MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS (0)

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018


Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3
2.Analüüs.................................................................................................................... 6
Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid


Lapse nimi: Leo
Vanus: 5 a.
Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats
Vaatluse kestus: 50 min. 
Vaatleja nimi: Erika Vederman
Vaatluse põhjal tehtud märkused
Lapse meeleolu:  Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsiooni kirjeldus:  Kohe peale lasteaeda laps tuli mänguväljakule. Alguses laps kenasti ja sõbralikult mängis teiste lastega, midagi erilist ei toimunud. Umbes poole tunni pärast laps võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima. Nad   hakkasid   kordamööda   lööma   palli   seina   vastu.   Siis   tuli   nende juurde üks tüdruk, kes hakkas koos poistega mängima. Kuid tüdruk ei mänginud   reeglite   kohaselt.   Leo   hakkas   selgitama   reegleid,   kuid tüdruk ikka mängis reeglite vastaselt. Ta lihtsalt lõi palli seina vastu ja ei   andnud   võimalust   poistele   ka   mängida.   Leo   hakkas   ärrituma,   et tüdruk ei järgi reegleid. Ta hakkas keelama tüdrukul mängida nendega koos, võttis palli ära. Tüdruk ei läinud ära. Teine poiss läks mängima teistega. Leo solvus ja läks üksindana pingile istuma. Ta mossitas ja tahtis nutta. Ta ei tahtnud rohkem mängida ja me läksime koju.  Positiivsed aspektid:  Selles   situatsioonis   laps   tahtis   lahendada   probleemi   ja   hakkas rahulikult  selgitama  reegleid tüdrukule. Samuti positiivne aspekt on see,   et   laps   ei   hakkanud   täiskasvanutele   kaebama   tüdruku   peale   ja proovis ise situatsiooniga hakkama saada.  Negatiivseid aspektid:  Laps kergesti läks närvi, kui ta ei saanud soovitud tulemust. Tüdruk ei mänginud nii nagu Leo tahtis ja selline  nö sõnakuulmatus ärritas ja kurvastas poissi. Samuti negatiivne aspekt on see, et poiss peale seda konflikti   oli   solvunud   ja   ei   tahtnud   rohkem   mängida   isegi   teiste lastega.   Kokkuvõte / analüüs:  Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. 


Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min.  Vaatleja nimi: Erika Vederman
Vaatluse põhjal tehtud märkused
Lapse meeleolu:  Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus:  Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad asetusid   seal   ja   ei   andnud   võimalust   teistele   lastele   ronida   ning mängida sellel mänguplatsil. Nad hakkasid kiusama lapsi, kes olid all ning   keelasid   nendele   ronida   üles,   öeldes,   et   see   on   nende   koht. Konflikti vahele astus naine, kes hakkas seletama lastele ära, et kõik lapsed tahavad mängida mänguplatsil ja on vaja vahelduda. Leo kuulas naist ja ronis ronimisseinalt alla. Ta leppis teise poisiga kokku, et see poiss natuke istub üles ja nad vahelduvad siis tagasi. Kuid Leo leidis endale uue mängu, mis oli põnevam ja sõbralikkum ja ta unustas, et ta tahtis mängida ronimisseinal.  Positiivsed aspektid:  Laps on sõnakuulelik. Laps oskab leida kompromissi ja leppida kokku. Negatiivseid aspektid:  Laps saab kergesti olla teiste laste mõju all. Kokkuvõte / analüüs:  Sellise käitumise põhjus võiks olla see, et lapse arvamusest teiste laste käitumise matkimine on normaalne ning ta ei märka, et ta teeb midagi valesti.  


Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 40 min.  Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused
Lapse meeleolu:  Kartus Situatsiooni kirjeldus:  Terve jalutuskäik laps mängis kullimängu. Kõik oli normaalne, lastel oli lõbus. Kuid ühel hetkel mingi poiss lükkas juhuslikult Leo maha. Leo kukkus otse porri. Ta tõusis püsti, tahtis hakata nutma, aga suutis pisaraid tagasi hoida. Leo kartis tulla täiskasvanute juurde ja paluda abi, sest ta mõtles, et ta saab emalt selle pärast riielda. Ta otsis lompi ja pesis seal oma musti käsi. Poiss, kes lükkas teda, vabandas ning pakkus salvrätte, et Leo saaks teha end porist puhtaks. Lõpus vanem märkas, et tal on mudased püksid ja me läksime koju. Positiivsed aspektid:  Laps   ei   läinud   teise   lapsega   konflikti,   vaid   ise   leidis   probleemi lahendust ja sai abi sellelt lapselt.   Negatiivseid aspektid:  Laps kartis paluda abi täiskasvanutelt.  Kokkuvõte / analüüs:  Leo kartis tulla täiskasvanute juurde ja paluda abi, sest ta mõtles, et   ta   saab   emalt   selle   pärast   riielda.   Laps   kardab   vanemate reaktsiooni kui juhtuvad mingid ebaõnnestused . 


