Suhtlemine, Uimastid, Sõltuvus. (0)

UIMASTID ja sõltuvus
Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti .
Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks.
kesknärvisüsteemile jagunevad:
*STIMULANDID - amfetamiin , ecstasy, kokaiin .
*DEPRESSANDID - opiaadid ,rahustid, alkohol .
*HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP.
Kuidas uimastid inimest mõjutavad?
*Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine.
*Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest.
*Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse.
Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel.
Vormid:
1) Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu.
2)Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte.
3)Uimastitaluvus ehk tolerantsus - kasutades korduvalt teatud koguses ainet, ei saada hilisematel kordadel sama effekti .
4)Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus seltskonnast, kus tarvitatakse uimasteid. Kujunevad ühised saladused ja rahalised suhted. Ei suudeta ega osata suhelda uimasteid mittetarvitavate inimestega.
5)Majanduslik sõltuvus - Uimastisõltlane muutub majanduslikult sõltuvaks uimastite levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada.
6)Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust - frigiidsus ,impotentsus. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks.
Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist?
Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang , organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus .
Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil , majanduslik olukord, kooli mikrokliima , sõpruskond.
Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg.
Uimastiseotuse astmed, kes on tarvitajad ?
Proovimine, eksperimenteerimine :
* uimastite väikestes kogustes ja etteplaneerimata proovimine.
* uimastite katsetamine uudishimust.
* madal uimastitaluvus.
* tubakas ja alkohol kui värav uimastimaailma.
* kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.
Regulaarne tarvitamine:
* tarvitamine regulaarsem, planeeritud ja sagedasem
* tarvitatakse rohkem, kui planeeritud
* võõrdumine uimasteid mittetarvitavatest sõpradest
* uimastite tarvitamine tegevuse täiendamiseks või rikastamiseks
* uimastite tarvitamine probleemide ületamiseks
* tarvitamine suurenenud, kangemad uimastid
* hinnete halvenemine, koolist puudumine, valetamine
Kuritarvitamine :
* kesksel kohal uimasti tarvitamine, kõik muu on kõrvalise tähtsusega.
* uimastite tarvitamine kindlaid rituaale järgides
* tarvitatakse ka üksi argipäevadel
* võib tajuda probleemide eksisteerimist, kuid eitab seda.
* tegeleb uimastite müümisega ja vahendamisega.
* väsimus , viha, depressioon , suitsiidmõtted ja katsed.
* vargused , koolist loobumine, konfliktid lähedastega, mälulüngad, madal enesehinnang, kehakaalu muutused.
Sõltuvus:
* kasutab ainet ka siis, kui ei taha - võõrutusnähtude tekkimine.
* tekivad somaatilised ja psüühilised haigused - paranoia, süütunne, enesetapukatsed.
* aine tarvitamine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele.
* uimastisõltuvuse eitamine.
* valmisolek teha uimastite kättesaamiseks ükskõik mida.
* kontrolli kadumine isikliku elu üle.
* korduvad tulutud katsed lõpetada aine tarvitamine.
* mälulüngad, agressiivsus , enesevihkamine, kehakaalu muutused, tõsised tervisehäired, võlad, seaduserikkumised.
* perekondlike sidemete katkemine.
SUHTLEMINE , kui vajadus.
Maslowi vajaduste püramiid:
1. eneseteostusvajadus - vajadus saavutada see, milleks inimesel on võimeid, oskusi ja teadmisi, vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, andeid jne.
2. tunnustusvajadus - vajadus teiste tunnustuse järele, eneseaustusvajadus, lugupidamisvajadus , vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jne.
3. armastus- ja kuuluvusvajadus - vajadus kuulud mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse, teiste inimestega suhtlemiseks, armastada ja olla armastatud , sõprusevajadus, koostöövajadus jne.
4. turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse järgi, vajadus stabiilsuse, korra järgi.
5. füsioloogilised vajadused - janu, nälg , hapnikuvajadus, uni ja kõik muud organismi vajadused.
Suhtlemise olulisus:
* suhtlemine on oluline kõigi vajaduste rahuldamiseks.
* Ebaefektiivne suhtlemine annab tunda kõigis eluvaldkondades :
- üksildus
- pereprobleemid
- tööalane ebakompetentsus
- rahulolematus ja psühholoogiline stress
- füüsiline haigus
* suhtlemine on arendatav
* vastasikuste suhete alustuseks on eneseavamine
* eneseavamine saab võimalikuks enesetunnetuse abil.
Johari aken - et saada tagasisidet teistelt enda kohta, et ise teada milline suhtleja ma olen.
Avatud ala - info, mis on teada nii endale kui teistele. Nt. nimi, vanus, välimus, positiivsed omadused.
Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea. Nt halvad omadused, hööletoon, tugevused jne.
Varjatud ala - info, mida me ise teame, kuid ei taha et teised teaksid. Nt. salasoovid, hirmud , teatud positiivsed vüi negatiivsed omadused, problemaatilised kogemused
Tundmatu ala - info, mis on avastamata nii sulle kui ka teistele. Nt käitumine avariiolukorras,
Johari aken ja suhtlemine:
* Mida suurem on avatud ala, seda kergem on suhelda.
* suur varjatud ala sunnib pidevale enesekontrollile ning see takistab suhtlemist.
* suur pime ala viitab vähesele eneseteadlikkusele, seda saab suurendada suheldes
* tundmatus alas olevate omaduste avastamiseks on soovitatav proovide uusi kogemusi.
see suurendab meie arusaamist iseendast ja enda võimetest.
SINA- keel
* rääkija räägib teisest
* rääkija annab teisele hinnanguid( sageli halvustavaid)
* probleemist räägitakse ebamääraselt
* solvab teist ja soodustab konflikte
'' Sa jäid jälle hiljaks igavene veni - villem ! Sinu peale ei saa üldse loota .''
MINA- keel
* rääkija räägib oma tunnetest
* rääkija ei anan hinnanguid vaid räägib konkreetselt probleemist.
* aitab teisel mõista tema käitumise mõju
* aitab vältida konflikte
'' Ma olen pettunud , kui hiljaks jääd. Mu plaanid lähevad nii sassi. Palun ära enam hiljaks jää.''
3 osaline mina-teade = minu tunne+teise käitumine+mõju mulle/võimalik tagajärg+ootus teisele.
Suhtlemise tasemed ja tasandid
Suhtlemises on olulised nii see, mida öeldakse, kui ka see, kuidas öeldakse.
Suhtlemise sisu sõltub suhte lähedusest, inimeste vajadustest ja suhtlejate isiksustest.
Tasemed:
1) stampväljendid
2) faktide esitamine
3) mõtete/ideede avaldamine
4) tunnete avaldamine
5) täielik usaldus
Tasandid: kirjeldavad viisi, kuidas inimesed püüavad suhtlemise käigus suhtlemispartnerit mõjutada.
1) Lapse tasand - suur emotsionaalsus, intensiivne suhtlemine, suur mängulisus, vastutuse vältimine
2) Vanema tasand - kontrolliv ja hoolitsev, sageli hinnanguline, ''ülevalt alla''
3) Täiskasvanu tasand - objektiivne, emotsioone kontrolliv, loogiline, lugupidav.
Konflikt - terav vastuolu inimeste vahel. Tekivad, kuna inimesed erinevad üksteisest. Konflikt ise ei ole hea vüi halb, konflikti lahendus on hea või halb. Õnnestunud konflikti lahendamine aitab säilitada ja tugevdada suhteid.
Kaklus - konflikti lahendajale tähtis eesmärk. Eesmärk tuleb saavutada iga hinnaga. ''Kõige õigem kaitse on rünnak!''
Allaandmine - konflikte lahendatakse vältimise, põgenemise või kiire allaandmise kaudu.Loobutakse nii eesmärgist kui ka suhtlemisest. '' Konfliktid on lahendamatud. ''
Silumine ehk suhete hoidmine - suhete hoidmise nimel loobutakse eesmärgist. Konfliktide eitamine heade suhete säilitamiseks. '' Peaasi, et teised hästi arvaksid. ''
Kompromiss - hoolitakse mõõdukalt nii suhtest kui ka eesmärgist. Tehakse järeleandmisi ja oodatakse ka vastaspoolt sama. ''50:50'' Tulemus ei pruugi kumbagi osapoolt rahuldada.
Konsensus - hinnatakse kõrgelt nii oma eesmärki, kui ka suhet. Konflikti nähakse kui probleemi, mille lahendamine aitab kaasa mõlema osapoole eesmärkide lahendamisele kui ka suhte tugevdamisele.'' lahendame selle probleemi, et saaksime ka edaspidi koostööd teha.''