NÕRKADE ÕPILASTE JÄRELEAITAMISE
KORRALDUS
KUIDAS S AADA ARU, ET ÕPILANE VAJAB
ABI?
tema õpitegevus on teisega võrreldes passiivsem,
aeglasem, kõrvalekalduvam või kärsitum.
õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on
nõrk või puudub.
ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt.
MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE
ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED?
neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne).
psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad,
orientatsioon edule).
sotsiaalne/keskkondlik aspekt.
kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu,
õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega).
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kallikene001
Õppematerjali autor
Mis tagajärjed mingi käitumine toob. Õpetaja peab sellepeale mõtlema. Teise inimesega arvestamine – loobumine liigsest enesekesksusest. Elu ei ole õnnelikum, kui oled enesekeskne. On sageli kavalad, agressiivsed. Sageli on nad rikkad, jõulised, tugevad. Headus – see, mis on praktilises tegevuses teisele suunatud. Headus pole see, et istud oma headuse sees aga midagi reaalselt ära ei tee. Selles, et õpetaja suhtlemisel õpilastega on oluline mõju õpilaste õppimisele ning isiksuse arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel. „Protsess-tulemus“ mudel. Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel. Sellisest mudelist lähtuvalt on enim uuritud : - Õpetaja avatud käitumist. - Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus. - Sotsio-kommunikatiivset stiili. - Korra saavutamise võtteid – kehtestamine.
sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid otsuste tegemises, mida sageli tal pole kuskilt õppida. Tal tekib võimalus selgusele jõuda, et temast endast sõltub väga palju enda elu õnnestumises ja teised inimesed: õpetajad, kasvatajad võivad selles teda toetada. Õpilasekeskses pedagoogikas on õppimine ja õppeaine vahend lapse arenemiseks, mitte eesmärk iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused.
jaotuvus suudame jagada tähelepanu mitme objekti vahel, näiteks õppimine, naiste tähelepanu jaotuvus on parem, meestel aga parem konsentratsioon ümberlülitatavus tähelepanu tahtlik üleviimine ühelt objektilt teisele, võime sõltub tegevustest kontsentratsioon - Tähelepanu areng ja arendamine Tahtmatu tähelepanu tahtlik tähelepanu 1. Aidake õpilasel arendada ja interioriseerida tahtelist tähelepanu. 2. Juhtige õpilaste tähelepanu koolis olulistele stiimulitele. 3. Juhtige uue õppimise alguses õpilaste tähelepanu olulistele seostele, seaduspärasustele, detailidele, tunnustele õpilastel on alguses rohkem tähelepanu 4. Õppige tundma laste teadmisi ja hoiakuid. 5. Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid. 6. Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku. 7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8
(kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit. metoodikate olemus, rakendus ja ernevus. Biheivio.(BKMM)olemus seisneb ebasoovitava käitumise ignoreerimises ja soovitava käitumise oskuslikus tasustamises. Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised
planeerimine, produtseerimine. Selles modifitseeritud taksonoomias on hindamine ja süntees vahetanud kohad võrreldes 1956.aasta kognitiivse taksonoomiaga. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste – õppe - eesmärkide väljendamine ehk esitamine. Õppetulemused hõlmavad nii sisulist kui ka soorituslikku külge ja nii saab õppe-eesmärke väljendada kahemõõtmeliselt ning saab esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise mõõtme sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Iga sisuelemendi ja sooritusoskuse lõikumise lahter defineerib konkreetse õppe-eesmärgi. On heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks. Konkreetsete õppe-eesmärkide püstitamine tundideks. Tuleb konkretiseerida õppe – eesmärgid igaks tunniks, et nad ei jääks liiga üldiseks taksonoomia kategooriates. Läbimõeldult sõnastatud tunni-eesmärgid aitavad jälgida õpilaste õppimist
mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased
Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise
Õppeaine eesmärgis Teema eesmärgid Tunni eesmärgid Ühiskonna tase Organisatsioonilis-pedagoogilne tase üksikindiviid on interaktsioonis grupiga Psühholoogilis-pedagoogiline tase indiviid-indiviidi vastu 2 2. Loeng -PROBLEEMNE KÄITUMINE 1. MÕISTED Tööga mitteseotud lobisemine Keeldumine ülesande täitmisest Klassis ringijalutamine Õpetajale jultunult vasturääkimine Pliiatsi lennutamine üle klassi Teiste õpilaste töö segamine Jope seljast võtmisest keeldumine. Mida täpsemini hinnanguvabalt käitumist kirjeldate, seda suurem on tõenäousus, et oskad tõhusalt sekkuda. Kui ütled: ,,Teiste naerma ajamine lollitamisega." teine õpetaja ei saa sellest aru. Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid