Uurimistöö alused (0)

UA
Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust , uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi.
Uurimistöö eesmärgid:
õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas
õpetab uurimistöö metoodikat
õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste.
PÕHIUURINGUD
RAKENDUSUURINGUD
Põhietapid

Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine.
Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse.

Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist).
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka.

Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine.
Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod ( intervjuu , kirjalik küsitlus, vaatlus , katse,
võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata.
Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama. Kuid õpilane kui uurimistöö autor peab selle töö, mis on talle jõukohane, siiski ise ära tegema.

Tekstidega tutvumine , märkmete tegemine.
Kirjutama hakates ei pea kramplikult järgima läbi loetud alustekstide ülesehitust. Igal kirjutajal sünnivad töö käigus uued ideed, nähakse uusi seoseid , tekib ettekujutis, kuidas tööalgusjärguskirjapandut peaks parandama või muutma . Vajaduse korral võib töö isegi täiesti uuesti liigendada, midagi lisada või maha tõmmata.

Kava (või ka varasema teema) täpsustamine ning hüpoteesi(de) püstitus.
Materjali läbitöötamine ja refereerimine jätkub ning töö käigus vüib tekkida vajadus algset teemat muuta või täpsustada, uusi materjale otsida ja läbi töötada. Töö eesmärgist lähtuvalt püstitatakse hüpotees(id).

Andmete kogumine uurimise jaoks.
Andmekogumiosmeetoditeks on intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, test või võrdlus. Kui palju peaks uurimistöö jaoks materjali olema, sõltub sellest, mis tööga on tegemist. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada. Andmeid kogutakse nii palju, et neid jõuaks ka analüüsida. Näiteks emakeele olümpiaadil on õpilauurimuse materjali suuruseks välja pakutud sada sõna või väljendit. Loomulikult võib koguda rohkem näiteid, aga hea töö on selline, kus need sada sõna/väljendit/ lauset on korralikult analüüsitud ja tulemused selgelt esitatud. Kehvas töös on viissada kogutd sõna küll üles loetud, aga analüüs puudub.

Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine.
On kaks põhilist uurimismeetodit: kvantitatiivne ja kvalitatiivne. Kvantitatiivne uurimus sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega (kui palju? Mitu korda? Kui sageli? Jne), s.t püüab mõõta. Kvalitatiivne uurimus tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei mõõdeta või mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, s.t omadused (tähendus, sisu, sarnasus, erinevus jne). Objekte ja nähtusi vaadeldakse, kirjeldatakse, hinnatakse, võrreldakse, analääsitakse jne. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs võivad esineda ka üheskoos, s.t analüüsil on olulised nii andmete hulk kui ka omadused.

Uurimistöö tulemuste analüüs.
Andmeid tõlgendades esitab autor töö tulemused ja arutleb nende põhjal, mida saadud tulemused tähendavad või näitavad. Uurimistöö tulemusi saab esitada skeemide või tabelitena, kuid nendes sisalduvad andmed (arvud, protsendid jms) tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Töö tulemusi võrreldakse varasemate sarnaste uurimuste tulemustega. Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja pakkuda ka võimalusi teema edasiseks uurimiseks. Töö tulemused esitatakse nii, et need kasvavad loogiliselt välja eelnevast tööst ning need pannakse kirja sel kujul, et lugeja neist aru saaks.

Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks.
Uurimistöö kokkukirjutamist hõlbustab laiendatud kava koostamine. See aitab läbi mõelda, millistest osadest töö koosneb, kas kõik osad vastavad teemale ja kuidas eri osad (teooria, tulemused) tervikuks siduda. Kui töö kirjutamise jooksul teema muutub või tundub, et teatud materjalid ei ole teemakohased, võib liigse rahumeeli kõrvale jätta.

Keelekasutuse kontroll ja uurimistöö nõuetekohane vormistamine.
Kõik autorid, kelle tekste töö kirjutamiseks kasutatakse, ning kasutatud alustekstid peavad kirjutaja enda mõtetest selgelt eristuma. Vajadusel peab töö lugeja saama üles leida algset teksti. See on võimalik, kui teiste autorite alusteksti(de)le on korrekstselt viidatud .
Teema valik ja piiritlemine
Aktuaalne
eluline
teadusliku/mitteteadusliku eristamine
peab pakkuma huvi ja vastama võimetele
lahendatav
püstitades eesmärgid ja küsimused mõeldakse läbi, kuhu tahetakse jõudaerialase kirjanduse ja muu materjali kättesaadavus
varem kirjutatud samal või sarnasel teemal kirjutatud uurimistööd
teemal peab olema vettpidav metoodika
arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi
Uurimistöö teema (pealkiri)
peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud
lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav
pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele
tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja:
esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse või
tulemuse n: Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid
pealkiri peaks olema paigas enne uurimismaterjali kogumise alustamist
töö lõplikul valmimisel võib vajadusel pealkirja veel lihvida
tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemal
probleemile, teine püstitab konkreetse küsimuse või tulemuse
nt. „Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid“
Teema maksimumi võimaldav
mata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel:
sõnastada uurimuse aluseks olev probleem (hüpotees) ja sellest tulenev uurimuslik eesmärk
leida teemakohast allikmaterjali ja seda üldistada n Kuninganna Elisabethi hommikusöök
valida sobiv meetod ja seda valikut põhjendada
oma uuring iseseisvalt läbi viia
oma uurimistulemusi teistele arusaadavlt interpreteerida ning vormistada
Kas teema on selline, et sinu võimed ja kogemused tulevad nähtavale?
Teema teaduslik
võimaldab midagi kirjeldada
Mis on? Kuidas on? Missugune on?
Võimaldab ära seletada
võimaldab seoseid leida (klassikaline teadus)
Mispärast? Mille jaoks?Võimaldab prognoosidavõimaldab uurida ja tulemuseni jõudaväldiemotsionaalseid teemasid
Esialgne tutvumine kirjandusega:
tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema
vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega
loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest
Allikakriitika
on uurimismeetod , mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust:
Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana.
Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis.
Plagiaadi vältimiseks
tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui :
kopeeritakse teise autori täpset sõnastust
refereeritakse teise autori ideid
kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme , pilte jne.
Probleemid on
Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt

• hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus ;
  
• hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
  
• hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
  
• hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne­vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
  
• hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema või­malikult lihtne.
  

Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi. Kui hüpotees on vastuolus varem teaduslikul meetodil saadud tulemustega, peab see vastuolu olema põhjendatud. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav. Vastasel juhul ei oleks uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu.
Hüpotees uurimisküsimus selgitab
HÜPOTEES ON TEADUSLIK ,OLETUS/TÕESTAMATA TEES, mis eeldatavasti annab vastuse küsimusele mille uurimistöö autor seab, ning mis koosneb enamasti seostest uuritavate faktide vahel. Hea uurimisküsimuse ja hüpoteesi tunnuseks on selgus, lihtsus ja uudsus , st uurija kavatseb leida midagi sellist, mis võimaldab teadusel kas või natukenegi edasi areneda.
Hüpotees kujuneb välja kui üks probleemi võimalikke lahendusi, sisaldades tõestamata, oletuslikke väiteid. Ta on tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Kontrollimiseks vajatakse fakte, mille alusel saab paikapidavust hinnata. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem ta on.
Hüpoteesid/uurimisküsimused vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus.
Andmekogumismeetodid

Vaatlus arengu, käitumise, „suhtlemise“ (analüüsiruudud: taimed, limused , vihmaussid)

Eksperiment (mõõtmine, vaatlemine , mudeleksperiment, simulatsioon )

Intervjuu

Ankeetküsitlus

Päevikumeetod

Hinnanguskaala
Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised:

• Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust
  
• Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit
  
• Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad , kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid
  
• Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste .
  

Teavet ei tohiks koguda meetoditega, mis tungivad häirivalt uuritavate eraellu või solvavad nende identiteeti. Uuritavad peavad olema informeeritud ja nõus.
See tähendab:

katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus

katseisik peab suutma seda informatsiooni mõista

katseisik on pädev andma ratsionaalseid ja küpseid hinnanguid

osalemist puudutav nõusolek peab olema vabatahtlik, vaba sundusest

delikaatsed isikuandmed on seadusega kaitstud

UT omanikuks on kool
VALMISANDMESTIKUD
Uurimisandmete kogumisel tasub tegutseda ökonoomselt ja sihipäraselt: iga probleemi lahendamiseks ei pruugi kõiki andmeid tingimata ise koguda ning sageli ei sõltu töö väärtus andmete hankimise viisist. Võib-olla saab mõne alaprobleemile vastata valmisandmestikpõhjal, teiste jaoks aga tuleb ise täiendavaid andmeid koguda.
I AMETLIK STATISTIKA
Statistilisi andmeid on üsna palju. Neid kogutakse näiteks elanike haridustaseme, tööhõive, elutingimuste, sissetulekute taseme ja laste arvu kohta peres. Statistikaamet annab igal aastal välja
Eesti statistika aastaraamatu. Andmeid võib saada ka nende veebilehelt: http://www.stat.ee/valdkonnad
II STATISTILISED ANDMEBAASID
Teabe kogumise, liigitamise ja näitlikustamisega tegelevad ka statistilised andmebaasid. Andmebaase haldavad mitmesugused riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid , asutused ja firmad. Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/
III ARHIIVIMATERJALID
Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi.
Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ ,
Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv;
Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis: http://www.folklore.ee/era/ava.ht m ;
Peale selle on arhiive veel kirikutel , eraisikutel, seltsidel, ühistutel.
IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID.
Uurimused, mille koostamiseks on kogutud palju materjali, võivad teisi uurijaid mitmeti aidata. Juba kogutud andmeid võib kasutada võrdlusmaterjalina, oma andmestikku täiendava materjalina või neid uuesti analüüsida. On olemas ka rahvusvahelisi andmebaase, kuhu on kogutud uurimustest kogutud andmeid.
V MUUD DOKUMENDIKOGUD
Siia kuuluvad näiteks tööturuameti info, arvamusuuringuid korraldavate firmade andmed, erakartoteegid, ajalehtede ja ajakirjade aastakäigud, raadio- ja telearhiivid jne. Statistilisi andmeid koguvad ja vastavaid teatisi avaldavad peaaegu kõik suuremad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Kuid andmete kasutamiseks tuleb sageli luba taotleda.
Ankeedi üldine ülesehitus
Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad:

ankeedi sissejuhatus;

andmed uuringu korraldaja kohta;

uuringu eesmärk ja tähtsus;

anonüümsus ja konfidentsiaalsus ;

kuidas küsimustele vastata

kuhu ja mis ajaks ankeet saata;

tänusõnad.
Küsimustiku kvaliteet näitab uurija suhtumist vastajasse.
Soovitatav küsimuste järjekord

Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus , elukutse )

Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud )

Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, peresuhted )
Küsimustiku jagamine teemade järgi plokkidesse teeb vastajale vastamise lihtsamaks. Tuleb jälgida ka tasakaalu, et mõne teema kohta ei oleks proportsionaalselt liiga palju küsimusi
Küsitluse läbiviimine

• Paberankeet. Vastamise aktiivsus on suurem. Ankeeti saab täita sõltumata kohast, vajalik vaid ajaressurss.
  
• Veebiküsitlus. Vastajale saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse andmebaasi. Nimelise küsitluse korral saab mittevastanutele saata paari päeva pärast meeldetuletuskirja. Soovitav vastamisaeg on 3-4 päeva ja meeldetuletuskirja järgselt 2-3 päeva.
  
• E-posti vahendusel läbiviidava küsitluse korral saadetakse vastajale kiri koos täidetava ankeediga. Sellisel kujul on raske läbi viia anonüümset küsitlust, sest vastaja meiliaadress on andmete kogujale nähtav.
  
• Posti teel läbiviidavate küsitluste korral tuleb ümbrikusse lisada ka margistatud tagastusümbrik. Vastamisaeg peaks olema vähemalt kaks nädalat.
  
• Telefoniküsitlus ei tohi olla pikk, vastusevariandid peavad olema selged.