Hüperaktiivsed lapsed (0)

Hüperaktiivsed lapsed.
Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine , keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid , et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos , mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud . Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad. Imikuna on närviline, rahutu , kohaneb halvasti, halva meeleoluga, väga liikuv. Üritavad ennast juba varakult püsti ajada, käima hakkab juba enne aastat ja kui käib, siis jookseb ja ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua, vähklevad pidevalt ning ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna tulemusi. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. Väikelapse kriisiperiood algab juba 3 aastaselt ja see aeg paneb laps proovile vanemad. On häiritud uni, raskusi maharahunemisega, on ärritatud ja naerab harva. Lapse tähele panu on hajuv , on oma nõudmistes visa ning kohaneb halvasti. Lasteaias hakkab teisi kamandama ja soovib panna teised oma pilli järgi tantsima. Koolieelikul võib esineda trotslikku käitumist. Juba enne kooli torkab silma, et alustab palju, kuid viib vähe täide. Seab sageli ohtu nii enda, kui ka teised. Laps tõukleb, müksab, võtab teistelt asju ära. Laps on nõudlik, , tihti halvas tujus , kurb, rõhutud ja kerge unega, raskusi paigalpüsimisega. Kollektiivis võib märgata, et lapsel on lühikene tähele panu kestvus, mistõttu on ka madalad õppimistulemused. Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida kauem laps näeb agressiivsust, seda kauem kestab vägivald. Agressiivsust võivad põhjustada ka peresuhted . Näiteks vanemate lahutus, siis nagu laps mõtleb, et kui on paha , siis ei saa ema temaga hakkama ja isa tuleb tagasi või laps tunneb, et on süüdi vanemate lahutuses. 2. Teiseks on kasvatusstiil ja kaksikmoraal ­ sõnadega pidevalt keelatakse, kui tegelikult ikkagi lubatakse ja siis võtab laps kaksikmoraali omaks. Laps hakkab valetama, et tema pole midagi teinud. Õppetegevuses tuleks saavutada hüperaktiivsel lapsel tähele panu organiseeritud tegevuses. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis ei esine igapäevases töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad. Lapsega võiks töötada päeva esimesel poolel, mitte pärast lõunal, vähendada töömahtu, ergutada, kiita last kohe, mitte pärastpoole.
Väga raske sundida tegema seda, mis täiskasvanu nõuab. Lasteaias oleks soovitav juba tutvustada ka koolireegleid, et laps saaks juba varakult harjuda sellega, et kuidas saaks koolitunnis vastu pidada. Sellistel lastel on raske eristada sõnu või riimi panna, meeles pidada kõnet hääle järgi. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel kõrvalist heli, siis suurem osa õpetaja jutust läheb kõrvast mööda. Aga kui laps istub õpetaja läheduses, siis ta saab jälgida õpetaja huulte liikumist, ilmet ja kehakeelt. Samuti on lastel raske korrata lauset nii, et ta ise mõistakse seda. Sõnavara on piiratud ja ta ei suuda ennast loogiliselt väljendada. Et last aidata on soovitav lugeda talle ette muinasjutte, pildi järgi sõna öelda, nukuteater . Lastel on keskendumisvõimetus. Nad soovivad palju ära teha, kuid väsib ega suuda tegevust alustadagi. Paljud vanemad on õnnelikud, et laps on aktiivne ja rõõmsameelne. Pidevate ootamatuste tõttu pole vanematel kindlat väljakujunenud kasvatusviisi ja laste üleärritus toob endaga kaasa halvenenud suhteid, kinnistades nende halba käitumist. Kodus peaks valitsema harmoonilised suhted pereliikmete vahel. Tingimusteta armastus on lapse arengu aluseks. Kodus tekivad kasvatusraskused põhiliselt väljakujunemata kasvatusstiilist ja halvustava suhtumisega kujunenud ärrituse tõttu. Tavaliselt märkavad vanemad last siis, kui laps teeb midagi sellist, mis vanematele ei meeldi. Tuleks aru saada, et lapse selline käitumise ei ole tingitud sõnakuulmatusest, vaid oskamatusest õigesti käituda. Hüperaktiivsete laste vanemad teevad last kasvatades vigu kolmes valdkonnas: vähene emotsionaalne tähele panu, puudub järelkontroll ja järjekindlus kasvatuses ja nõudmistes ning oskamatus toime tulla lapse vihapursetega.
Kokkuvõtteks.
Et aidata oma last, peavad vanemad kõigepealt lõpetama enese ja lapse süüdistamise. Kui avanemad õpivad raevuhoos lapsega käituma rahulikult , armastavalt, siis õpib ka laps, et kuidas jääda tugevate tunnete esile purskamisel rahulikuks. Hüperaktiivsel lapsel on vaja psühholoogilist tuge .Vanemad peaksid jälgima, et millist korraldust lapsele anda sest laps teeb seda, mis talle meeldib. Võimaluste korral välitda pidevat kolimist ja koolide või lasteaia vahetust. Kui laps segab pidevalt jutu vahele või tahab just siis röökida, kui vanem röögib telefoniga , tuleks pöörduda hetkeks lapse poole. Naeratage ja noogutage ning andke märku, et olete valmis temaga tegelema mõne aja pärast. Aga kui laps vihastab, tuleks viia laps eemale ja rahustada maha. Samuti tuleks paika panna, millal tehakse kodused ülesandeid ja see panna lapsele päevaplaani. Hüperaktiivsed lapsed on kollektiivis võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teised lapsed, ainult et vajavad eri tähele panu ning kinnitust selle kohta, et nende tegevus ja käitumine on õige.
Anu Kuldmägi