Sõltuvused (0)

SISUKORD

Sissejuhatus
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks . Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist.
Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid.
On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

• Tugev tung tarvitada ainet
  
• Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust
  
• Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
  
• Tolerantsuse teke tarvitava aine suhtes.
  
• Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.
  

Alkohol
Alkoholi tarvitamine tänapäeval on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab – tervist, suhteid kuritegevust, varajast suremust jne. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega ennem 14. eluaastat , saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Peale 21.eluaastat vaid 9% inimestest.
Alkoholisõltuvuse iseloomulikud tunnused on vastupandamatu või raskesti kontrollitav soov alkoholi juua, alkoholi taluvuse tõus ehk alkoholtolerantsuse tekkimine (nn. suurem kandmine), aga ka joomise lõpetamisel või vähendamisel tekkivad tüüpilised võõrutusnähud (üldine halb enesetunne, südamepekslemine, higistamine , käte värisemine, unetus , ärevustunne, iiveldus , isegi krambid ).
Sõltuvusega inimene mõtleb pidevalt alkoholist, selle hankimisest ja tarvitamisest. Üha rohkem kulub pärast joomist aega tervise taastumiseks ning tekkinud segaduste klaarimiseks (tööle minemata jätmine, konfliktid kodustega, juhiloast ilmajäämine jms.).
On üsna tavaline, et joomisest ja sellega seonduvatest probleemidest sugenevat halba enesetunnet püütakse omakorda alkoholiga parandada. Ajutiselt võib isegi tunduda, et see õnnestub edukalt. Tegelikkuses on leevendus aga illusoorne — probleemid ainult süvenevad.
Sõltuvus kujuneb inimestel välja erineva kiirusega. Ka tarbitavad alkoholikogused võivad olla väga erinevad. On neid, kelle sõltuvusseisund kujuneb ruttu (vähem kui aastaga) ning suhteliselt väikeste alkoholikogustega. Samas on joojaid, keda ka aastaid kestnud suurte alkoholikoguste tarvitamine ei ole sõltuvuseni viinud.
Ka sõltuvuse vorm võib olla isikuti väga erinev. Üks inimene joob iga päev natuke, teine joob mitmepäevaste või koguni nädalaste tsüklitena, mille vahele võib mõnikord jääda mitu kainet kuud. Sõltuvuse arenedes tsüklid pikenevad ja nendevaheline aeg lüheneb.
Sõltuvuse kujunemist või mittekujunemist mõjutavad oluliselt nii pärilikud kui keskkonnategurid . Oluline päriliku eelsoodumuse näitaja on vanemate või lähisugulaste alkoholiprobleemid. Samuti on tähtsad kasvutingimused lapsepõlvekodus ja sotsiaalne taust.
Uimastid
Uimastid e psühhoaktiivsed ained on ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti .
Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks.
kesknärvisüsteemile jagunevad:

• STIMULANDID - amfetamiin , ecstasy, kokaiin .
  
• DEPRESSANDID - opiaadid , rahustid, alkohol.
  
• HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP.
  

Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse.
Uimastisõltuvus on see, kui aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel.
Vormid:

• Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu. Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu.
  
• Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte.
  
• Uimastitaluvus ehk tolerantsus - kasutades korduvalt teatud koguses ainet, ei saada hilisematel kordadel sama efekti.
  
• Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus seltskonnast, kus tarvitatakse uimasteid. Kujunevad ühised saladused ja rahalised suhted. Ei suudeta ega osata suhelda uimasteid mittetarvitavate inimestega.
  
• Majanduslik sõltuvus - Uimastisõltlane muutub majanduslikult sõltuvaks uimastite levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada.
  
• Seksuaalne sõltuvus - Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitust. Uimastite pikaajalise kasutamise tagajärjel ei osata kainena suhteid luua, ei olda võimelised seksuaalolukorraks.
  

