Kiusamine (0)

KIUSAMINE 



     KIUSAMINE KIUSAMI Heli Uustal Heli Uusta


    Mis on kiusamine? Mis on kiusami Kiusamine on ühe või mitme inimese  Kiusamine on ühe või mitme inimes negatiivne ja sageli agressiivne või  negatiivne ja sageli agressiivne võ manipuleeriv tegu või teatud aja  manipuleeriv tegu või teatud  jooksul korduvad teod teise inimese  jooksul korduvad teod teise inimes või inimeste suhtes.  või inimeste suhtes Kiusamine on väärnähtus ja põhineb  Kiusamine on väärnähtus ja põhin jõudude ebavõrdsusel. jõudude ebavõrds


       Kiusamine on argpükslik tegu ning need,  Kiusamine on argpükslik tegu ning nee kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt  kes kiusavad, teavad, et tõenäolise pääsevad nad karistamatult, sest  pääsevad nad karistamatult, se kiusamise ohver ei suuda vastu hakata  kiusamise ohver ei suuda vastu haka ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest  ning ilmselt ei räägi ta kiusamise kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- kellelegi. Kiusamine toetub sageli pea vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks  vaatajatele, kes ei tee selle takistamise midagi või hakkavad hoopis kiusajat  midagi või hakkavad hoopis kiusa toetama. toetam


    Mida sisaldab kiusamine? Mida sisaldab kiusami  Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusatav  Kiusamine on sageli organiseeritud,  Kiusamine on sageli organiseeritu süstemaatiline ja varjatud. süstemaatiline ja varjatu  Kui kiusamine on kord alanud, on  Kui kiusamine on kord alanud, o tõenäoline, et see ka jätkub. tõenäoline, et see ka jätku  Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel  Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vah esineb ka ühekordseid juhtumeid. esineb ka ühekordseid juhtume  Kiusamise ohvrit haavatakse, kas  Kiusamise ohvrit haavatakse, k emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalse


    Kiusamise vormid Kiusamise vor  Füüsiline kiusamine – on kõige  Füüsiline kiusamine – on kõig sagedasem kiusamise vorm ning esineb  sagedasem kiusamise vorm ning esine siis kui inimene saab füüsiliselt  siis kui inimene saab füüsilise kannatada. kannatad  Mittefüüsiline kiusamine võib olla  Mittefüüsiline kiusamine võib ol verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne või mitteverbaaln  verbaalne kiusamine. verbaalne kiusamin  mitteverbaalne kiusamine võib olla  mitteverbaalne kiusamine võib ol otsene või kaudne. otsene või kaudn  Vara kahjustamine. Vara kahjustamin


    Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. Põhjused, miks kiusamisest ei rää  Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja  Ohvrid kardavad veel kord haiget saada j tunnevad hirmu kättemaksu eest. tunnevad hirmu kättemaksu ee  Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel  Kannatajad arvavad, et neid hakatakse ve rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad  rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võiv vaikides kiusaja poolehoiu võita. vaikides kiusaja poolehoiu või  Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha,  Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teh et kiusamist peatada. et kiusamist peatada  Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad ei taha vanematele muret tekitada  Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli  Nad kardavad, et kui vanemad räägivad ko juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullema  Kaaslaste peale kaebamist peetakse  Kaaslaste peale kaebamist peetak ebaväärikaks teoks. ebaväärikaks teo  Nad tunnevad end mõningal määral ise süüdi  Nad tunnevad end mõningal määral ise süü olevat. olev


    Kuidas kiusatavat ära tunda? Kuidas kiusatavat ära t  Lapsel esineb füüsilisi vigastusi. Lapsel esineb füüsilisi vigastu  Mõned tema riietest on katki või kadunud. Mõned tema riietest on katki või kadunu  Ta varastab raha. Ta varastab rah  Tema asjad kaovad. Tema asjad kaova  Tal esineb äärmuslikke meeleolukõikumisi. Tal esineb äärmuslikke meeleolukõikumi  Lapse õppeedukus langeb. Lapse õppeedukus lange  Ta ei taha kooli minna. Ta ei taha kooli minn  Lapsel ei näi olevat ühtegi sõpra. Lapsel ei näi olevat ühtegi sõp  Ta püüab kõigest eemale hoida, ei suhtle ja  Ta püüab kõigest eemale hoida, ei suhtle j on endassetõmbunud. on endassetõmbunu  Tuleb õuest või koosolemiselt vara tuppa. Tuleb õuest või koosolemiselt vara tupp


    Kellest võib saada kiusamise  Kellest võib saada kiusamise ohver? ohve Igaühest võib saada kiusamise ohver. Igaühest võib saada kiusamise ohv
 Ohver võib olla teisest rahvusest. Ohver võib olla teisest rahvuse  Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. Ohvri füüsiline või psüühiline erinev  Arvatava seksuaalse suundumuse  Arvatava seksuaalse suundumu tõttu. tõt  Lisaks veel võib ohver olla vaene,  Lisaks veel võib ohver olla vaen ülekaaluline, halva õppeedukusega,  ülekaaluline, halva õppeedukuseg sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jn


    Kes on kiusajad? Kes on kiusajad On kolme liiki kiusajaid:  On kolme liiki kiusajaid
 Targad kiusajad, Targad kiusa  Mitte- nii- targad kiusajad; Mitte- nii- targad kiusaja  Kiusajaist ohvrid.  Kiusajaist ohvrid.


    Kiusamise tõenäoline toimepanija  Kiusamise tõenäoline toimepan on:  o  Üksikvanema laps; Üksikvanema la  Võimukast  ja autoritaarsest   Võimukast  ja autoritaarses perekonnast pärit laps; perekonnast pärit la  Laps, kes pärineb konfliktsete pere- Laps, kes pärineb konfliktsete per suhetega perest; suhetega pere  Halva õppeedukusega laps; Halva õppeedukusega la  Hüperaktiivne laps; Hüperaktiivne laps  Vähese stressitaluvusega laps. Vähese stressitaluvusega laps


    Kiusamise põhjused: Kiusamise põhjus  Vanemate kasvatusstiil; Vanemate kasvatus  Puudujäägid distsipliininõuetes ja  Puudujäägid distsipliininõuetes  järelvalves; järelvalv  Kardetakse ise saada ohvriks; Kardetakse ise saada ohvrik  Vanematel on vähe aega; Vanematel on vähe aega  Televiisori liigne vaatamine; Televiisori liigne vaatamin  Videomängude mängimine.  Videomängude mängimine.


    Kes on ohvrid? Kes on o On kolme liiki ohvreid: On kolme liiki ohvr
 Passiivne ohver; Passiivne ohv  Väljakutsuv ohver, Väljakutsuv ohv  Kiusajast ohver. Kiusajast ohver


    Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärj  Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt  Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste pool tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate  tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suurema kohanemisraskustega. kohanemisraskusteg  Õpilased, kes teisi kiusavad, on  Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt  täiskasvanu eas viis korda tõenäolisema kriminaalse käitumisega. kriminaalse käitumiseg  Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse  Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lap mina-pildile. mina-pildi  Langeb kiusatava õpilase enesehinnang.  Langeb kiusatava õpilase enesehinnan  Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste  Ta väldib edaspidi suhtlemist teis inimestega.  inimesteg  Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla  Teised õpilased väldivad sõprust vägival ohvriga. ohvrig


     Nad on depressiivsed, ebakindlad,  Nad on depressiivsed, ebakindla ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja  ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud  vaiksed. vaikse  Nende puhul on koolist väljalangemine  Nende puhul on koolist väljalangemin üsna tõenäoline. üsna tõenäolin  Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle  Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad sel all, kui neid välditakse või kui neisse  all, kui neid välditakse või kui neis suhtutakse negatiivselt. suhtutakse negatiivs  Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning  Õpilased, kes on kiusamist kogenud nin tunnevad ennast tõrjutuna, ei oskagi  tunnevad ennast tõrjutuna, ei oska kiusamisele vastu astuda. kiusamisele vastu astud  Koolikiusamine jääb paljusid inimesi  Koolikiusamine jääb paljusid inime kummitama kogu eluks. kummitama kogu elu


    Kiusamise järelmõjud Kiusamise järe  Halvad sõprussuhted; Halvad sõprussuht  Tõrjutus; Tõrjut  Halb õppeedukus; Halb õppeeduk  Madal grupistaatus; Madal grupistaat  Käitumisprobleemid; Käitumisproble  Probleemid suhtlemisel; Probleemid suhtlemis  Vägivalla ohvriks langemine ka  Vägivalla ohvriks langemine k teistes inimsuhetes. teistes inimsuhet


    Kiusamise laineefekt Kiusamise la    Piltlikult võib kiusamist võrrelda lompi  Piltlikult võib kiusamist võrrelda lom visatud kiviga, mille ümber tekkiv lainetus  visatud kiviga, mille ümber tekkiv laine levib lombi ääreni. levib lombi ääre  1. aste: Kiusamise juhtum – ohver tunneb  1. aste: Kiusamise juhtum – ohver tunne end ebaturvaliselt. end ebaturvalise  2. aste: Vanemad ja perekond – viha  2. aste: Vanemad ja perekond – vih kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vastu. kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vast  3. aste: Pealtnägijad koolis – jälgivad  3. aste: Pealtnägijad koolis – jälgiva rahutusega, see võib juhtuda ka nendega. rahutusega, see võib juhtuda ka nende  4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja  4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunus tunnetavad, et kool ei ole turvaline. tunnetavad, et kool ei ole turvalin  5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei ole  5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei o koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstud  koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstu olema väljaspool kooli?  olema väljaspool koo


       Kool on ühiskonna vähendatud  Kool on ühiskonna vähend peegelpilt. peegelp                                                                 Tänan! Täna


    Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjand  K. Sullivan; M. Cleary; G. Sullivan  K. Sullivan; M. Cleary; G. Sulliv “ Kiusamine koolis” Kiusamine koo  S. Sharp; P. K. Smith “ Võitlus  S. Sharp; P. K. Smith “ Võitlus koolikiusamisega” koolikiusamisega  T. Niiberg “ Koolikasvatuse  T. Niiberg “ Koolikasvat probleeme” pro  M. Elliott “ Kiusamine” M. Elliott “ Kius

Document Outline

• KIUSAMINE
• Mis on kiusamine?
• Slide 3
• Mida sisaldab kiusamine?
• Kiusamise vormid
• Põhjused, miks kiusamisest ei räägita.
• Kuidas kiusatavat ära tunda?
• Kellest võib saada kiusamise ohver?
• Kes on kiusajad?
• Kiusamise tõenäoline toimepanija on:
• Kiusamise põhjused:
• Kes on ohvrid?
• Kiusamise tagajärjed
• Slide 14
• Kiusamise järelmõjud
• Kiusamise laineefekt
• Slide 17
• Kasutatud kirjandus