Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l (0)

Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades
Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev
analüüs.
1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis
erinev; hinnang toimunud muutustele?
Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist , vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut.
Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid.
1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid.
1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine ; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult lahti kirjutatud, et õpetajal oleks parem oma tööd teha ja on selge arusaadav pilt tegevustest. Konkreetsed kasvatusülesanded näitavad ära lõppeesmärgi, milles igas vanuses tuleb jõuda.
Üldiselt on siiski jäänud läbi kõigi kolme põhirõhk lapse mängulisuse peale. Lapsel peab olema kõikide tundide ja tegevuste kõrvalt mängu aega. Tervis ja toitumine on ka läbi aastate ikka olnud üks olulisemaid punkte. Õpetaja ja lapsevanema koostöö. Mäng oma erinevate liikidega läbib laste ka kõiki ülejäänud tegevusi ja on ka eelkoolieas juhttegevuseks. Ma arvan, et mida aeg edasi seda vabamaks on läinud õpetajate enda teo - ja algatusvõime . Kunagi oli kõik nii punktuaalselt kirjas, kuidas mis teha. Leian, et kõiki asju ei saa alati täpselt kava järgi teha, eriti töötades lastega. Tuleb isegi paremaid mõtteid kui teha varakult ette antud kava järgi.
2.Õppekavade matemaatika osa eesmärkide ja sisu analüüs (mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele)
Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamise ülesanded on: äratada ja arendada laste huvi ümbritseva tegelikkuse vastu; anda esmaseid teadmisi meid ümbritsevate esemete ja nähtuste mitmekesisusest, sellest et kõik elus toimub ajas ja ruumis; arendada kaemuslik-praktilist mõtlemist ja sensoorseid võimeid, luua eeldused mõtlemise loogiliste vormide kujunemisele. 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, et laps suudaks orienteeruda, mõista ja kasutada olulisemaid ajalisi-ruumilisi seoseid ning sooritada igapäevatoiminguid; luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest. 2008.a õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.
1990 a oli rõhk rohkem esemete maailm. 2008 aasta õppekavas on matemaatika all pandud rohkem laiemalt matemaatikat vaatama, kõik ei ole ainult esemete ümber. Näiteks :nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja –päeva. 1987 aasta väljaandes võetakse kõiki etappe vastavalt lapse vanuse järgi ( etappide järgi).
Jällegi pean mainima, et 1987 aastal käis kõik vastavalt etappide, laste vanuse järgi. Praegu vaadatakse pigem laste enda suutlikuse järgi, ükskõik kas laps vastab selle vanusele või ei. Kui kolme aastane laps, oskab rohkem kui tema vanus ette näeb, siis julgustatakse teda enam. Ei vaadata, etappide järgi.
3. Teie üldine hinnang õppekavadele iga õppekava tugevused ja nõrkused koos miks te nii arvate .
1987 aasta õppekava kohta, tooksin ma positiivsena välja seda, et kui inimesed alles õppisid sellel ajal laste kasvatamist ja ei olnud võibolla nii laia silmaringi, siis aitas inimesi kindlasti kindlad reeglid, raamistikud. Kõik punktiliselt välja kirjutatud, vanuse klasside kohta eraldi. Et oleks selge ülevaade, mida tahetakse saavutada, mis on eesmärgid. Veel meeldis mulle, et rõhk õues olemisel oli suur ja laste hügieen . Nõrkusteks ,kommunistlik kasvatamine. See on täiskasvanukeskne võimutsev kasvatusstiil . Autoritaarse kasvatusstiiliga kaasneb sageli arg, otsustusvõimetu ja mitteenesekindel inimene, aga ta on enamasti sõnakuulelik ja distsiplineeritud. Õpetajal on kohustus tähtsustada kindlat ideelist-poliitilist suunitlust, hoida kõrgel õpetamise ideelist-teoreetilist taset. Põhiliseks töövormiks loetakse kasvatavat
õpetamist . 2008 aasta ja 1990 aasta mõlemal on juba palju sarnasusi , kokkuvõtlikum ja eesmärgistatum eesmärgid, rohkem lähtuvalt lapsest.
4. Arvamus, milline õppekava sobib teile kõige paremini?
Eelistaksin siiski kõige viimast 2008 aasta oma. Pooldan õpetaja vabadust rohkem õppekava eesmärgistamisel kus siiski laps on jäänud pealmiseks. Lihtsamalt ja arusaadavamalt on seletatud lahti. Uuenduslikum.
Greete Soon