Vanemlikud kasvatusstiilid (1)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE

kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.

Pedagoogika

13

docx

ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED

Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. 2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned,

Sotsioloogia

17

doc

Noored ja areng

......................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6 3.2. Kasvatusstiilid......................................................................................................................7 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik

Andragoogika

3

docx

Kasvatus ja vanemlus

Kasvatus ja vanemlus ülesanne 1 1. Autoriteetne ehk suunav kasvatusstiil - laps võtab vanema endale autoriteediks, keda ta siis austab ning kellele ta tahab sarnaneda. Lapselt eeldatakse eakohast käitumist, kohusetunnet, nõutakse sõnakuulelikkust. Vanemad on järjekindlad ja seavad selged piirid, kuid arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Autoritaarne kasvatusstiil - lapse vajadusi ei panda tähele, teda ei tunnustata, vanemad on väga kontrollivad ning lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid käskudele allumist. Vanemad kamandavad ja kritiseerivad last, mistõttu langeb ka tema usk enesesse. Vabakasvatuslik ehk kõike lubav kasvatusstiil - lapsed on vabad, neil on vanematega võrdsed õigused ja kokkulepped, kuid nad ei ole üksinda jäetud

Inimeseõpetus

5

docx

gulliveri reisid

komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe ­ siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim ­ lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.

Kategoriseerimata

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

........................................................................................................ 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6.2 Perfektse lapse lõks.......................................................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks.........................................................

Perepsühholoogia

2

pdf

Hüperaktiivsed lapsed

See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida kauem laps näeb agressiivsust, seda kauem kestab vägivald. Agressiivsust võivad põhjustada ka peresuhted. Näiteks vanemate lahutus, siis nagu laps mõtleb, et kui on paha , siis ei saa ema temaga hakkama ja isa tuleb tagasi või laps tunneb, et on süüdi vanemate lahutuses. 2. Teiseks on kasvatusstiil ja kaksikmoraal ­ sõnadega pidevalt keelatakse, kui tegelikult ikkagi lubatakse ja siis võtab laps kaksikmoraali omaks. Laps hakkab valetama, et tema pole midagi teinud. Õppetegevuses tuleks saavutada hüperaktiivsel lapsel tähele panu organiseeritud tegevuses. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis ei esine igapäevases töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad

Pedagoogika

5

pdf

Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas

täiskasvanueas toime tulla. Õdede-vendade vaheline kadedus on üks esimesi negatiivsete emotsioonidega toimetuleku harjutamiseks. Õdede-vendade keskel õpib laps ka seda, et erinevad sotsiaalsed situatsioonid eeldavad erinevaid reegleid ja et isegi ühte ja sama normi tuleb erinevates suhtlusolukordades pisut kohandada. Ühe pere laste ühised kogemused loovad sotsiaalsete oskuste harjutamisele suurepärase aluse. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Vale kasvatusstiil samuti mõjutab lapse sotsiaalset kompetentsust. On vanemad, keda nimetatakse curling-vanemateks, kes soovivad, et nende laps oleks vahetpidamata õnnelik, mistõttu üritakse lapse elu muuta võimalikult lihtsaks, et vältida pettumuse valmistamist. Vale kasvatus võib kujundada isekaid, ennasttäis ning sotsiaalselt võimetuid inimesi. Curling-vanemad õpetavad oma lastele, et paha tuju on tõhus sihilepääsemiseks või manipuleerimiseks

Eripedagoogika

Kommentaarid (1)