Alkohol ja kondoomid (0)

Uuring
Alkohol ja kondoomid
AÜ Psühholoogia
1) Uurimisprobleem : alkoholijoobe mõju otsusele astuda juhuslikku seksuaalvahekorda ilma kondoomita.
2)Tavaliselt suhtuvad inimesed negatiivselt ilma kondoomita juhuslikesse seksuaalvahekordadesse. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks selle ohtlikkusest on tehtud suuri jõupingutusi. Sellest hoolimata on ilma kondoomita juhuvahekordade arv väga suur (Wallace, 1991).
Paljud Ameerika ja Kanda uurimused on näidanud, et hoolimata kaitsmata vahekorraga kaasnevatest riskidest (AIDS, teised suguhaigused, soovimatu rasedus) kasutavad kondoomi iga vahekorra ajal ainult 15% - 38% seksuaalselt aktiivsetest noortest ( Anderson jt 1990).
Uurimused on näidanud, et suure riskiga seksuaalkäitumine esineb tõenäolisemalt inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud.
3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal.
4)Operatsionaalne muutuja : keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes .
5)Sõltumatud muutujad:
1. uuring: alkoholijoobe aste – subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme,
2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet . Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene – milline oli joove õhtu lõpuks.
1, 4 uuringus: sugu, subjekti poolne muutuja.
2-4 uuringus: erinevad keskkonnad , kus uuring läbi viidi. Eksperimentaatori poolt verieeritud.
6)Sõltuvad muutujad:
1. uuring: kondoomi kasutamine või mitte kasutamine vahekorra ajal, kui inimesed olid alkoholijoobes. Selle mõõtmiseks kasutati küsimustikke, kus inimestel paluti lähtuda situatsioonist, mis on nende elus varem aset leidnud.
2-4. uuring: kavatsus olla seksuaalvahekorras ilma kondoomita olukorras, mida näidati videost. Lisaks sellele olid eksperimentaaluuringutes järgnevad sõltumatud muutujad: kaitsmata vahekorra õigustamine; erutus ; uskumus, et kondoomi kasutaine kaitseb suguhaiguste eest; hoiak kaitsmata vahekorra suhtes. Katsealused täitsid küsimustiku, mis sisaldas küsimusi sõltumatute muutujate kohta. Sõltuvad muutujad ilmnesid testi vastustena.
7)Kontrollgrupid
1; 2; 4 uuringus olid alkoholijoobes katseisikutele kontrollgrupiks kained .
1. uuringus määratleti katsealused joobes ja kaineteks vastavalt sellele, millise joobeastme nad ise enda kohta määratlesid 9 punkti skaalal (kaine – väga purjus). Katseisikud jaotati gruppideks alates 5. punktist (keskmine joove).
1,4 uuringus mõõdeti alkoholisisaldust veres väljahingatava õhu kaudu.
3. uuringus oli platsebogrupile kontrollgruppideks kained ja joobes katsealused. Mõõdeti alkoholi sisaldust veres.
Ma arvan, et need katsealused, kelle joove on alla keskmise ei ole kained. Korrelatiivses uuringus peaks olema kuuluma kainete gruppi ainult need kellel kerge joove. Kahjuks ei ole teada millised punkiti olin skaalal.
8)Konstantsed peavad oleme kõik tingimused kogu eksperimendi vältel. Katsealuste valiku kriteeriume vanust, alkoholitarbimise harjumusi, seksuaalset aktiivsust, alla kahe aasta romantiline suhet, kondoomi sagedast kasutamist vahekorra ajal saab kontrollida ainult enesekohase küsimustiku abil. Minu asendaksin kriteeriumi- alla kahe aasta romantiline suhe, kriteeriumiga- olen olnud juhuslikus seksuaalvahekorras viimase aasta jooksul. Kuna katsealuste hulgas võib olla inimesi, kes põhimõtteliselt ei ole kunagi juhuslikus vahekorras ja neid kelle jaoks on see on eetiliselt vastuvõetamatu. Valiku kriteeriumiks võiks kasutada ka skaalat, mille abil saaks määratleda inimsete hoiakuid juhuvahekordadesse ning kaasata uuringutesse inimesi, kes kunagi ei ole olnud juhuvahekordades ning kellele on see põhimõtteliselt vastuvõetamatu. See on oluline, et tulemused oleks mõjutatud eelkõige alkoholi tarbimisest, mitte muudest teguritest.
