Ühtpidi koolivorm on alati vihatud, teistpidi soovitud, see on keeruline valdkond. Enamasti algkoolilaste vanemad arvavad, et koolivorm on nende jaoks mugav ja väikeste laste puhul pole nii oluline, mida nad selga panevad, üldiselt nad naudivad seda, et nad ühtemoodi välja näevad. Teises kooliastmes jagunevad õpilased juba kahte leeri. Lapsed tahavad üksteisest juba erineda ja võib tekkida koolivormi puhul tülid. Kooli eesmärk on kooli korporatiivne identiteet ja koolikultuur, selle tunnuseks on koolivorm, mille järgi koolijütse ära tuntakse. Koolivorm peamiselt suurendab ka kooli tunnet. Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti. 1950-ndad Viiekümnendate alguses ei olnud koolivormi kandmise nõue veel üleüldine. Tüdrukutele oli ette
Ideaalis on sellised „Toetuse ökoloogiale“ (Rogers, 2002) pühendumine sõltub sellest, kuidas professionaalide kooslus võimalused tekitatud, et võimaldada ja innustada professionaalse heasoovlikkuse õhkkonnas otsustab toimida ja koostööd teha. Valikud kolleegitoe võimaldamiseks ja parandamiseks ilmne- oma õpetamis- ja juhtimistegevuste isiklikku ja ühist mõtestamist. vad tõenäolisemalt, kui koolikultuur teadlikult kolleegituge toetab ja julgustab. Põhimõtteliselt saab selline kolleegitugi rajaneda ainult vastastikusel lugupidamisel, kollegiaalsel hoolivusel ja ühisel arusaamal inimlikkusest. Kolleegitugi