ja eeluuringutel
  

Asukoha hindamine- turu piiride alusel

• W.J Reilly 1931 .a. Kaubandusliku gravitatsiooni seadus- kahe keskuse vahelistele tarbijatele mõjuvad kaubanduslikud külgetõmbejõud on võrdelised nende keskuste suuruse ja pöördvõrdelised tarbija kauguste ruutudega
  

Äritüübid jaekaubanduses

• Äritüübid on tüpiseerimise tulemus, mis on eriti oluline kaubandusturunduses ja müügijuhtimises.
  
• Iga äritüüp eeldab ja vajab erinevat turunduskomplekti, mistõttu turunduses ongi tüpiseerimise eesmärgiks avastada ja võrrelda omavahel turušansse ja diferentseerida nii oma pakkumist kui turundusinstrumente.
  
• Jaekaubanduses iseloomustavad äritüüpi vähemalt kolm-neloi (asukoht, sortiment, teenindus, hinnatakse) kuni kaheksa (lisanduvad suurus, kontakti liik, müügipunktide arv) tunnust.
  
• Igal äritüübil on erinev funktsionide, instrumentide ja tulemitegutie kombinatsioon.
  
• Kaubanduspraktika on aegade jooksul välja sõelunud elujõulised tunnuste kombinatsioonid
  

Äritüübid sortimendi dimesnioonide (ehk mõõtmed) alusel
Sortimendi dimensioonid Sortimendi laius
kitsas lai
Sortimendi sügavus lame kiosk odaväri
sügav spetsiaaläri supermarket
Kaubandusettevõtete vormide (äritüüpide) arengut selgitavad teooriad

• On nad suhteliselt noored (esimene formuleeriti 1931.a.) ja vähe tuntud ning käivad eelkõige jaekaubandusettevõtete kohta.
  
• Uuute äritüüpide tekkimine ja nende areng on olnud kaubandusteaduse huviorbiidis juba ammu
  
• Esimestena formuleerisid äritüüpide arengu seaduspärasusi enamvähem üheaegselt ja üksteisest sõltumatult Malcom P. McNair (USA) ja Rober Nieschlag (Saksamaa)
  

Väljatõrjumisteooriad

• Lähtuvad asjaolust, et uued äritüübid tulevad turule agresiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjale tähelepanu
  
• Uus äritüüp on seega kulusäästlik, mille turuosa suureneb tänu madalhinnapoliitikale.
  
• Iseloomulik on vähene tähelepanu sortimendile ja kvaliteedile.
  
• Sortimendis on põhiliselt suhteliselt odavad tavakaubad.
  
• Uus madalate ekspluatatsioonikuludega (ehk ülalpidamiskulud) äritüüp veetleb ostjaid madalate hindadega teenuste piiratud valiku juures
  

Jaekaubandusketas (ilmumine, haavata saamine, kasvamine)
Elutsükliteooria

• Kaubandusettevõtete arengu analüüsimiseks kasutatakse küllaltki edukalt elutsükliteooriat
  
• Äritüübi elutsükkel on eri arengutasemete seeria, mida ta läbib oma tekkest kuni kadumiseni kaubandusettevõtete hulgast
  
• Selle teooria kohaselt läbivad kõik äritüübid juurutus -, kasvu-, küpsus- ja langufaasi. Kusjuures küpsusfaas on mõningatel juhtudel jaotatud kaheks:
  

-enne
-pärast kõrgpunkti läbimist

• Elutsükliteooria on seotud tihedalt väljatõrjumisteooriaga, selgitades seda arengufaaside kaudu.
  

Polariseeriumis kontseptsioon

• Püab selgitada äritüüpide arengut põhi- ja lisateenuste (-kasude) kaudu, teisisõnu elamus - ja odavkaubanduse üheaegsest eskisteerimist ja arengut.
  
• See kontseptsioon toob kaasa huvitava uue aspekti sellise kaubandussituatsiooni mõistmiseks, kus keskmise hinnatasemega pakkujate arv väheb
  
• Seda kontseptsioni ei ole formuleeritud lõpetatud teooriaks
  
• Polariseerumise põhjuseks on sissetulekute suuruse vaheline lõhe, ka erihuvidega tarbijate osa suurenemine.
  

21.11.2012
UUE TÖÖ MATERJAL
Konkurents kaubanduses

• Konkurentsiinstrumentideks on kaubanduses kaubad ja teenused
  
• Konkurents ise on mitmekihiline - see toimib nii äritüüpide raames kui ka nende vahel
  
• Näiteks kaubamajad konkureerivad nii omavahel kui ka spetsiaalpoodidega.
  
