Alternatiivkommunikatsioon (AAC) (2)

AAC
(Augumentative and Alternative
Communication,
Augmentatiiv- ja
alternatiivkommunikatsioon)
Joonas on liitpuudega kõnetu noormees, kes õpib
individuaalse õppekava alusel hooldusõppes põhikooli
lõpuklassis (nimi muudetud). Joonas istub ratastoolis
poollamavas asendis, oma pead hoiab ta püstiasendis
spetsiaalse toe abil. Paremat kätt suudab Joonas aga ise
pisut tõsta. Klassi siseneb külalisena kõrge riigiametnik,
kes vaatab kaastundlikult poissi. Joonas palub pilguga
kasvatajalt (õppetöö tugiisik klassis)
kõnekommunikaatorit. Väikese pingutuse järel vajutab ta
kommunikaatorile ja sealt kostub kasvataja häälega
poisi pöördumine "Tere, minu nimi on Joonas. Mis sinu
nimi on?". Ootamatu kõnetamine kõnetu inimese poolt
tekitab külalises kerge jahmatuse, enne kui ta suudab
vastata. Vähehaaval tekib dialoog, milles mõlema
vestleja tugiisikuna osaleb ka kasvataja.
AAC
Kätkeb endas
· nii kõnet toetavat kommunikatsiooni
(augmentatiivkommunikatsiooni, augmenative
communication) ­ eesmärk kõne täiendamine ja
omandamise lihtsustamine
· kui kõnet asendavat kommunikatsiooni
(alternatiivkommunikatsiooni) ­ kasutatakse
suulise kõne asemel
Mõningad augmentatiiv- ja
alternatiivkommunikatsiooni viisid (AAC
vahendid):
· esemeline kommunikatsioon
· foto- ja piltkommunikatsioon
· LÖB süsteem
· PIC (Pictogramm Symbols, piktogrammid)
· PSC (Picture Comminication Symbols)
· BLISS sümbolid
· (Lihtsustatud) viiped
· Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid
(kõnekommunikaatorid)
esemeline kommunikatsioon
foto- ja piltkommunikatsioon
LÖB süsteem
· "koosneb 60 lihtsast piktograafjoonisest
(sümbolist), mis on hõlbsasti mõistetavad.
Sobib suhtlusõppe alustamiseks."
(Väljataga 2009: 32)
Piktogrammid (PIC)
· musta taustaga valgete figuuridega sümbol ­ piltkiri. PIC sümbolid on
selgepiirilised, hästi tajutavad ja mõistetavad ning neid on lihtne kasutada.
(Väljataga 2009: 33)
PCS (Picture Communication Symbols) e
piltidesümbolsüsteem on graafilised märgisüsteemid, mis
põhinevad enam kui 3000 lihtsalt piirjoonte abil kujundatud tähisel
http://www.mayer-johnson.com/2002-pcs-addendum-library
BLISS sümbolid (http://www.blissymbolics.us/)
house wheel sun electric
· Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid (sh kõnekkunikaatorid)
Augmentatiivkommunikatsioon (lihtsustatud
viibete õpetamise näitel Downi sündroomiga lastele)
· Ühes Eesti väikelastekodus viidi läbi uurimuisprogramm, mille
käigus õpetati kahe aasta ja nelja kuu jooksul
augumentatiivkommunikatsiooni
· 1) kuuele Downi sündroomiga lapsele spetsiaalsete
individuaalsete süstematiseeritud keeleõpetusprogrammide alusel
· 2) kogu lastegrupile igapäevategevuste ja suhtlemise kaudu ­
nii nendele, kes osalesid spetsiaalsel kõnetreeningul kui ka neile,
kes ei osalenud
· 3) personaliliikmetele, kes augementatiivset
kommunikatsioonisüsteemi omandavate lastega kokku puutusid.
· (Kõiv 1998: 67, 83)
Samas muudeti mitte ainult
kommunikatsioonikeskonda vaid kogu
istitutsionilist keskkonda:
· 1). Sotsiaal-emotsionaalset ­ grupiviisiline kasvatusstiil asendati
integratsioonilisega, mis võimaldas lähisuhe tekkimist ja säilimist laste
ja nende hooldajate vahel (üks kasvataja oli ühele lapsele kui
asendusema);
· 2). Organisatsioonilist ­ meeskonnatöös osalejate suurema autonoomia
ja vastutuse ning sümmeetriliste omavaheliste suhete tekkimine ja
säilimine;
· 3). Füüsilist keskkonda ­ lastepärase ja laste individuaalseidvajadusi
ning ka personali isikupära ja tööga seotud vajadusi arvestava
keskkonna tekkimine ja säilimine;
· 4). Kõnekeskkonda ­ õpetades kõigile lihtsustatud viipeid
Tulemused
· 1) sotsiaal-emotsionaalse keskonna parandamine
(kiindumise tekkimine) soodustasarengut
· 2) vaatamata Downi tõvega laste erinevale
vaimsele arengutasemele ja vanuses, omandasid
kõik lapsed viipeid ja enamus ka kõnekeelt;
· 3) omandatud viipekeele märkide arv oli suurem
kui sõnade arv;
· 4) enamiku laste viipe- ja kõnekeele omandamine
kõnetreeningu algul oli aeglasem ja muutus järjk-
järgult kiiremaks, kujuures esimesena
kiirenesviipemärkide omandamine.