Millised teguris takistavad/soodustavad sõltuvusse jäämist?
Tarbija omadused - Vanus, sugu, mina-pilt ja enesehinnang , organismi üldseisund, geneetiline eelsoodumus .
Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil , majanduslik olukord, kooli mikrokliima , sõpruskond.
Uimastitarvitamise eripärad - tarbitava aine omadused, tarvitatava aine kogus, aine tarvitamise sagedus ja aeg.
Tubakas
Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.
Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.
Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame- veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms).
Hasartmängud
Hasartmängud on õnnemängud, osavusmängud, totalisaatorid, kihlveod.
Hasartmängusõltuvus on tõsine käitumishälve, mida ei tohiks jätta tähelepanuta. Selle puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. Mängusõltuvuse tunnuseks on võimetus vastu seista soovile, ajele või kiusatusele sooritada mingit tegu, mis on kahjulik inimesele endale ja tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib kasiinos ühe õhtu jooksul maha mängida kogu oma raha ja muu vara.
Hasartmängusõltuvus väljendub:

• Inimese võimetuses mängimist lõpetada.
  
• Laenude võtmises mängude finantseerimiseks.
  
• Raha nägemises mitte elatusvahendina vaid mänguvahendina.
  
• Muutumine mängija iseloomus: valetamine , salatsemine.
  
• Mängimise kahetsemises ja häbenemises.
  
• Riskimisega töö, pere ja muude tähtsate suhete mängimise suhtes.
  

Kirjeldamaks ja hindamaks probleemi tõsidust eristatakse küll probleemset ja patoloogilist hasartmängimist, kuid hasartmängusõltuvusega on tegemist juhul, kui hasartmängimine on kujunenud patoloogiliseks.
Patoloogiline hasartmängimine on impulsi kontrolli häire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista impulsile, ajele või kiusatusele mängida hasartmänge. Sagedased, korduvad hasartmänguepisoodid kahjustavad inimese sotsiaalseid, tööalaseid, materiaalseid ja perekondlikke väärtusi ning kohustuste täitmist.
Hasartmängusõltuvusest vabanemiseks tuleb esmalt olla aus enda vastu ja tunnistada probleemi ning seejärel asuda abi otsima. Siinkohal peaksid sõltlasele toeks olema perekond, sõbrad või teised inimesed, keda sõltlane usaldab. Et mitte jälle hasartmängude küüsi langeda tuleb kindlasti eemale hoida kasiinodest, vastavatest internetilehekülgedest, mänguautomaatidest jms. Abi saamiseks on võimalik astuda eneseabigruppidesse või pöörduda nõustaja poole.
Internetisõltuvus
Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid . Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus . Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga.
sõltuvuse puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. See ei tähenda, et arvuteid ja internetti tuleks täielikult vältida - sõltuvus ei teki kõigil. Märksõnaks on mõõdukus ja tasakaalus eluviis, kus on ruumi erinevateks tegevusteks. Internetis pole halba niikaua , kuni kasutajatel on ka päris elu koos reaalsete tegevuste ja suhetega.
Jututubade kõrvale tekkisid järgmise olulise atraktsioonina internetimängud, mille populaarsus kasvas väga kiiresti. Internetimänge on väga erinevaid. Mõnes mängus osales tuhandeid mängijaid kogu maailmast- neid mänge nimetatakse massiivseteks interneti rollimängudeks. Tavaliselt toimub nende tegevus fantaasiamaailmas, kus iga mängija kujutab mõnda väljamõeldud tegelast, kes vaenlasega võideldes või missioone täites liiguvad erinevatele tasanditele, et koguda uusi relvi, kaitsevarustust või võitlusoskusi. Mängu loojad "mängivad jumalat" luues ja valitsedes väljamõeldud maailma ja stimuleerides mängijaid vastavalt oma tahtele.
Oluline on mõista, et mitte keegi ei otsusta ise sõltuvusse jääda. Isegi kui nad tunnistavad oma probleemi, ei näe nad sageli sellele lahendust . Siin saavad kaasa aidata sõbrad. Sõbrad on sageli esimesed, kes märkavad probleemi. Varem kui vanemad, õpetajad või sõltlane ise. Sõpradel on seetõttu oluline roll sõltlase aitamisel, kuid seda ei saa teha ilma, et abivajaja seda ise sooviks.
Internetisõltuvusest pääsemiseks soovitatakse kõige enam arvutikasutuse piiramist. Tuleb endale luua täpne ajakava - näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole täielik loobumine soovitatav. Oluline on leida endale tegevus arvutist ja internetist eemal ning kasutada arvutit vaid
konkreetsetel eesmärkidel.
Kokkuvõte
Peamiselt eristatakse kahte sõltuvusseisundit. Psüühiline- ja füüsiline sõltuvus. Psüühiline sõltuvus on tugev soov sõltuvusainet tarvitada. Füüsilise sõltuvuse korral sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse .