Ettevõtja soovib toote Reisikott nr 1 pealt teenida kasumit 20 kr 0,5e1 +1 0 e1 -2 e1 +18 0 e1 -18 0,25e1 +4,5 0 e1 -18 Kasumit võib langetada kuni 2 krooni, mis on siis 18 kr. Ettevõtja soovib toote Reisikott nr 4 pealt teenida kasumit 8 kr 0,125e4 +1 0 e4 -8 0,25e4 +18 0 e4 -72 -0,0625e4 +4,5 0 e4 72 0,25 e4+2 0 e4 -8 lahendus:-8<=e4<=72 Kasumit on võimalik suurendada ja seda kuni 72 krooni, mis teeb toote maksimum kasumiks 90 krooni ning vähendada kuni 8 krooni, mis teeb toote miinimum kasumiks 10 kr.
r intressi määr ((tinglik g kulu,, kuna kulutatud raha ei teeni intresse)) ; d amortisatsioon. 10. Kas välisinvesteeringud on head või võivad vahel ka probleemiks osutuda? 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Ettevõtte plaanib teha investeeringut suuruses Sk = 2,1 miljonit krooni, mis investorite arvates peaks ära tasuma kolme aastaga. Samal ajal on teada, et esimese aasta kasumiks prognoositakse 400'000 krooni, teisel aastal 800'000 krooni ja kolmandal aastal 1'000'000 krooni. Eeldatav keskmine reaalne tulumäär kolmel vaadeldaval aasta oleks 4% aastas. Kas investorite ootused on põhjendatud? Lahendus: 1. Leiame kolme aasta kasumi nüüdisväärtuse: PV = C / ((1+r)) + C / ((1+r))2 + C / ((1+r))3 PV = 400000 / (1+0,04) + 800000 / (1+0,04)2 + 1000000 / (1+0,04)3 = = 400000 / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125 = = 384615,4 +739645 + 888888,9 = 2013149,3 krooni
Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse" 08.12.2011, 08:19 http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni) Paljassaare Kalatööstus tegi 2010. aastal käibeks 19,8 miljonit eurot (293,9 miljonit krooni), kuid kasum ulatus vaid 0,52 miljonit euroni (8,2 miljoni kroonini). Aasta varem oli käive 274,6 ja kasum 9,9 miljonit krooni. 1) Mitu % moodustub Vichiunai Nordicu 2009a. käive 2010a. käibest? 12,6 100% 10,8 x% = ~85,7% Vastus: Vichiunai Nordicu 2009a käive moodustub 85,7% 2010a käibest.
rikkuda. Arvatavasti lootis ta, et selle käigus tühistatakse kohtu poolt tehing ning hiljem, kui Kalevi hind on madalam, on tal võimalus see väiksemate kulutustega ära osta. Arvan, et sellise teoga kaotas Rahumaa äripartnerina usalduse. Taolisest sahkerdamisest võib välja lugeda, et enese väärtustamist ärimehena ei ole ning see on ärieetika puudumine. Samuti polnud eetiline ka Kruuda tegu. Tema väitis majandusaruandes puhtaks kasumiks olevat 113 miljonit krooni. Tegelikult moodustas suure osa sellest, aga hoopis Alta Capital Partners'ilt saadud kahjutasu. Sellega sai Kruusa majandusedetabelites kõrge koha, mis polnud sugugi aus. Mina poleks üldse hakanud Kalevit ostma. Kuna oli majandus oli alles buumis olnud oleksin mina veel oodanud kuni hind oleks väiksem olnud. Esmases lepingus oleks pidanud kõik punktid läbi mõtlema ja kõik võimalused lepingus ära mainima, et hiljem mingeid segadusi poleks olnud
Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise erinevate harude tulukust. Kattetulu=Kogutoodang-Muutuvkulud Kui kattetulu n positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ej kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi ja järelikult annab kahjumit. Kattetulu peab katma püsikulud kohustuslike maksete tasumise, amortisatsiooni. Mida suurem on tootmise kattetulu, seda rohkem raha jääb püsikulude maksmiseks ja kasumiks. Kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis ettevqtte kasum kujuneb seda suuremaks, mida suurem on kattetulu Püsikulud on teatud tasemeni kindla suurusega, vaatamata toodangu mahu või liigi muutumisele. Üldjuhul on neid raske erinevate tootmisharude vahel jagada. Püsikulude alla kuuluvad palgatöötajate palk, masinate ja seadmete hooldekulu, kindlustusmaksed, posti- ja sidekulu, maksmisele kuuluvad laenuprotsendid jne.
