Vanemlikud kasvatusstiilid (1)

Vanemlikud kasvatusstiilid
Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku.
Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi.
On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne -, autoritaatne-, lubav - ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima.
Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust.
(Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa-oled.d?id=9979107 )
Autoriteetne kasvatusstiil
Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda , so- autoriteet.
Selle kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Stiili iseloomustavad lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.
Sellise stiiliga lapsevanemad:

• on soojad , kuid järjekindlad;
  
• esitavad nõudmisi vastavalt vajadustele ja võimalustele;
  
• väärustavad laste iseseisvuse arengut;
  
• lubavad järeltulijatel ise otsustada asjades, milles nood on suutelised valikuid tegema;
  
• arutavad, selgitavad ja peavad lastega läbirääkimisi.
  

(Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa-oled.d?id=9979107 )
Selline kasvastusstiil on tõhus seetõttu, et vanemate poolt tehtud nõudmised on mõistlikud ning iseseisvust saadakse täpselt nii palju, kui lapsed suudavad vastutust võtta. See aitab kaasa nende emotsionaalsele küpsemisele ning kõrgema enesehinnangu kujunemisele. Samuti on tõhusus tingitud sellest, et vanemad on eeskujuks hoolimise ja enesekindluse osas. Kui lapsed jäljendavad neid, siis saadakse oskus reguleerida ja mõista oma tundeid. Samuti iseloomustab seda stiili lapse kiitmine , kui too on oma eesmärkide nimel vaeva näinud, pahanduse korral järgneb laitus , mis mõjub väga tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja usaldusväärne. Lisaks nõustuvad lapsed mõistliku kontrolliga suurema tõenäosusega, seega ei tohiks lapsed selle kasvastusstiili vastu olla.
Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet.
Autoritaarne kasvastusstiil
Iseloomustab jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse.
Selle stiiliga lapsevanemad:

• on külmad ja tõrjuvad;
  
• väärtustavad kuulekust;
  
• eelistavad karistamist ja absoluutseid distsiplineerimisvahendeid ning tõstavad häält;
  
• usuvad, et lapsed peavad reegleid-nõudeid täitma ilma küsimusi esitamata;
  
• suruvad alla järglaste iseseisvust.
  

(Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa-oled.d?id=9979107 )
Sellise kasvastusstiiliga seostub mitmeid probleeme. Lastel ei teki peres tavaliselt usaldust, lähedust ega sõprust ning murdeeas võidakse hakata mässama, tarvitama alkoholi ja narkootikume ning sattuda kuritegelikule teele. Kuna reeglid on kindlalt vanemate poolt paika pandud, siis ei õpi laps ise tegema otsuseid. See pärsib seda, et laps allub ka tulevikus muudes olukordades kergesti ning ei suuda ise otsutada. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on täiesti alla surutud ning seega kahaneb tema usk endasse. Samuti loovad vanemad lapse ja enese ette ebareaalsed eesmärgid ülehinnates lapse võimeid ning kuna kõiki seatud eesmärke, mida vanemad on endale seadnud, pole võimalik täita, tunnevad vanemad süütunnet. Sellise kasvatusstiiliga lapsel võivad tõelised mõjud välja lüüa alles iseseisvaks saamise perioodil. Lapsel, kes pole kunagi midagi ise otsustama pidanud ning on vaid käske täitnud, võib väga raske olla iseseisvalt hakkama saada.
Lubav kasvastusstiil
Pole keelde, käske, piiranguid ega kontrolli. Vanemad ei esita nõudmisi ega kontrolli järglast. Lapsel lubatakse langetada otsuseid ka juba väga varakus eas, kui ta pole selleks veel valmis. Täiskasvanu käitumine on hoolitsev ja aktsepteeriv.
Selle stiiliga lapsevanemad:

• on üleliia sallivad;
  
• on väga aktsepteerivad;
  
• väärtustavad laste isiklikku vabadust;
  
• näevad end kui ressurssi, mida laps võib vajadusel kasutada.
  

(Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa-oled.d?id=9979107 )
Lubav kasvatusstiil soodustab lapse muutumist isekaks ja tujukaks, enesekontrollivõime ei arene, ta ei suuda teistest inimestest lugu pidada. Sellisel lapsel võib tekkida ebakindlustunne, sest ta ei tea mida temalt oodatakse . Samuti võivad tulla probleemid koolis. Kuid samas ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ja ühiskonnast aru saama, kuidas see töötab ja milline käitumine on aktsepteeritav ning tagab toimetuleku.
Ükskõikne kasvatusstii
Side vanema ja lapse vahel puudub, vanematel pole aega lastega tegeleda.
Sellise stiiliga lapsevanemad:

• pühendavad järeltulijatele minimaalselt aega ja energiat;
  
• teavad väga vähe oma lastest;
  
• on hõivatud enda probleemidega;
  
• ei aruta asju lastega läbi ega arvesta nende arvamust;
  
• lähtuvad endast.
  

(Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa-oled.d?id=9979107 )
Sellise kasvatusega lapsed on hooletusse jäetud, mille tulemuseks on puudujäägid kiindumusvõimes ja tunnetuses , madal enesehinnang ning suutmatus luua lähisuhteid.
Kui laps saab pidevalt vähe tähelepanu ning armastust võib see viia agressiivse käitumiseni.
Praegusel ajal on väga palju kõneainet olnud sellest, kuidas noorus on hukas: noored suitsetavad ja joovad ning ei taha koolis käia. Nimelt teadalolevalt, on eakaaslastel kõige suurem osa selles, kas nooruk hakkab jooma või mitte, kuid tegelikult see päris nii pole. Birgham Youngi ülikooli uuringus selgus, et kõige väiksema tõenäosusega kuritarvitavad alkoholi, uimasteid ning satuvad kuritegevusesse autoriteetse kasvastusstiili vanematega lapsed. Seega mõjutab varajases eas alustatud kasvatusstii ka sinu edaspidist elu. Järelikult peaksid vanemad juba lapse väga noores eas mõtlema milliseks tahavad nad oma järglast kasvatada. Kas soovitakse sellist last kes ei arvesta teiste tunnetega, joob palju ja on agressiivsem või hoopis sellist kes on väga lahke , sõbralik ja arvestab teistega.
Samuti võib näiteks tuua selle, et kui laps saab noorena vähe tähelepanu, siis vanemas eas võib laps olla agressiivsema käitumisega.
Kindla kasvastusstiili järgimine nõuab vanematelt püsivust ning endale kindlaks jäämist, kuid selleks, et lapseks kasvaks tubli kodanik, kes saab iseseisvalt elus hakkama on see kõik seda väärt.