VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Vanemlikud kasvatusstiilid

Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte

Perekonnaõpetus

13

docx

ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik

Sotsioloogia

17

doc

Noored ja areng

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012  Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3

Andragoogika

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..............................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6

Perepsühholoogia

5

docx

gulliveri reisid

Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna mõjutegurid, millest tähtsaim on vanemate (ka kasvatajate ja õpetajate) arendav tegevus. Ühelt poolt on erakordselt raske mõõta last ümbritseva keskkonna (kodu, sõbrad, tuttavad, kool jne) mõju lapse arengule. Teisalt on psühholoogid jõudnud mõningate üldiste seisukohtadeni. Kuid individuaalsed erinevused võivad olla väga suured ja sõltuvad eelkõige keskkonna iseloomust. (Leppik, 2008, 144

Kategoriseerimata

26

docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

millised on meie ühiskonnas valdavad kasvatusmeetodid ning abinõud. Kui aastaid tagasi kasutasid perekonnad prääniku asemel piitsa, siis nüüd on tegelikult asjad muutunud üha leebemaks. Loomulikes oludes algab kasvatus perekonnas, kus kasvatajaina esinevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saadud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust

Pedagoogika

5

pdf

Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas

Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega. Oluline on analüüsioskus, võime mõista teiste inimeste tundeid ning oskus lahendada probleeme rahulikult ning valmidus teha kompromisse. Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess ning esimesed sotsiaalsed oskused omandab laps oma vanemate mõjuväljas, seega perekond on beebi kõige varajasem sotsiaalne keskkond. Perekond on laste esimene sotsialiseerumiskeskkond, kus lapsed omandavad häid või puudulikke sotsiaalseid oskusi

Eripedagoogika

10

docx

Arengupsühholoogia eksam

Uurida vanusega seotud füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid muutuseid. - Millised on arengupsühholoogia rakendusvõimalused haridusvaldkonnas? Tänu arengupsühholoogiale teame, et laps pole “väike täiskasvanu”, vaid lapsel on vastavalt vanusele omasugune tunnetus maailmast. Selle põhjal oskame koostada õppekavasid, mis oleksid õpilastele vastuvõetavad ja jõukohased. Samuti õpetaja metoodika lähtub arengupsühholoogiale, me teame umbes, milline on lapse kognitiivne areng, seega oskame valida metoodika, mille abil laps suudab õpitut vast võtta. Arvesame lapse individuaalse arenguga. - Millised on põhilised vaidlusküsimused arengupsühholoogias (ehk mille osas on teadlastel erinevad arusaamad)? Kas arengu määrab pärilikkus või keskkond? Kas areng on astmeline või pidev? Kas areng on universaalne või spetsiifiline? Arenguteooriad - Vaadake üle käsitletud arenguteooriad, sh nende autorid. Mis on teooriate põhiideed ja kriitika

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)