Enesehinnang ja käitumine (2)

KAAGEVERE GÜMNAASIUM
7. klass
Tõnu Tõukemõnu
ENESEHINNANG JA KÄITUMINE
Referaat
Juhendaja H. Gaza Sektor
Kaagevere 2009
SISUKORD
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Enesehinnang ja käitumine 3-6
1.1. Enesehinnang 3-4
1.2. Käitumine 4-6
2. Enesehinnangu kujunemine 6-7
2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7
3. Uuringud enesehinnangust 7-8
Kokkuvõte 9
Lisa 9
Kasutatud materjalid 10
SISSEJUHATUS
Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas enesehinnang kujuneb ja kolmas peatükk erinevatest uurimustest , mis on enesehinnangust tehtud. Ma valisin selle teema, kuna arvasin, et selle teema kohta leiab palju informatsiooni. Materjali leidsingi hulgaliselt, nii kodusest raamaturiiulist, Internetist kui ka raamatukogust.

ENSEHINNANG JA KÄITUMINE

ENESEHINNANG
Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis inimesel endast on, ning seda, kui kõrgelt ta ennast kui inimest hindab ja kui väärtuslikuks peab end inimesena . Selle toon võib olla positiivne (”olen hea”,”olen tubli”) või negatiivne (”olen halb”, ”olen kasutu”).(1)
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes.(2)
Enesehinnangu tuuma moodustavad inimese põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda kohta, millele ta on jõudnud end analüüsides ja mis põhinevad kogemustel, mis elu talle pakkunud on, eriti aga signaalidel, mida ta on saanud selle kohta, milline inimene ta on.(1)

KÕRGE ENESEHINNANG
Kõrge enesehinnanguga inimene suudab end tavaliselt võtta niisugusena, nagu ta on. Tal pole raskusi endast lugupidamise ja iseenda tunnustamisega. Ta leiab, et hoolimata inimlikest nõrkustest on ta sisimas väärtuslik, ning naudib seda, mida elu talle pakub.(1)

MADAL ENESEHINNANG
Madala enesehinnanguga isik seevastu tunneb, et tema sisemine mina on nõrk, küündimatu, alaväärtuslik või mis tahes moel puudulik. Talle teeb muret kindlusetus ja ta kahtleb endas, tema arvamused enda kohta on sageli ebasoosivad ja kriitilised. Ta pole kindel, kas tal on tõelisi väärtusi, või arvab ta, et tal pole õigust elult head loota .(1)

ÜLIKÕRGE ENESEHINNANG
End liiga kõrgelt hindavatel inimestel kaob kriitikameel enda suhtes, nad kritiseerivad kõike, mida teevad teised, pretendeerivad erilisele positsioonile kollektiivis . Neid ei köida niivõrd reaalne tegevus, kuivõrd soov silma paista, teisi käsutada ja kiitusi saada.(3)
Need on muidugi enesehinnangu skaala otspunktid.

KÄITUMINE
Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid toiminguid . Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4)

MOTIVATSIOONIHIERARHIA
Abraham H. Maslow , kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas , et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali.
Tavapärase asjade käigu puhul peavad hierarhias allpool asuvad vajadused olema rahuldatud, enne kui ülalpool asuvad vajadused saavad motiveerivaks jõuks. Seega näiteks ei hooli nälgiv inimene oma eneseväärikusest ja enesehinnangust. Mida kõrgemale inimene hierarhias liigub, seda vähem bioloogilised on tema vajadused ning seda rohkem sõltuvad need elukogemusest, olles seega järjest raskemini rahuldatavad.(10)

ENESEHINNANGU TÜÜBI VÄLJENDUMINE KÄITUMISES

• M Eneshinnang koosneb:
  
  • hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun
    
  • hinnang sellele, kes ma olen
    
  • hinnang sellele, kuidas ma ennast väärtustan (9)
    
  adala enesehinnangu tunnused:
  
  • Mõtteviisis:
    
    • Ei pea endast lugu
      
    • Oma saavutuste alahindamine
      
    • Enesekindluse puudumine
      
    • Häbelikkus suhtlemisel
      
    • Meeleolu kiire langemine ja teiste süüdistamine
      
    • Vastumeelsus uute väljakutsete vastu, sest on kartus ebaõnnestuda
      
  • Kehakeeles:
    
    • U Hinnang langetatakse oma:
      
      • Füüsilisele minale
        
      • Eetilisele minale
        
      • Sotsiaalsele minale
        
      • Personaalsele minale (9)
        
      uele ülesandele vastu astudes on tal:
      
      • Kange kehahoid
        
      • Jäik selg
        
      • Kergitatud õlad
        
      • Pärani või mahalöödud silmad
        
• Kõrge enesehinnangu tunnused:
  
  • Mõtteviisis:
    
    • Rohkem ennast ja teisi usaldavad
      
    • Väljendusrikkamad
      
    • Lasevad ennast vähem häirida sisemistest probleemidest ja kriitikast
      
    • S Enesehindamine põhineb:
      
      • mineviku sündmustel
        
      • suunitlustel ja eesmärkidel tulevikuorientatsiooniga(9)
        
      õbralikumad ja aktiivsemad
      
  • Kehakeeles:
    
    • Uuele ülesandele vastu astudes on tal:
      
      • Selg sirge
        
      • Pea püsti
        
      • Õ Enesehindamine aitab analüüsida:
        
        • nõrku külgi
          
        • tugevaid külgi(9)
          
        lad lõdvestatud
        
      • Keha pingevaba
        
      • Ilme rahulik ja otsevaatav pilk
        
• Ülikõrge enesehinnangu tunnused:
  
  • Mõtteviisis:
    
    • Rahulolematu (teiste suhtes)
      
    • Enesekeskne
      
    • Hoolimatud teiste suhtes
      
    • Üleolev suhtumine töösse
      
    • Põhjendamatu rahulolu (endaga)
      
  • Kehakeeles:
    
    • Lohakas töö tegemine (5) (6)
      

ENESEHINNANGU KUJUNEMINE
Juba kolme-nelja-aastasel lapsel on esialgne mina-pilt välja kujunenud. See koosneb nii teadmistest iseenda kohta kui ka suhtumisest iseendasse ehk enesehinnangust.
Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud.