üleolevad. Nad käituvad nii nagu oleksin mina, klient, nende teenindaja ja alluv. Nimelt oma üleolevusega, ülbusega ja lihtsalt ükskõiksusega, eirates oma tähtsamaid töökohustusi- viisakus ja kliendi alatine õiguse tunnistamine. 5. Te olete Eesti ühe reklaamiagentuuri juhataja. Teile laekub tellimus 10 000 reklaambrosüüri tegemiseks koos nõutava hinnakalkulatsiooniga, mille põhjal klient on nõus tasuma kulud ja andma Teie firmale kasumiks 20% kuludest. Teie kalkulatsioon on järgmine: · ühe brosüüri koostamise ja trükkimise kulu -- 12 kr. · agentuuri kasumimäär (20%) -- 2,4 kr. · kogu ühiku hind kliendile -- 14,4 kr. Klient on nõus sellise hinnaga ja palub töö ära teha. Töö käigus selgub, et koostamiseks ja trükkimiseks tehakse teile igati sobiv pakkumine hinnaga vaid 8 kr., s.t
256 ÷120 =213,33.− jaehind Allahinnatud kasuka müügihind on 256 eurot ning jaehind 213,33 eurot . 4. Pealtlaetava A+ energiatarbimisklassiga pesumasina müügihind internetipoes on 429€. a. Milline on pesumasina jaehind? MH 429 N H= = =357,5 on jaehind 1,2 1,2 b. Kui suur on e-poes pesumasina sisseostuhind, kui hankekulud moodustavad 25% sisseostuhinnast ja kasumiks planeeriti 50% omahinnast? OH=SH+Hankekulud; JH=SH+hankekulud+kasum x+ 0,25 x +0,5 ∙ ( x+ 0,25 x ) =357,5 x+ 0,25 x +0,625 x=357,5 1,875 x =357,5 x=190,67 eurot on sisseostuhind c. Mitu eurot saab kauplus iga pesumasina müügist kasumit? K asum∙ SH =0,625 ∙190,67=119,17 eurot on kasum 5. Millise summa pead kirjutama oma CV-sse palgasooviks, kui soovid
neil oli ka sellesse usku, et nii võib juhtuda ka Eestis. Seda, kas Rootsi aeg oli aadlikele pigem hea või pigem halb ei oska ma isegi öelda. Nende jaoks oli see vist stabiilselt sama nagu varasemgi aeg. Kuigi reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad, nad küll võisid seal edasi elada, kuid olid seal siiski nagu üürnikud, mitte enam omanikud. Teiseks miinuseks oli nende jaoks talupoegade koormised, mis oli aga talupoegade jaoks suur pluss. Kasumiks oli neile kindlasti vilja müügist saadud tulu, mida Rootsi neilt ära ei võtnud, kuna nad ei saanud kõiki alasid täielikult Rootsi alla võtta. Samuti olid Rootsi ajal suured muutused ka 3 linnades. Linnade poolest oli see aeg üpris negatiivne, kuna jäädi ilma igasugusest vabadusest ja linnaõigustest. Riik tegi linnadele palju ettekirjutisi ja linnad, kus puudusid sadamad jäid ilma igasugusest kaubandusest.
00EEK Põhivara kulum 652129.00EEK TEGEVUSAKASUM KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST Ettevõtte tulumaks PUHASKASUM Hakkad maha lahutama kogukasumist 7834000 - 239400 - 19200 - 15400 - 652129 Saad kätte tegevuskasumi (mina sain 6907271)See on tegevuskasum. Sama number jääb ka kasumiks enne tulumaksustamist, sest finantstulusid-kulusid ei ole. Tulumaks on Eestis 0. Ja puhaskasum on ka 6907271. Kontrolli arvutused igaks juhuks üle, võib-olla tegin kuskil lahutamisel vea. Kas Sul need algnumbrid on õiged, kui ma 15000000 x 47,8% = 7170000, siis muutub ka müügikate 15000000 - 7170000 = 7830000. Tööjõukuludes peaks lisaks sots maksule läbi korrutama 180000 ka töötuskindlustuse arvestusliku määraga ja see on 1,4% Võid ka veel nii üle arvestada
aastal oli EUR kasumis 4 sendiga. Tulutoovuse üldvõime näitab ärikasumi suurust vara kohta ehk varade tootlikkust. 2009.aastal oli see 7 senti kahjumit vara iga euro kohta, 2010.a. oli juba kasum 5 senti vara iga euro kohta ning 2011.a oli 4 senti kasum. Käiberentaablus on kõige üldisem rentaabluse näitaja. Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist ehk mitu % jääb müügikäibest ettevõttele kasumiks ehk milline osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see näitaja tegevjuhile, see annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. 2009.a. on kahjum 12%, see aga tõuseb 2010. Aasta lõpuks 6%-sse kasumisse, 2011.a. langeb see poole võrra ehk siis 3% peale. Omakapitali rentaablus (ROE) näitab omanike investeeringute tasuvust ehk kasumit iga
puhaskasumit, mis jääb järgi peale tulumaksu maksmist. Näitaja väljendatakse tavaliselt protsentides. a)Varade rentaablus: mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit ROA= NI/A, kus NI- puhaskasum ja A- varad. b) Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin- PM) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e. omakapitali tulusus näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe euro kohta. Omakapitali rentaablus iseloomustab firma efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis iga firma põhieesmärk
3)Ott Reppo Personalidirektor ja finantsdirektor Minu ülesandeks oli jälgida firma rahalisi seise ja kuidas finantse paigutada. Lisaks personali direktorina proovisin hoida tegevuse käigus firma töötajate moraali kõrgena ja neid ka tagant utsidata. Prognoositavad kulud ja nende katteallikad Prognoositavateks kululudeks arvestasime 60 eurot , mille me katsime aktsiakapitaliga. See sisaldas endas materjali kulu ja laadal osalemistasu. Prognoositav kasum Prognoositavaks kasumiks oli kogu toodangu kogu hinnast 50% ehk ligikaudu 160. Tegelikud kulud jäid väiksemaks kui prognoositavad kulud ja kasum samuti. Riskid Riski tegurite hindamine Üks suurimaid riske meie õpilasfima tootega oli see, et neil on suur võimalus saada trantspordi käigus kahjustada. Lisaks oli riski allikaks see, et meil on õpilasfirmas ainult kolm liiget ja kui keegi meist haigestub siis on võimalus ,et tema töö ülesanded jäävad teiste kaela, mis omajagu tekitab stressi teistel liigetel.
pöördmaksustamise põhimõtet. Kui eeldada, et see ongi mõlema ettevõtte jaoks ainuke tehing antud kuul, siis on a) äriühing A kohustatud riigile tasuma 200 eurot b) äriühing B tasuma riigile 200 eurot c) riik tasuma äriühingule A 200 eurot 4. Äriühingu tulud on 10 000 eurot. Nende tulude saamiseks ostis äriühing teistelt äriühingutelt vahetooteid 2 000 euro väärtuses ning maksis töötajatele töötasu 5 000 euro väärtuses. Seega kasumiks kujunes 3 000 eurot. Kuid kui suureks saab pidada äriühingu poolt loodud lisandväärtust? a) 3 000 eurot b) 5 000 eurot c) 8 000 eurot 5. Kui Eesti äriühing ekspordib kaupa väärtuses 50 000 eurot Hiinasse, siis kas ta peab tasuma riigile selle tehingu pealt käibemaksu? a) jah, peab tasuma 10 000 eurot, kuid ta saab selle hiljem tagasi b) ei pea, maksumäär on 0% c) ei pea, see on maksuvaba käive 6. Keskmine maksumäär füüsilise isiku tulu maksustamisel Eestis a) on 20%
Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali muundumist kaupadega kauplemise kapitaliks ja rahaga kauplemise kapitaliks; kaupkapitali olemust ja toimet, laenuprotsenti kui lisaväärtuse vormi
(Jääktulu kokku 95 krooni, toode X jääktulu 15 kr ja toode Y jääktulu 80 kr). · Tooteid omavahel võrreldes on Y müük kindlasti tulusam, kuid ka teisi tooteid peab müüma. · Esialgse prognoosi korral müüb Mart ühes kuus 300 X-i ja 140 Y-t. · See teeb muutuvkulude summaks 34 300 krooni. · Koos püsikuludega on kulud kokku 40 000 krooni. · See kogus võimaldab saavutada käibe 50 000 krooni, mis teeb ettevõtte kasumiks 10 000 krooni. · Kui Mart soovib oma ettevõtmise kasumit suurendada, peab ta oma kulusid vähendama või tulusid suurendama. · Suurem kasum: väiksemad kulud suuremad tulud. · Kuna kulud on juba niigi viidud võimalikult väikseks, siis ainus võimalus Mardi jaoks on püüda suurendada tulusid. · Tulude muutmiseks on samuti kaks võimalust: muuta kogust muuta hinda. · Koguse suurenedes suurenevad ettevõtte tulud ja seega ka kasum.
Ekspertid on ühel meelel, et jättes vihmametsad alles ja kasutades nende resursse näiteks korjates pähkleid, puuvilju, kasvatades taimi, millest saaks õli teha, või kasvatades meditsiinilisi taimi, tooks see rohkem majanduslikku kasu, kui lihtsalt vihmamets maha raiuda. Selline väga vajalik sissetuleku allikas tekitab teadmise ja majandusliku ergutuse vihmametsa populatsioonile, kaitsmaks ja säiltamaks metsi pikaajaliseks kasumiks nende enda ja nende lase jaoks, ja on väga vajalik lahendus päästmaks vihmametsi hävitamisest. [10] Foto 7 : Vihmametsa hõim Baka Kokkuvõte Teema mille valisin oli minujaoks küll lihtne, kuid kui tegema hakaksin, avastasin, et pole sugui nii lihtne leida head, eesti keelset informatsiooni vihmametsade kohta. Seega ma pöördusin inglis keelsete alliakte poole. Neid oli küll palju, aga minu jaosk täendas see kõvast tõlkimist
puuarhitektuuri näiteid, eriti väikseid katoliku ja õigeusu kirikuid. Nii poolakate usu- kui ka peokombed on omapärased ja värvikad ning nendega tasub tutvuda. Siia kuuluvad palverännud pühadesse kohtadesse, Kristuse ihu ja vere püha ristikäigud, toidu õnnistamine enne ülestõusmispüha ja Kristuse sündi kujutavad näidendid jõulude ajal. (Kadziolka, Wojciechowski 2004:45) 13 2003. aastal hinnati Poolas väljamineva turismi kasumiks 3,5mld eurot ning väljamineva turismi kasumiks 2,5 mld eurot. Saldo sissetuleva ja väljamineva turismi vahel oli 1,1 mld eurot. Sissetuleva ja väljamineva turism moodustab 4,6% Poola sisemajanduse koguproduktist. (Tourism in..2011) Esimese 10 kuu jooksul 2004 aastal toimus 31,8 miljonit väljasõitu välismaale, 51,8 miljonit saabumist, milles 12 miljonit moodustasid turistid. Üle 20% saabujatest olid
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1
Anname nõusoleku vastava järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile. Märkused: ______________________________________________________ Pakkuja seadusliku või volitatud esindaja nimi: _____________________________ Allkiri: ______________________ Kuupäev: ______________________ 8. LISAD 38 9. KOKKUVÕTE Projekti maksumusest kujunes 1983025,84 eurot, kuhu juurde on arvestatud käibemaks. Firma kasumiks kujunes 103906,47 eurot, mis arvetati materjali kulust. Eelarve koostamisel on kasutatud Eke Nora andmebaasi. 50 VIIDATUD ALLIKAD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhiiv, „Pärnu mnt 153 projekt’’. [Külastatud 26.02.2015] 2. Eke Nora andmebaas. [Kasutatud15.04.2015] 3. Google, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1280&bih. [Kasutatud14.04.2015] 4. Proplastiks, [Võrgumaterjal]
oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed.) Tootmise maht selles punktis võimaldab küsida kõrgemat hinda. Seda vahet nimetatakse monopoolseks kasumiks. Seejuures ei suuda ükski neist üksinda turuhinda mõjutada. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad. Erinevus monopoli ja täieliku konkurentsi e polüpoli vahel ongi selles, et monopol saab mõjutada turuhinda: mida rohkem toodab, seda odavam on hind, ja seetõttu langeb firma piirtulu tootmismahu kasvades rohkem kui hind (õppematerjalide all exceli tabelis toodud näide). Hinna ja piirtulu vahest tulebki monopoolne kasum.
Rahakäibe aruande koostamise meetodid Rahakäibe aruande koostamise meetodeid on 2: otsemeetod (ehk ,,ülevalt alla" meetod) rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal ehk majandustehingud kajastuvad aruandes siis, kui raha laekus või tasuti; kaudmeetod (ehk ,,alt üles" meetod) põhitegevuse rahakäibe esitamisel võetakse aluseks tekkepõhine kasum, mida korrigeeritakse rahajäägi muutuseks põhitegevusest ehk kassapõhiseks põhitegevuse kasumiks (kaudne esitus), investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal.
võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid “võitja võtab kõik” turge – suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine)
elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsioonistrateegiatele, tooge näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid "võitja võtab kõik" turge suured võimalused kasumiks, suured riskid. Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine)
Tarbija hinnavaru ... · Monopolil on MR ----- · Seal on tarbija piirkasulikkus ehk hind punkt C suurem kui monopoli Mc Punkt B Ühiskonnale oleks kasulikum , kui kogus oleks suurem kui Q1., sest mu>mc · Puhas heaolu-joonisel 9.6 · Monopoli maj kasum peBCp1 · Tkt tarbija hinnavaru on kolmnurk Aepe · Monopolil on tarbija hinnavaru kolmnurk Ecp1 · Tarbijate hinnnavaru väheneb monopoli puhul osa Tkt hinnavarust läheb monopoli kasumiks, ga kolmnurka CBA nimetatakse puhtaks heaolukahjuks, selle põhjuseks on monopoli kõrgem hind ja väiksem tootmismaht. 5. Hinnadiskriminatsioon Toodangu müümine erinnevate tarbijatele erinevate hinnaga · Erinev hind erinevate kaubakoguste eest · Firmal peab olema turuvõim · Erineva hinnaelastsusega tarbija · On võimalik tarbija eristada · Tarbija (odavama hinnaga ei saa kaupa kallimalt edasi müüa. · Hinnadiskriminatsioon onn 2 maj tagajärge · 1
tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 22 Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem:
15 Car Chek indikaator 150 2 75 0.04 Elwis töövalgusti 430 3 143 0.08 Kokku: 17.7 5.3 Tööde ja müüdavate varuosade ligikaudne maksumus Varuosad, õlide ja teiste vajaminevate juppide maksustamine on eraldi, millele lisan 7% endale kasumiks ja lisandub lõpp arvele kus esitatakse kliendile ülevaade vahetatud varuosade ja nende maksumuse kohta. Ja vastavalt kliendi soovidele kasutatakse odavamaid või kallimaid varuosasid. Tööde maksumus on kuuskümmend krooni. Tööde maksumus lisandub tunnitasule. 5.4 Palgakulud Palka makstakse tunni töö baasil. Palgaks on kaheksakümmend krooni tunnis, millele lisandub 33% sots maksu, see teeb tunni hinnaks 106.4 krooni. See teeb kuus 106.4x160=17024 krooni kuus
Tootmine on jaotatud kolmeks põhiosaks, mille kulusid on võimalik eraldi vaadelda. Kottide valmistamise kulud ühe ühiku kohta jagunevad vastavalt: 1.materjal: 1 2.õmblemine: 3,5 3.printimine: 2,5 kokku: 7 Müües kotte hinnaga 10 on kasum ühiku kohta 3. Minimaalselt läheb ühe kotti valmistamiseks kolm päeva ehk kümme kotti kuus. Esimeses kuus kasumit ei tule, kuna kogu aeg kulub tootmisele kuid igas järgmises kuus on maksimaalseks oodatavaks kasumiks 30. Õppeaasta lõpuks võiks parimal juhul firma teenida kokku 270. 15 6.9. Riskid Antud õpilasfirma nõrgaks küljeks on tootmise jaoks vajalike teenuste ostmine. Juhul kui kaotame vaja minevate teenuste pakkujad võib toote omahind tõusta liiga kõrgeks, et selle tootmine ennast ära tasuks. Küll vähe tõenäoline kuid siiski võimalik on, et tõuseb materjali hind. Lisaks
II aasta 51 000 ostuhind/remont x2 =102 000. Müügihind 70 000 eurot .70 000 x2 = 140 000 eurot. 102 000 eurost ostuhinnast oli meie investeering 19 000 eurot. (5400 jätame jooksvate kulude katteks) Tasudes müügist saadud tulu eest vekslivõla, mida plaanime teisel aastal võtta 75 000 eurot ,et saaks korteri koheselt ilma pangatoetuseta välja osta, jääb alles 40 600.eurot. Arvestades maha reklaamikulu ja maaklerikulud, mis ka kindlasti on tõusnud 2017 ndaks aastaks, jääb kasumiks 38 000 eurot. III aasta: 54 000 ostuhind/remont x2 =108 000 eurot.. Müügihind 80 000 eurot x2 = 160 000 eurot. Meie enda investeering kolmandal aastal on 50 000 eurot. (16 000 kirjutame välja dividendidena) Vekslivõlana võtame jälle eraisikult 72 000 eurot. Müügist saadud summa eest tasume vekslivõla, alles jääb 88 000 eurot. Tasudes maakleritasud ja kasvanud reklaamitasud ning arvestades ettearvamatute kulutustega, jääb alles 85 000 eurot. Ennustust on tehtud
.. Palju hinnatundlikke kliente Suur turuosa Ettevõttelt nõuab see: Peatähelepanu tootmisel ja logistikal Kulukatest tegevustest loobumist Disain on kõrvalise tähtsusega tootmistehnoloogia suhtes Kuluefektiivne jaotuskanal Valmisolek hinnasõjaks Kontroll toimub numbriliste näitajate alusel NB! Hind ei pea olema turu odavaim, kuigi tihti see nii on Kululiidri strateegia muutmine kasumiks Võimalus 1. Müü konkurentidest madalama hinnaga, meelitades () ligi piisaval hulgal hinnatundlikke kliente ning suurendades seeläbi kasumit Võimalus 2. Säilita olemasolev hind, ole rahul oma turuosaga, kuid alanda oma kulusid, suurendades iga müüdud toote kasumlikkust Diferentseerimisstrateegia (palju segmente, kogu haru, ainulaadsus ()kliendi seisukohast lähtudes) Diferentseerida saab: Tootedisaini või tehnoloogia alusel (Netflix) mugavam, säästvam, turvalisem
omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. · Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem:
meetodite ees. · Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 21 · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem:
omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem:
· Näiteks, kui soovitakse kasumit 5 000 , siis tuleb müüa (2 000 + 5 000)/20 = 350 toodet 66 Jääktulu mõju kasumile · Ettevõte tahab tõsta käivet 5 000 võrra. · Kui palju kasvaks kasum? · Jääktulu moodustab käibest 40%. Järelikult, kui palju käive ka ei muutuks, jääktulu muutub 40% ulatuses · Jääktulu kasv = 5 000 *0,4 = 2 000 · Kui püsikulud ei suurene, siis läheb kogu jääktulu üle kasumiks. 67 Käive ja kasum · Millist kasumit saab ettevõte, kui käive on 30 000 ? · Jääktulu moodustab käibest 40%. · Kasum = Jääktulu püsikulud · 30 000*0,4 = 12 000 · Püsikulud = 2 000 · Kasum = 10 000 68 Ohutusvaru · Kui palju võib käive muutuda enne, kui jõutakse kahjumisse? · Potentsiaalse kahjumi lähtemomendiks on tasakaalupunkt.
kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb. Seda, kas ettevõtjate (laenuvõtjate) ja pankade ning pankade ja hoiustajate vaheline kasumi jaotamise protsent või
Hindamise tulemusi tuleks kindlasti jagada kõigi programmi osaliste ja sidusrühmadega. SOTSIAALTURUNDUSE JA SOTSIAALSEOSEGA TURUNDUSE EETIKAST (T. Hiob) Eetikaga seotud küsimused on sotsiaalturunduses vältimatud. Kommertsturunduse puhul on selle olemus ning eesmärk tarbijatele üldjuhul arusaadav: toetatakse müüki eelkõige kasumi saamise eesmärgil ning eetikaprobleemid on reeglina seotud selle eesmärgi saavutamise praktikatega. Sotsiaalturunduses on ideaalis kasumiks üldine heaolu ning lähtutakse eelkõige altruistlikest kaalutlustest. Küsimused tekivad juba üldise heaolu mõiste pinnalt: mis on hea?, kellele on see hea?, kes seda otsustab? Lisaks - kas ülla idee saavutamiseks võib rakendada tehnikaid, mis üksikult võttes oleksid eetiliselt konfliktsed? Kas kogu ühiskonna huve silmas pidades on eetiline jätta kõrvale mõned inimgrupid ? Kas sihiks võetud eesmärgid on kooskõlas kehtvate moraalinormidega? Selleks, et
investeeringutulud · Kasum, on see osa, mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide 2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud
33. Kulukesksed meetodid: Kulud-pluss kasum. Hind tuletatakse, lisades kuludele soovitava kasumi lihtsaim hinnakujunduse vorm püsivkulud + muutuvkulud + projekteeritav kasum Hind = ------------------------------------------------------------------- Toodangu maht ühikutes Standardne juurdehindlus. Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------ (100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud * ROI (%) Keskmised kogukulud Hind = ------------------------------------------ + standardmagu juures Toodangu standardmaht Madalam hind lisatoodangule. Odavama toodangu jaoks