2. Analüüs Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min.  Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused
Lapse meeleolu:  Ärritus, kurbus Situatsiooni kirjeldus:  Laps mängib  mänguväljakul. Oli sõbralik ja heatahtlik. Kui ta hakkas mängima   teiste   lastega   kullimängu,   siis   tema   meeleolu   muutis.  Ta tahtis, et kõik tähelepanu oleks pööratud ainult temale. Ta tahtis, et mängujuht   võttis   teda   kinni.   Selleks   Leo   karjus,     jooksis   lähedal, kutsus mängujuhti. Kuid mängujuht ei pööranud tähelepanu Leole, sest ta tahtis püüa oma sõbra kinni. Leo solvus ja lahkus mängust. Ta istus   pingi   peal,   mossitas   ja   vaatas   kuidas   teised   mängivad.   Paari minuti pärast tema juurde tulid mõned lapsed ja pakkusid talle tulla tagasi mängima. Ta natuke jonnis, aga mõni aeg hiljem ta rahunes ja läks tagasi mängima ning juba ei   püüdnud teiste laste tähelepanu võita.  Positiivsed aspektid:  Laps oskab rahuneda ja minna edasi mängima vaatamata sellele, mis toimus enne. Negatiivseid aspektid:  Laps   kergesti   ärritub,   solvub.   Laps   tahab,   et   tähelepanu   oleks pööratud ainult temale.  Kokkuvõte / analüüs:  Niisuguse   meeleolulanguse   ja   ärrituse   põhjus   võiks   olla   lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab.


Lapse mittesekkuvad vaatlused toimusid loomulikus keskkonnas. Kõik vaatlused toimusid õues mänguvaljakul. Vaadeldav laps oli viieaastane Leo. Lapse perekond on ema, kasuisa ja kaks nooremat õde (4 aastane; 7 kuuene). Kokkuvõtlikult saab öelda, et  poiss on väga  sõbralik, seltsiv ja kenasti  leiab  kontakti  teiste lastega. Nagu me kõik teame, et mäng koolieelses eas on laste põhitegevus, mis arendab lapse isiksust tervikuna. Nii mängude vältel saab näha kuidas laps tunnetab ümbritsevat maailma, lahendab mitmesuguseid konflikte ning väljendab oma tundeid ja emotsioone (Ugaste, Tuul jt. 2009).   Vaatluste põhjal saab vältida, et õues laps kõige rohkem  eelistab liikumismänge nago pallimängud, jooksmine ja ronimine. See võiks olla seotud sellega, et Leo on väga aktiivne poiss, kellel on vaja rahuldada oma  liikumistarvet. Liikumismängudel  on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele arengule. Analüüsides lapse mänge saab teha ka järeldust, et lapsele meeldivad koosmängud. Mängides koos   teiste   lastega   lapsel   kujunevad   ja   arenevad   erinevad   sotsiaalsed   oskused   nagu meeskonnatöö, teisi aitamine, ühiste eesmärkide seadmine (Ugaste, Tuul jt. 2009).   Lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (2008) 6-7 aastane laps peab oskama algatada erinevaid mänge ja arendada nende sisu. Analüüsides vaadeldava lapse mänge ma tulin ka järeldusele, et laps  oskab algatada erinevaid mänge. Näiteks Leo  võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima. Samuti Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on kirjas, et 6- 7 aastane laps  järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada. Analüüsides olukordi mänguväljakul, ma jõuan järeldusele, et Leo alati järgib mängureegleid ja ei astu nendest üle.   Kui vaadata esimest vaatluse protokolli, siis  võime näha, et Leo oskab samuti   ka   selgitada   mängureegleid   teistele   lastele.   Näiteks   Leo   üritas   selgitada   pallimängu reegleid tüdrukule, kes ei saanud mängust aru või ei soovinud lihtsalt järgida reegleid.  Kui vaadata Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) valdkonda „Mänguoskused“, siis me   näeme,   et   6-7   aastane   laps  suudab   mängu   käigus   probleeme   lahendada   ja   jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Lähtudest vaatlustest ma võin vältida, et Leo suudab iseseisvalt lahendada konflikte, mis tekivad mängu käigus, kuid mitte alati ta saavutab soovitavaid tulemusi. Analüüsides   lapse   mänge,   võime   samuti   näha,   et   laps   oskab   leppida   kokku   teiste mängukaaslastega. 