Kindlasti peaks jälgima, et kogu protseduur oleks alati ühesugune nt., et inimestele jagataks sarnaseid selgitusi uuringu eesmägi ning juhendi osas. Kindlasti peaks uurima , kas video ja sealolev vastassugupool on erutav (seda ka tehti). Alkoholijoovet peab kindlasti kontrollima kõigil katsealustel, sest inimesed võivad olla joobes ka enne uuringusse tulekut ning nad võivad sattuda „kainete“ gruppi. Platsebogrupi puhul on oluline, et kasutataks alati samasuguseid vahendeid tekitamaks muljet, et katsealused tarbivad alkoholi.
9)Subjektipoolsete muutujate segiajamise vältimiseks kasutati alkoholijoobe mõõtmist, kahjuks ei saa seda teha korrelatiivse uuringu korral. Mina arvan, et antud hüpoteesi kontrolliks ongi mõtet teha ainult eksperimentaaluuring.
Inimesed võivad anada sotsiaalselt soovitatavaid vastuseid. Selle vältimiseks tuleks rõhutada anonüümsust, loomulikult ei taga see täielikult sotsiaalselt soovitatavate vastuste mitte anadmist.
Tahtmist vastata eksperimentaatori ootustele saab vältita, kui katsealustele ei antakse võimalikult vähe infot uuringu eesmärgi kohta.
10) Erinevates uuringutes olid erinevad keskkonnad, kus katse toimus ning see võib avaldada mõju ka tulemustele. Muus osas toimusid uuringud kõigi gruppide puhul ühesugustes tingimustes, välja arvatud varieeritav muutuja (alkoholijoove, tarbimine).
11)Segavateks muutujateks katses võivad olla näiteks: inimesed, kellel on (on olnud) suguhaigus ; juhuvahekorrad eetiliselt vastuvõetamatu (ei ole kunagi olnud juhuvahekorras); sotsiaalselt soovitavad vastused, eriti naiste puhul kuna võib eeldada, et nende puhul taunitakse enam juhuvahekordadesse astumist ; tahtmine vastata eksperimentaatori ootustele.
12)Minu arvates seisneb eksperimentaatori kallutus asjaolus, et on üsna ilmne, millist tulemust tahetakse saada. Artiklis ei ole öeldud, kuidas selgitatakse katseisikutele uuringu eesmärki. Kui öelda, et uurime kuidas alkohol mõjutab nõustumist seksuaalvahekorraga ilma kondoomita, siis saadakse kindlasti hüpoteesile kinnitust, kuna inimesed võivad vastata eksperimentaatori ootustele. Kainetel on eriti lihtne kontrollida oma vastuseid. Seega arvan ma, et eksperimentaatorid peaksid uuringu eesmärgina midagi muud nimetama.
13)Kõigis neljas katses kasutati randomiseeritud gruppidega katseplaani. See aitab tagada juhuslikkuse. Enne randomiseeritud gruppidesse jagamist tehti eelvalik, mis on oluline kõikide katsealuste suhtes. Ma eeldan, et eelvalikuga katsealused jagati juhuslikkuse alusel kahte gruppi (kained 5$, joobes 8$) ning katsealustele maksti erinev summa raha alles pärast eksperimenti.
Tasakaalustatud gruppidega katseplaani korra peaks grupiv võrdsustama vanuse järgi, et uurida kas vanus mõjutab suhtumist kaitsmata juhuvahekordadesse.
14)Ma arvan, et olulisi eetilisi probleeme ei teki, juhul kui inimestele on teavitatud, et võib-olla (kuna ei ole tead kumba gruppi nad satuvad) peavad nad katse käigus tarbima alkoholi. Kõik katseisikud võiksid anda allkirja, et on nõus eksperimendi käigus alkoholi tarbima. Alkoholi tarbimine võib olla ohtlik mitte ainult raseduse puhul, aga ka näiteks neile, kes tarbivad hetkel ravimeid.
15) 1. uuring – katsealuste vastuste põhjal küsimustikule oma eelneva käitumise kohta koostati korrelatiivne analüüsis. Statistikas kasutati: x²
Uuringus leidis kinnitust hüpotees meeste, aga mitte naiste puhul. Meeste puhul oli alkoholijoove seotud vähesema kondoomi kasutusega seksuaalvahekorra ajal. Naistel sellist seost ei ilmnenud . Tulemuse saamiseks võrreldi neid, kes väitsid, et olid seksuaalvahekorra ajal kaineid või väikses alkoholijoobes katsealuseid nendega, kes väitsid, et neil on keskmises või tugevas joobes.
2-4 uuring –eksperimentaalne katsealused vastasid küsimustikule peale video vaatamist, kas nad otsustaksid astuda vahekorda olles samas olukorras, mida näidati. Lisaks vastasid nad küsimustikule, mis sisaldas järgnevaid teemasid : kaitsmata vahekorra õigustamine; erutus; uskumus, et kondoomi kasutaine kaitseb suguhaiguste eest; hoiak kaitsmata vahekorra suhtes.