PERETÜÜP JA ENESEHINNANG
Kuidas mõjutab vanemate lähedus ja kontroll lapse enesehinnangut? Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili.

OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL
Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi.
Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6)

(KÕIKE) LUBAV KASVATUSSTIIL
Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö vabakasvatus, kontrolli on vähe ja piirid lubatu -lubamatu vahel hägused.
Laps: Kõrge enesehinnanguga, kuid võib elus raskustesse sattuda. Maailm ei ole nii tingimusteta armastav ja kõikelubav, kui seda võivad olla vanemad.(6)

TUNDETU KONTROLLIMINE
Vanemad: Suhe lapsega pole emotsionaalselt lähedane, puudub mõistmine, soojus ja usaldus. Kuid vanemad kontrollivad kindlakäeliselt lapse elu ja valikuid ning otsustavad, mis on talle hea või halb.
Laps: Tõenäoliselt madala enesehinnanguga ja algatusvõimetu. Iseseisvudes võib tal üsna raskeks minna, sest lapsepõlves pidi ta täitma vaid käske-keelde ja otsustada polnud vaja. Täiskasvanuks saades raske usaldada nii iseennast kui ka teisi, leida rahulolu ja luua turvatunnet pakkuvaid lähisuhteid. (6)

HOOLETUSSE JÄTTEV KASVATUSSTIIL
Vanemad: Ei hoolitse lapse eest, emotsionaalset sidet pole, kuid puudub ka huvi ja kontroll tema tegemiste suhtes.
Laps: Täiskasvanuna on tal tõenäoliselt raske teistega suhelda, olukordadega kohaneda ja oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla.(6).

UURINGUD ENESEHINNANGUST

VARASE SEKSUAALVAHEKORRA SEOS ENESEHINNANGUGA
Uus Indiana University School of Medicine'i uuring näitab, et enamjaolt on madala enesehinnanguga tüdrukud ning enesest hästi arvavad teismelised poisid seksuaalvahekorra algatajateks.
Kahe aasta vältel jägiti 12-16 aastaseid kooliõpilasi. Tüdrukud, kes testide järgi olid madala enesehinnanguga, olid suguõdedest seksuaalselt kolm korda agaramad. Tundub, et varasel alustamisel seksiga loodetakse parandada enesetunnet , tunda end küpsena või siis tehakse seda ühiskonna moraalinormide kiuste.
Poistele seevastu toob varane seksuaalsus au ja uhkust omasuguste hulgas ning kõrge enesehinnang on ju abiks partnerite leidmisel.(7)

ÕPPIJATE HINNANG OMA TULEMUSTELE JA TEGELIKUD TULEMUSED

• Tugevad õppijad hindavad ennast kokkuvõttes kõrgemalt ja nõrgemad õppijad madalamalt.
  
• Tugevamad õppijad hindavad ennast täpsemalt ja nõrgemad ebatäpsemalt.
  
• Tugevad õppijad harilikult alahindavad ennast ja nõrgemad ülehindavad ennast. (11)
  

KONTAKTLÄÄTSED TÕSTAVAD LAPSE ENESEHINNANGUT
Värskest uuringust selgub , et kontaktläätsi kandvatel lastel on mitmes valdkonnas prillikandjatest kõrgem enesehinnang.
484 lühinägelikku last uurides selgus, et läätsekandjad tundsid end kindlamalt oma välimuse, sportimise ja sõpradega suhtlemise koha pealt.(8)
KOKKUVÕTE
Referaati kirjutades sain teada palju uusi fakte enesehinnangu ja selle kujunemist mõjutavate tegurite kohta. Sain teada, milline on madala, milline kõrge ja milline ülikõrge enesehinnanguga inimese oletatav käitumine.
Lapse enesehinnangu kujunemist saavad kõige rohkem mõjutada vanemad. Oluline roll on ka õpetajatel ja eeskujudel. Peale vanemate mõjutavad enesehinnangu kujunemist veel sõbrad, tuttavad ja teised kellega laps suhtleb.
Hinnang langetakse oma käitumisele, sellele, kes sa oled ja sellele, kuidas sa ennast väärtustad.
LISA
Motivatsioonihierarhia
KASUTATUD MATERJALID
1. Krista Rüütel(Tallinna Ülikool, psühholoogia eriala). Referaat

Heidi Reiljan (TÜ psühholoogiamagister). Artikkel.
http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html
3. „1981 KALENDER“ Eesti Raamat 1980. lk 205-209
4. Wikipedia. www.wikipedia.ee
5. Matt Whyman. „XY teekond poisist meheks“ Koolibri 2002. lk 105
6.“ Pere ja Kodu“ Jaanuar 2001. lk 22-24
7. Artikkel
http://www.ivanhoe.com/story/p_newsflash.cfm?storyid=3219
http://www.minut.ee/odd/02/04/04/1548223.shtml
8. Artikkel
http://www.tarbija24.ee/?id=91215
9 .I. Kraav , K. Kõiv. 7.kl. inimeseõpetuse õpik
10. Jeremy Stangroom.“Väike raamat suurtest ideedest: Filosoofia“ Eesti Päevalehe AS 2008. lk 60-61
11. Aivar Ots, uurimustöö
10