Alternatiivkommunikatsiooni näide.
Piktogrammid
Mõistetavuse tõttu sobivad:
Intellektipuudega inimestele;
Ajukahjustuse ja ­halvatustega inimestele;
Downi sündroomiga inimestele;
Autismi sündroomiga inimestele;
Ajuinsultiga põdenud inimestele;
Mõõduka ja sügava lugemis- ning
kirjutamispuudega inimestele;
Kuulmispuudega inimestele.
PIC kasutamiseks on vaja:
· saada sümbolist aru
· Jätta meelde sümbol ning selle seos eseme,
tegevuse või omadusega
· Eristada olulist sümbolit teisest
· Omada teatud kontsentreerumisvõimet ­ suutma
keskenduda ühele tegevusele vähemalt 5 minutiks
· Et mälumaht peaks olema vähemalt 5 ühikut
· Sooritada liigutuslik tegevus (on võimalik
kompenseerida elektri- ja tehniliste vahenditega,
kasutada pilguga osutamist jne.)
Piktogrammide õpetamine. Õpitud piktogrammide tabel.
Nr. sümbol kord Valdab Vajab
1 2 3 + õppimist
1 grupp 1 Laud + + + v
2 Tool
3 Voodi
4 Teler
5 WC
2 grupp 1 Pluus
2 Püksid
3 Kingad
4 Sokid - - v v
5 Jakk
3 grupp 1 Kahvel
2 Lusikas
3 Taldrik
4 Tass
5 Kauss - - - v
Piktogrammide õppimise käik
1. Sümbolite identifitseerimine
2. Zestide, viidetega näitamine, et sümboli sisu oleks arusaadav
3. Selgeks saanud sümboli kasutamine suhtluses (nii
mitmekülgselt kui võimalik)
4. Kui õpilane suudab õpitud piktogrammi teisteseas ära tunda,
liimida see õpilase isiklikulesuhtluskaardile
5. Harjutada õige piktogrammi leidmist suhtluskaardilt
(ettenäidatud näidise või suulise juhendamise abil)
6. Suhtluskaarti tuleb hakata kasutama kohe, kui sümbol(id) on
sellelekleebitud.
Ära unusta!
Erguta õpilasi omavahelises suhtlemises
Proovi situatsiooni nii seada, et suhtlemisest saaksid
positiivse kogemuse mõlemad pooled
Suhtlussituatsioon tuleb nii ette valmistada, et õpilasel ei
tekiks omavahelises suhtlemisessegadusi
· PIC süsteemi õpetamisel üleskerkinud
probleemid:
1. Kuidas kaasata õpetamis- ja kinnistamisprotsessi õpetaja,
abiõpetaja, kaasõpilased, kooli tugi- jaabipersonal jne. ?
2. Kuidas motiveerida neid rakendama oma
tundidesalternatiivkommunikatsioonivõtteid ja vahendeid?
3. Kuidas kaasata õpetamis- ja kinnistamisprotsessi lapse
kodused ja lapsega kokku puutuvad tuttavad?
4. Kuidas motiveerida lapsevanemaid osalema lapse
kommunikatsiooniõpetuses?
5. Kes valmistaks lapsele nii vajalöiku isikliku
suhtlusraamatu, -raami, -stendi, kommunikaatorite töölehed
ning rakendaks muudki IT vahendid suhtlussüsteemi?
6. Kus ja kuidas on võimalik testida tehnilisi abivahendeid?
7.Kes aitab valida, muretseda lapsele sobiliku IT
kommunikatsioonivahendi?
8. Kust saada alternatiivkommunikatsioonivahendeid täiendavaid
esemeid ja materjale (alusstende,suhtlusraame, voldiktaskuid,
isiklikke suhtluspäevikuid ­ taskukalendreid jne.)? Antud turg
meil Eestis puudub.
9. Kust saada (või kes koostab) õpematerjale juba
edasijõudnumatele, kes suudavad
alternatiivkommunikatsioonivahendeid suhlemiseks kasutada?
10. Puudub baas alternatiivkommunikatsiooniterapeutide
ettevalmistamiseks
Olemasolevad asjast huvitatud eripedagoogid, logopeedid ei
suuda põhitöö kõrvalt tulemuslikku AAC õpetust lastele ja
nendega kokkupuutuvatele inimestele edaastada
Kokkuvõte
· AAC on oluline, kuid see on Eestis veel
vähe arenenud ja on vähe neid, kes seda
rakendab
· AAC kasutamisega kaasneb laste
kommunikatsioonikeskkonna ja vajadusel
ka sotsiaal-emotsionaalse, füüsilise ning
organisatsioonilise keskkonna
ümberkorraldamist, sest
LAPSE ARENG ON TERVIK