Statistikas kasutati: standardhälvet, x², cronbachi α, t-testi, z-skoori, f-testi
Hüpotees leidis kinnitust: alkoholil oli väga suur mõju kavatsusele olla vahekorras ilma kondoomita. Naistel (4.uuringus, 2ja 3 osalesid ainult mehed) oli vähem positiivne suhtumine kaitsmata seksuaalvahekorda kui meestel. Alkoholijoobes katseisikud nõustusid ka rohkem õigustustega kaitsmata vahekorrale, kui kained katsealused. Platsebo tingimustes katsealused (3. uuring) kinnitasid samuti hüpoteesi andes samasuguseid vastuseid nagu kained katseisikud.
Uuringu autorite arvates võib naiste tulemusi seletada sellega, et nende arvates ei olnud video nii ahvatlev kui meeste arvamuse puhul. 1. uuringus puhul arvasid autorid, et naiste mitte nõustumine kaitsmata vahekorraga võib olla tingitud ka hirmust raseduse ees, mida mehed tunnevad vähem. Mina arvan, et naiste vastuseid võisid mõjutada ka teistsugused asjaolud, näiteks: soov anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid (meestele juhuvahekorrad rohkem lubatud kui naistele), eetilised arusaamad, uskumused jne.
16)Minu arvates on selle uuringu suurimaks puuduseks ressursside (aeg, inimesed, vahendid) põhjendamatu raiskamine. Põhjalikuma planeerimise korral oleks saanud teha nelja uuringu asemel ühe, kuhu oleks kaasatud kõik aspektid. Üheks ebapiisava planeerimise näiteks oli asjaolu, et 3. uuringu puhul väideti, et naisi ei saa kaasata võimaliku raseduse tõttu, 4. uuringus võeti katsealusteks ka naised. Naised oleks pidanud osalema kohe, tingimusel, et neid on teavitatud, et uuringus osalemise tingimuseks on valmidus tarbida alkoholi. Uurijad peaksid eelnevalt selgitama, mis ohud sellega võivad kaasneda ( rasedusele , ravimite tarbimisele jne).
Lisaks sellele lisaksin ma katsealuste kriteeriumitele tingimuse, mis aitaks kindlaks teha, et eitav suhtumine juhuvahekorda on tingitud eelkõige kondoomi puudumisest, mitte teistest asjaoludest, näiteks põhimõttest mitte kunagi olla juhuvahekorras. Seda võiks uurida näiteks järgnevate küsimustega: olen olnud juhuvahekorras viimase aasta jooksul; suhtun juhuvahekordadesse … (skaala väga halvasti – väga hästi).
17)Minu arvates on seda probleemi juba piisavalt palju uuritud. Lisaks alkoholijoobele on kindlasti ka muid asjaolusid, mis mõjutavad nõustumist juhusliku seksuaalvahekorraga. Ilmselt on nendeks sugu, eetilised printsiibid , püsisuhete kvaliteet.
18)Peamine õppetund minu jaoks sellest uuringust oli teadmine, et rohkem tuleks teha eeltööd enne uuringu läbiviimist. Peaks täpselt läbi mõtlema, mida ja kuidas uurida, et ei peaks ühe uuringu asemel tegema nelja.
Artikli lõpus olevad küsimused
1) ja 2) Korrelatsioon analüüsis on suurem tõenäosus, et katseisikud kalduvad andma sotsiaalselt soovitavaid või eksperimentaatorile „meelepäraseid“ vastuseid. Katsealused annavad oma alkoholijoobele subjektiivste kriteeriumite järgi hinnanguid, seetõttu võidakse joobe astet erinevalt hinnata. Veel tuleks arvestada asjaoluga, et nii alkoholi kui aja tõttu võivad katseisikud oma joovet ebaadekvaatselt hinnata. Eksperimendis on katsealustel võimalus (vähemalt kainetel) teadlikult valesti vastata kavatususe osas astuda seksuaalvahekorda, kuid alkoholijoobe astes on kontrollitud uurijate poolt.
Antud probleemiseks sobib paremini eksperiment.
3)Eksperimentaalsetes uuringutes (2-4) kasutati eksperimentaal realismi meetodit. Katseisikutele anti situatsioon, ning nad pidid vastama, mida nad teekisd kui oleksisd samas olukorras.
4)Ma arvan, et näitlejatel, kes antud rolle mängisid võib-olla mõningane mõju uuringu tulemustel, ilmselt eelkõige neile, kes kahtlevad, kas seksuaalvahekorraga nõustuda või mitte.
5) Ma arvan, et platseebogrupp oli ehtne , sest katsealused väitisid, et nad on joobes.