Koolieelse lasteasutuse riikliku õpekava (2008) järgi sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse suhtlemine   teistega,iseenda   ja   ümbruskonna   tunnetus,   ühiskonnas   üldtunnustatud   tavaste   ja eetiliste normide omaks võtmine.  Viiendal eluaastal on lapsel ikka veel raske oma käitumist kontrollida . Viieaastane laps on väga tundlik teiste hinnangute suhtes ning see mõjutab oluliselt tema enesehinnangut. Ta ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kõike hästi teha ja seejuures mitte eksida (Männamaa, Marats 2009). Vaadeldav laps väga tahtis, et pallimäng oli reeglite kohaselt  või kullimängu vältel laps väga tahtis olla tähelepanu keskpunktis. Kui ta ei saanud soovitavat, siis ta ärritus ja solvus. Seega saab teha järeldust, et kui lapsel ei täida tema ootused olla edukaks, esimeseks ja teha koostööd omal viisil, siis ta ei suuda eneseregulatsiooniga toime tulla. Eneseregulatsioon on väga tähtis ja selleks laps vajab veel täiskasvanu abi, et saavutada tegutsemiskindlust, juhtida oma käitumist ja emotsioone ning kontrollida impulsse (Männamaa, Marats 2009). Samal   ajal   viieaastane   laps   üritab  kasutada   füüsilisi,   loomingulisi   või   kognitiivseid   ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks  ja emotsioonide  kontrollimiseks  (Männamaa, Marats 2009). Näiteks minu vaadeldav laps vabatahtlikult lahkus mängust,kui oli endast välja läinud, et istuda pingil ja rahuneda.  Kui vaadelda konfliktide tekkimist situatsioonides, siis saame järeldada, et viieaastane laps tuleb toime ebameeldiva olukorraga iseseisvalt ning talub täiskasvanutelt abi puudumist paremini, kui nooremad lapsed. Arusaamatusi suudab ta lahendada suulise kõne abil. Näiteks pallimängu vältel Leo üritas tüdrukule mängureegleid selgeks teha või kui ta kukkus otse porri, siis ta ei hakkanud südistama poissi, kes teda juhuslikult lükkas ega kasutama füüsilist jõudu.  Samuti   analüüsides   olukorda   kukkumisega,   ma   saan   teha   järeldust,   et   viieaastane   laps   nii tegutseb iseseisvalt kui ka otsib abi mitte ainult täiskasvanutelt vaid ka eakaaslastelt, sest tal on juba parem ettekujutus sellest, missugust abi ja kellelt ta vajab (Männamaa, Marats 2009). Leo ise lahendas probleemi mustade pükstega ja kätega ning ta ka võtis abi vastu, mida pakkus talle poiss.  Kui analüüsida situatsiooni ronimisseinaga, siis tuleb kokkuvõte, et viieaastane laps matkib nii täiskasvanu   kui   ka   teiste   laste   tegevusi   ja   rolle,   kasutades   rollile   omast   keelekasutust   ning sobilikku käitumisviisi (Männamaa, Marats 2009). Mänguväljakul Leo hakkas matkima kiusajate käitumist, kuid tegelikult elus laps on väga heatahtlik ja sõbralik. Selle tõendus on see, et laps kohe lõpetas  viisakusetu käitumist, kui tuli teise lapse ema, sest viieaastane laps  vajab veel täiskasvanu abi oma käitumise kontrollimiseks. 


Üheks põhjuseks lapse tahtmisest olla tähelepanu keskpunktis võiks olla ka see, et Leo on kõige vanem laps peres ja tõenäoliselt ta ei ole ümbritsetud soovitava tähelepanuga. Võib olla just selle pärast   laps   tahab   olla   kõige   parem   mänguväljakul,   et   lapsevanemad   osutaksid   temale   seda ebapiisavat tähelepanu ja kiitaksid teda. Aga laps ei saa seda tähelepanu ja see kindlasti mõjub lapse emotsionaalsele seisundile.  Samuti   natuke   autoritaarne   kasvatusstiil   ka   mõjub   lapse   emotsionaalsele   ja   sotsiaalsele käitumisele. Analüüsides situatsioone, me näeme, et laps kardab täiskasvanute reaktsioone oma käitumise   suhtes   ja   ta   on   alati   valvas.   Teha   järeldust,   et   laps   kardab   vanemaid,   me   võime tuginedes sellele, et laps ei hakka paluma abi täiskasvanutelt ning ta püüab lahendada probleeme iseseisvalt. Laps on sõnakuulelik ja kohe teeb seda, mida palub täiskasvanu.  Lapse ärritus, kui ta ei saa seda, mida tahab, võib ka olla seotud autoritaarse kasvatusega, sest lapsed   alati   matkivad   vanemate   käitumist.   Autoritaarsed   vanemad   nõuavad,   et   laps   alluks vastuvaidlematult kõikide nende poolt kehtestatud reeglitele. Leo ärritus, kui tüdruk ei mänginud palliga reeglite kohaselt või kullimängu ta tahtis mängida omal viisil, mis näitab, et laps matkib vanemate autoritaarset käitumist.  Samuti selle tõttu, et laps kardab ja ei saa väljendada täielikult oma emotsioone täiskasvanute ees (näiteks Leo paar korda tahtis nutta,kuid hoidis pisaraid tagasi), situatsioonides, kus puuduvad vanemad, laps ei ole suuteline kontrollima oma emotsioone ja käitumist.


Kasutatud allikad Koolieelse   lasteasutuse   riiklik   õppekava.   (2008).   Riigi   Teataja   I.   23,   152.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917  Männamaa, M., Märats, I. (2009) Lapse üldoskuste areng.  Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste
areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 5-43.  Ugaste, A., Tuul, M., Välk, T. (2009)  Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine.
Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 44-61. 

Document Outline

• 1. Vaatlusprotokollid
• 2. Analüüs
• Kasutatud allikad