Oneal,1991;Campbell, Peplau & DeBro,1992;Fong,Parent & Poppe,1994) ja seega ka tõestatud et alkoholijoove tõstab riske seksuaalsel käitumisel.Samuti on uuritud suhteid alkoholi ja kõrgenenud seksuaalse riskiga käitumise vahel (Leigh & Stall,1993), esimest seksuaalset kogemust ja selle suhet alkoholiga(Leigh & Morrison, 1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on uuritud kontraseptiivide kasutamist plaanimata seksuaalse suhte ajal(Flanigan & Hittch,1986). Samuti on ka MacDonald, Zanna & Fong oma 1995 aasta uurimuses testinud käitumislikke hoiakuid ja kavatsusi seoses alkoholijoobes autojuhtimisega. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Lähtunud oma varasematest uurimustest 1993 ja 1995, mis peamiselt põhinesid alkoholi seoste uurimisel ja seosetel autojuhtimisega püstitasid autorid käesolevas
Artikli analüüs `` Picture Memory `` Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppi
meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid. Sarnaselt on leitud ka, et enamus eksperttunnistajatest eeldas, et joobnud tunnistajate mälu on häiritud. Arvestades neid tõekspidamisi, teatakse üllatavalt vähe, kas ja kuidas alkohol mõjutab tunnistaja mälu tingimustes, mis on sarnased reaalmaailma pealtnägija kontekstiga.2 Käesolevas referaadis on esile toodud Nadia Scheriber Compo jt poolt artiklis ,,Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation?" analüüsitud joobes tunnistajate ütluste õigsuse määra leidmiseks läbi viidud katsete põhilised tulemused ja nende põhjal tehtud olulisemad järeldused. Uurimuses osalesid vähemalt 21-aastased üliõpilased, kelle hulgast välistati
1. Uuringu eesmärgid Uuringu eesmärgiks oli kindaks teha HIV nakkuse esinemise riski meestel, kellel teostati ümberlõikus, võrreldes meestega, kellel ümberlõikus edasi lükati. HIV infektsiooni leviku peatamiseks ja pandeemia ära hoidmiseks on vaja uusi efektiivseid ja tõhusamaid meetmeid. Siiani läbiviidud uuringites on tõdetud, et HIV infektsiooni esinemine on ümberlõikamata meeste osas suurem võrreldes ümberlõigatutega. Antud uuring otsis ka põhjuslikku seost HIV nakkuse ja meeste ümberlõikamise kohta (biloogilised uuringud). Uuring keskendus nii jälgimisele, vaatlusele kui bioloogilise info saamisele, mida teistes uuringutes HIV nakkuse vähedamise kohta nii põhjalikult varem läbi ei ole viidud . 2. Uuringu hüpotees Kas meeste ümberlõikus avaldab kaitsvat mõju HIV infektsiooni leviku vastu? 3. Uuringukavand Uuringus kasutati randomiseeritud kontrolluuringut. Tegemist on sekkumisuuringuga, kus terved isikud lülitatakse uuringusse juhuvaliku teel (randomise
Termosüsteemides inimese südamerütmi kasutamise võimalikuse uuring Kokkuvõte Tänapäevase temperatuurimugavuse teooria järgi on ainevahetuse kiirus(metabolic rate) ja riiete isolatsioon ühed olulised kriteeriumid mis mõjutavad inimese temperatuuri tunnetust. Südamerütm on olulises seoses inimese ainevahetuse kiirusega seega võib uskuda, et see on otseses või vähemalt kaudses seoses inimese temperatuurimugavusega. Tänapäeva teooriates on inimese temperatuurimugavuse analüüsid tehtud põhiliselt lähtudes erinevate kehaosade temperatuurist või kogu keha temperatuurist, kuid südamerütmi mõju uuritavale valdkonnale pole siiani veel väga põhjalikult analüüsitud. Selles artiklis kirjeldatakse uuringut, mille eesmärk oli just uurida seos inimese südamerütmi ja välistemperatuuri vahelisi seoseid erinevate tegevuste vältel. Lisaks uuriti kas kehamassiindeks ja katsealuse sugu mõjutavad katsetulemusi. Tulemused näitasid, et südamerütmis oli märgatavat kiiren
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agre
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimiseks artikli rasedusaegse depressiooni m?
kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc · Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method) : Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats
Kõik kommentaarid