Koolivägivald (2)

Koolivägivald
Mida peetakse vägivallaks?
Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia )
Vägivald jaotub omakorda:

• füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine );
  
• verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine );
  
• sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine , rikkumine, varastamine );
  
• psühholoogiliseks ( manipuleerimine , kuulujuttude levitamine, jälitamine ).
  

Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust.
Lastekaitse Liidu projekti “ Ei vägivallale “ raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine.
Kiusajad – kes nad on?
Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus , dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna- laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 )
Kiusajad jagunevad kaheks:

• Targad kiusajad – Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele.
  
• Mitte-nii-targad-kiusajad – Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt.
  

Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma : lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine , väärkohtlemine kodus jne.
Kiusatavad – kes nad on?
Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 )
Kiusatavad jagunevad kaheks:

• Passiivsed – Hoiavad klassis madalat profiili, püüavad tahaplaanile jääda. Rahulikud ja vaiksed . Nad on haavatavad ja nõrgemad ning seepärast langevad kergemini kiusajate saagiks .
  
• Proaktiivsed – Annavad põhjust norimiseks ja õrritavad teisi.
  

Kiusamiseohvrid elavad sissepoole ja eitavad kõike, mis nende ümber toimub. Paljudel juhtudel vanemad on teadmatuses , mis nende lastega väljaspool kodu toimub. Mõndadel juhtudel ohvrid kardavad rääkida kellelegi oma murest, kuna kiusajad on neid ennist ähvardanud.
Kiusamistagajärjed:

• Alates kiusamise hetkest – õpiedukus ja enesehinnang langeb, tekib isoleeritus eakaaslastest ja kartus enda eest seista.
  
• Kiusamise mõjutused pikemas perspektiivis – madal enesehinnang , ebakindlus oma võimete suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted.
  

Lahendusmeetodid.
Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid:

• Riiklikul tasandil – Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed koolivägivalla ohjeldamiseks .
  
• Kohalikul initsiatiivil – Projekti tasandil kavandatud kampaaniad või projektid.
  
• Õppekavas käsitletud temaatika realiseerumine – Kogu kooli haaravad sekkumised ja õpetaja tegevus klassis.
  
• Ühise mure meetod – Osapoolte võimu suhete tasakaalustamine. Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada.
  
• Koolitugi – Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga.
  
• Sekkumine kiusamiskäitumise korral – Õpetaja tunneb huvi laste käitumise vastu ja lapsed annavad teada, kui kedagi kiusatakse.
  

Koolivägivalda aitaks leevendada ka kooli tunnis peetavad rollimängud, kus lapsed pannakse ohvri või kiusaja rolli ja antakse ülesanne probleem lahendada. Samuti kiusajaga individuaalselt tegelda, et välja uurida, mis põhjustab lapse vägivaldset käitumist.
Vägivalla juured saavad alguse kodust. Seepärast tulekski tähelepanu pöörata vanematele, et nad oma last tunnustaksid ja lapse jaoks aega leiaksid. Ohvrid aga vajavad tuge, usaldust ja arusaamist, kiusajad ootavad aga positiivset tähelepanu lähedastelt ja sõpradelt, et nad ei peaks selle saamiseks negatiivseid viise otsima . Vaja oleks ka kindlasti avatud ja muutusi soosivat kooli juhtkonda, siis on ka kergem tervist edendavaid põhimõtteid ja ideid kooli tuua ja läbi viia.