Grupiprotssolomon eliot asch (0)

lääne-viru rakenduskõrgkool

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K12KÕ
Lea Erte

Solomon eliot asch

Grupitöö
Õpetaja: Merle Õun

Mõdriku
2014

solomon eliot asch (14.071907- 20.02.1996)

Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis . Sõbrad kutsusid teda Shlaym.
Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega . Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledžisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal.
Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor . Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele. Sotsiaalse surve mõjul võib inimese panna ütlema seda, mis on tegelikult vale.
Aschi huvitas, millise esmase mulje jätab inimene teistele inimestele. Peale selle oli ta integreeritud sellele, et kuidas on meil võimalik kergesti avaldada esmast muljet inimestele, kuigi meil on selline keeruline struktuur. Teda huvitas väga see, et kui elementaarselt inimesed mõjuvad teistele inimestele ja kas on ka mingeid põhimõtteid, mis nende muljet teisest inimesest reguleerib. Ta tegi katseid, millest on näha, et mulje avaldamises on järgmised elemendid:

• On see organiseeritud protsess
  
• Omadusi tajutakse erinevalt võrreldes teiste omadustega
  
• Avastati Kesk- omadused, mis põhjustasid nende vahel vahet ja piiratud omadusi
  
• Suhetes harmooniat ja vastuolusid ei täheldatud
  

Asch tegi mitmeid eksperimente . Ta palus eksperimendis osalejatel moodustad mulje hüpoteetilisest isikust ja öelda tema kohta omadusi, millisena nad seda isikut kujutlevad(Wikipedia…2014).
Eksperimendis osalejad said kuus omadussõna, milleks olid “inteligentne”, “osav”, “töökas”, “sihikindel”, “praktiline” ja “ettevaatlik”. Ühele eksperimendis osalenud grupile viiest rohkem infot ei antud. Kuid ülejäänud neljale grupile anti veel üks omadussõna juurde, milleks olid “soe”, “külm”, “viisakas” ja “otsekohene”. Asch jõudis järeldusele, et kaks antud täiendavat omadussõna “ soe ja “külm” muutsid kujuteldava isiku omadusi märgatavalt, samas kui täiendavad omadussõnad “viiskas” ja “otsekohene” seda ei mõjutanud. Aschi väitel on soojus ja külmus kesksed isiksuse omadused. Seetõttu mõjutavad need sõnad üldistavalt teiste omaduste tajumisel, sest kaks teist sõna on omaduselt perifeersema tähtsusega ( Hayes , 2002, 65-66).
Aschi poolt läbi viidud 1946 aastal läbi viidud uurimus näitas esmast informatsiooni, mida inimese kohta saame. See osutub väga oluliseks, milline mulje meil temast kujuneb. Asch andis eksperimendis osalevate inimeste esimesele grupile omadussõnad, milleks olid „ intelligentne “, „töökas“, „ impulsiivne “, „kriitiline“, „põikpäine“, „ kade “. Teisele grupile andis ta samad sõnad, aga vastupidises järjekorras, seega „kade“, „põikpäine“, „kriitiline“, „impulsiivne“, „töökas“, „intelligentne“.
Veel andis ta mõlemale grupile teistsuguseid omadussõnu ja palus valida välja sõnu, mis käivad selle isiku kohta, keda kirjeldati. Eksperimendi esimesele grupile anti sõnad, mis algasid positiivsete omadussõnadega ja nad otsisid teisest sõnade loetelust ka rohkem positiivseid omadussõnu. Teine grupp, kes said omadussõnad, mille loetelu algas negatiivsete omadussõnadega, valisid teisest loetelust välja rohkem negatiivseid omadussõnu (Hayes, 2002, 69).
Kõige tuntum Aschi eksperiment on vastavuse eksperiment. Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid.
Asch tahtis uurida läbi eksperimendi:

Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust?

Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel?
Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi „teesklejaga“, kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti , mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka „teesklejad“) õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik „teesklejad“ vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid „teesklejad“ vale vastuse. Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas „teesklejatel“ õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2).
Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment
Algul Asch arvas , et vastused, mis on ilmselgelt valed, ei võta katseisikud omaks. Kuid tulemused olid vastupidised. Kui „teesklejad“ vastasid valesti, siis vastasid katseisikud ka valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi survele ja iga kord 5% katseisikutest. Iseendale jäid kindlaks kõikides eksperimentides 25% katseisikutest.
Video Aschi eksperimendist: http://www.youtube.com/watch?v=RnQKvxbw_so
Arvatakse, et Aschi eksperimentide tulemusi ei saa päris elus kasutada ja seepärast on tema eksperimente kritiseeritud. Ka on tekitanud see küsimusi, kas grupile alluvad katseisikud või hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused mõjutavad nende vastuseid. Perrin&Spencer tegid sarnaseid eksperimente ja leidsid, et katseisikud võtavad omaks valed vastused juhul, kui vastates õigesti oleks nende isiklik kahju suur. Ka Standing&Lalancette tegid sarnaseid eksperimente ja nad jõudsid järeldusele, et inimeste allumine gruppi survele ei ole inimeste süsteemne omapära ja Aschi eksperimentide tulemused on eriline fenomen (wikipedia..2014).

kasutatud kirjandus

Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim
http://en.wikipedia.org/wiki/Solomon_Asch 2014