ja äratavad sellega ostjate tähelepanu. Ilmumine- uus kaupmees ilmub turule kaupade madalate hindadega, madalate kasumite ja piiratud sortimendiga. Haavata saamine- vastavalt kaubanduse kasvule hülgab uustulnuk nishi turu madalal tasemel, loovutades selle uutele madala hinnaga müüjatele. Kasvamine-konkurentsi toimel avab uustulnuk uusi kauplusi, täiendab sortimenti, lisab uusi teenuseid, tõstab hindu ja suurendab kasumit. KAUBANDUSTURUNDUSE MEETMESTIK Jaekaubandusturunduse meetmestik Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku ,mille tähtsamad elemendid on: · asukoht · äritüüp (hästi oluline) · sihtturg ( kliendikrubid kellele sinu ettevõted on suunatud) · sortiment · hind · müügitoetus · teenindus 1.Asukoha poliitika · Rõhutatult kaubandusspetsiifiline
Kaubandusettevõtte majandusõpetuse arendamine üldiseks ettevõtte majandusõpetuseks – 1912-1930 Ettevõtte majanduspoliitika arendamine. Turustusõpetuse ülesehitamine – 1931-1945 Turustuspoliitika arendamine – 1946 -1964 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (3) Kaubandusettevõtte- ja turustuspoliitika väljatõrjumine turunduse poolt – 1965-1974 Iseseisva kaubandusturunduse ülesehitamine – alates 1974 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse funktsiooniõpetus Kaubandusfunktsioonide uurimise algus 13. sajandil. 3 vaatlustasandit: • funktsioonid, mis ilmnevad kaubandustegevuse turustusprotsessi käigus • funktsioonid, mis näitavad, milliseid ülesandeid täidetakse selleks, et kaupa lõplikult turustada (reklaam) • rahvamajanduslikud funktsioonid (hind, huvide kaitse jne) 6.1
hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõjutada saab tarbijat siiski positiivsete suhete pinnalt. Kliendisuhete kvaliteet kajastub
ja väliskaubanduseks. Sisekaubanduse jaotamiseks on väga palju võimalusi. Statistika andmetel võib välja tuua kaubanduse struktuuri vaid kolme tunnuse alusel: · organisatsioonilis- õigusliku vormi, · töötajate arvu ja · omaniku liigi järgi. Jaekaubanduse mikrostruktuur Mikrostruktuur tähendabki juba teise/kolmanda astme liigendust ja seostub otsesemalt kaubandusturunduse, kaubandusettevõtte majandusõpetuse ja rakendusliku äripoliitikaga. Mikrostruktuuri avavate tunnuste arv sõltub makrostruktuuri iseloomustamiseks kasutatud tunnuste arvust. Eeltoodut arvestades võib jaekaubandusettevõtteid liigitada 14 tunnuse alusel (vt. joonis 10). . Omakaubandus Sortimendikaubandus Riski ülevõtmine Võõrkaubandus Sortiment Alakaubandus
annaabi.ee 