• Konkurents kaubanduses on tihe
  
• Kuid õnneks on kaubandus suhteliselt paremini reguleeritud kui mõni teine majandusharu tänu tarbijakaitsele.
  
• Meil ei ole kaubandus üle reguleeritud, kauplused võivad ise otsustada lahtiolekuaegade üle.
  

Konkurentsi spetsiifika kaubanduses

• Konkurentsi dimensioonide alusel eristub kolm põhilist konkurentsi liiki:
  

Kvaliteedikonkurents - toimib kaubanduses erakordselt diferentseeritult, peenelt doseeritult ja paindlikult – laiem ja sügavam sortiment, lisateenused ja mugavused, aktiivsem reklaam ja suhtlemine ostjatega (elamuskaubandus)

Hinnakonkurents – Paljudel põhjustel on hinnapoliitika esimeseks
(kõige tähtsamaks) konkurentsiinstrumendiks. Tähtsamad põhjused on:
 Kaubaküllus
Sotsiaalsete probleemide (nt tööpuudus, vähekindlustatud pered jm) olemasolu;
Masstoodangu tehniline homogeensus ;
Margikaupade intensiivne reklaam;
Uute kulusoodsate äritüüpide ilmumine ja kiire difusioon .

Informatsioonikonkurents- Kaubandusettevõte, kelle käsutuses on parem informatsioon, usaldusväärsemad, täpsemad ja diferentseeritumad andmed oma müügiturgudest, sellel on ka konkurentsieelis konkurentide ees.
Konkurentsi intensiivus
Kaupade, teenuste konkurents
Kaubandusalad
Sortimendivaldkonnad
Kaubagrupid
Artiklid
Intensiivsus
Sama äritüüp
Erinevad äritüübid
Müügisüsteemid
Kaubandusettevõtted
Kaubandusettevõtete konkurents
(Konkurentsi intensiivsus muutub tugevamaks sama äritüüpi...)
Kaubandusettevõtte konkurentsivõime hindamine
Kriteeriumid Osakaal Kaubandusettevõtte I (nimi) Kaubandusettevõtte II
Hinnang Kaalud punktid Hinnang Kaalutud punktid
Asukoht 0,15 4 0,60 10 1,60
Miljöö 0,15 7 1,05 7 1,05
Teenindus 0,20 5 1,00 9 1,80
Kaubavalik 0,26 10 2,50 8 2,00
Reklaam 0,15 6 0,90 8 1,20
Lisaväärtused 0,10 8 0,80 7 0,70
Kokku 1 6,85 8,25
Konkurentsivormid

• Margisisene
  
• Markide vaheline
  
• Firmasisene
  
• Firmade vaheline
  
• Tüübisisene
  
• Tüüpidevaheline
  

Konkurentsieelised
Eelis suurkaubandusettevõttel Eelised tasakaalus
Juhtimine Asukoht
Nimi Sortiment
Ühtsus Kvaliteet- hinna suhe
Informatsioon
Planeerimine ja kontroll
Kulud
Fintantsid
Turundus
Teenused
Eelis väikesel kaubandusettevõttel
Spetsialiseerumine
Paindlikkus
Motivatsioon suhted klientidega

• Kaubandusettevõte soovib sortimendilist eristumist konkurentidest, tootmine seevastu on huvitatud kogu oma tootmisprogrammi ostimisest kaubanduspartneri poolt ning võimalikult laia ja tihedat turustusvõrku.
  
• Firma konkurentsivõimet on võimalik suurendada strateegiate kaudu.
  
• Strateegia on loogika , mille abil firma loodab saavutada eesmärke.
  
• Äristrateegia on eesmärkide ja tegevuste kompleks , mis hõlbab äriedu saavutamiseks juhtkonna poolt algatatud muutusi ja suunitlusi;
  
• Äristrateegia keskseks küsimuseks on, kuidas luua pikaajaliselt tugev konkurentsi- seisund
  

Ettevõttes võib eristada erinevate tasandite strateegiaid :

• Ettevõtte kui terviku strateegiat,
  
• Ettevõtte äriüksuse strateegiat,
  
• Ettevõtte mingi funktsiooni (turundus, finantsid, juhtimine jt.) strateegiat.
  

Strateegia iseloomustab:

• Ettevõtte juhtimise kunsti,
  
• Ettevõtte juhtimise kavandit kauge eesmärgi saavutamiseks,
  
• Ettevõtte teed tulevikku,
  
• Raamimääratlusi, mis määravad kindlaks ettevõtte orientatsiooni ja suuna.
  

Strateegia hõlmab:

• Eesmärki ehk ettevõtte plaanilist ettekujutust oma tulevikuseisundist turul,
  
• Teed eesmärgile ehk ettevõtte potentsiaali põhimõtteliselt orientatsiooni,
  
• Aja dimensiooni ehk ettevõtte arengu kiirust,
  
• Ressursside määramist ehk rakendavate vahendite koguseid ja liike.
  
• Erinevatel tasanditel kujundatud strateegiad peavad moodustama ühtse terviku.
  
• Kui ettevõttel puudub strateegia, siis ei ole olemas ühtset orientatsiooni-põhialust.
  
• Strateegia kujundamine on vajalik nii ettevõtte olemasolu kui ka arengu perspektiivseks tagamiseks.
  

26.11.2012

• Strateegia omab firma seisukohalt olulist tähtsust kahel põhjusel:
  

1.strateegia on parim vahend kohandumiseks keskkonna muutustega ;
2.strateegia muutmine on palju raskem kui juhid seda ootavad ja loodavad.
(((Kaubandusketi strateegia keti iseloomustus- maxima agresiivne turu hõivamine)))

• Firma edu sõltub seega õigete strateegiate valikust.
  
• Strateegia tuleb viia kooskõlla muudatustega turul, kuna tänane soodne konkurentsipositsioon võib juba homme kaduda.
  
• Seetõttu tuleb pidevalt uurida kõike, mis mõjutab firma positsiooni konkurentide suhtes ja oma strateegiat arendada.
  

Strateegilise planeerimise olulisus

• Strateegiline planeerimine määratleb turunduse rolli ettevõttes.
  
• Strateegiline planeerimine peab tagama kooskõla organisatsiooni eesmärkide, võimsuste ja muutuvate turundusalaste võimaluste vahel.
  
• Strateegiline planeerimine annab ülejäänud planeerimisprotsessile suuna ja raamid .
  
• Strateegia kujundamine on vajalik nii firma olemasoluks kui ka edu tagamiseks perspektiivis
  
• Firma eduka arengu tagamiseks on oluline määrata, millise strateegia saavutada konkurentide ees edu.
  
• Konkurentsistrateegia on soodsa konkurentsipositsiooni otsimine, kindlustamaks firmale pikaajalist rentaablust.
  
• Ettevõtte (organistatsiooni kui terviku) tasandil defineeritakse ettevõtte missioon , püstitatakse eesmärgid, kujundaakse äriportfell ja valitakse põhistrateegia.
  
• Äriüksuse tasandil valitakse äriüksuse strateegia („Kuidas me konkureerime?“) st. Kuidas on kavas välja arendada konkurentsieelis) ja töötatakse välja funktsioonaalsed strateegiad ( turundusstrateegia , finantsstrateegia jne) mille ülesandeks on toetada äriüksuse kui terviku strateegiat.
  

Konkurentsistrateegiad

• Konkurentsistrateegiaid võib jagada kaheks;
  

Üldised- kululiidriks oleks, diferentseerumine ja fokusreerimine
Kaubandusspetsiifilised- kooperatsioon , innovatsioon (ehk uued ideed) , diversifikatsioon (nt coca - cola ) ja ratsionaaliseerimine

• Porter eristab kahte erinevat üldstrategiat konkurentsieelise saavutamiseks:
  

liidriks oleks kulude alal;
erisutamine ehk diferentseerumine

• Porteri arvates eksisteerib veel ka kolmas strateegia- keskendumine (fokuseerimine), mis hõlmab endas nii kululiidriks olekut kui ka diferentseerumist. Seega eeldab keskendumine osalt kattuvat üldstrateegiate liigitust.
  

Konkurentsistrateegiaid konkurentsieelise saavutamiseks
Strateegiline Tarbija poolt tajutav Madalad kulud
Eesmärk unikaalsus
Kogu majandusharu
(kaubandusharu)
Diferentseerumine Kululiidriks oleks
(kulude juhtimine)
Teatud kindel segment
Fokuseerimine

• Konkurentsistrateegia eesmärk kohanduda atraktiivsust määravate konkurentsireeglitega ja, ideaaljuhul, muuta neid reegleid firma kasuks.
  
• Millised spetsiaalsed elemendid osutavad strateegias õigeteks, sõltub täielikult firma filosoofiast, eesmärkide seadmisest, sortimendist , finantsvõimalustest, oskusteabest ning samuti personalist .
  

18