Meetod on väga lihtne Meetod on selge ja vastuvõetav ettevõtte kõikidele osakondadele Meetod võimaldab saada planeeritud kasumit tingimusel, et realiseeritakse kogu toodang Meetodi puudused: Meetod ei ole kasutatav inflatsioonitingimustes Meetod vajab eelnevate tellimuste garanteerimist Meetod ei arvesta turunõudlusega (tarbija võib olla nõus maksma rohkem) · standardne juurdehindlus Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Meetod on laialt kasutusel kaubanduslike vahendajate (jae- ja hulgimüüjad) juures. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------------ (100 - juurdehindluse %) : 100 Meetodi eelised: Meetod on väga lihtne Võimaldab planeerida osa kasumit Meetodi puudused: Juurdehindluse protsendi kehtestamine (liiga väike, liiga suur) Ei arvesta nõudlusega · investeeringute tasuvust garanteeriv hind
raamatupidamislikult tekivad käive ja kasum alles aasta teisel poolel, kui suusad enne hooaja algust realiseeritakse. Sellest tulenevalt pole võimalik uurida käesoleva aasta majandusaruandeid. Esimese kvartali aruanded on kättesaadaval, kuid nende põhjal pole võimalik ettevõtet objektiivselt uurida. 1996 aasta esimeses kvartalis oli ettevõtte netokäibe suuruseks umbes 24,6 miljonit ja maksude eelseks kasumiks oli -928000 kr, millest suusatootmine andis 2,5 miljonit netokäivet ja 1,7 miljonit kahjumit. Teises kvartalis oli netokäive 23,4 miljonit ja kahjum 1,1 miljonit, millest suusatootmine andis netokäivet 3,9 miljonit ja kahjumit 1,6 miljonit. Kolmandas kvartalis oli firma netokäive 55,3 miljonit ja maksude eelne kasum oli 7,3 miljonit, milledest suusatootmine andis netokäivet 35,4 miljonit ja maksude eelset kasumit 6,9 miljonit
vastavalt soovitule. Järgnevad mõningad „kuldreeglid“ riskide ja raha haldamisel. Alustame näitega, mis esmalt illustreerib riski ja raha haldamise vajalikkust ja seda eriti võimenduse kasutamisel. Hr Õunal on kauplemiskontol €50 000. Ta otsustab osta 1 miljoni euro eest EUR/USD valuutapaari hinnaga 1,2600. Tänu võimendusele 100:1 peab hr Õun panema tagatiseks 10% ehk €10 000. Hr Õun sulgeb positsiooni 1,2700 juures, mis tähendab teenitud kasumiks 100 pipsi. Tema kasum tehingust on 1 miljon x 0,0100 = 10 000 USD (7870 eurot). Investeeringu tootlikkus on 78,7% (algne investeering oli 10 000 eurot). Kontol on nüüd 57 870 euro (15,7-protsendine tõus). Järgmise tehinguga suurendab hr Õun oma panuseid. Nüüd on tal kontol 57 870 eurot ja ta ostab 2 miljoni eest EUR/USD valuutapaari, kuid nüüd ta kaotab 200 pipsi. Selle tehinguga kaotas hr Õun 40 000 USD (31 500 eurot) ja uus konto seis on nüüd 26 370 eurot ehk 54,4% langus
Näiteks: Vabatahtlik reservkapital Muudel eesmärkidel moodustatud reservid (näiteks piirata vaba omakapitali hulka) Ümberhindlusreservid Puhaskasum (eelmiste perioodide ja aruandeaasta) jaotatakse: 1) eraldised kohustuslikku reservkapitali (1/20 puhaskasumist, kuni reserv saab võrdseks 1/10 aktsiakapitali nimiväärtusega); 2) eraldised muudesse reservidesse (näiteks aktsiadividendi e. fondiemissiooni reserv); 3) dividendideks; 4) jaotamata kasumiks. 37 Dividendidega seotud arvestus Dividendi deklareerimiskuupäev üldkoosolek kinnitab kasumi jaotamise ettepaneku. Tekib dividendi maksmise kohustus. Protokollikuupäev suletakse dividendi saavate aktsionäride nimekiri. Raamatupidamiskannet ei tehta. Dividendi väljamaksekuupäev toimub dividendi väljamaksmine. Näide. Ettevõtte AS 20X9. a üldkoosolekul otsustasid omanikud jagada 20X8
Puhaskasum = dividendid, ehk siis Div0 =51m/5m=10.2 eurot ja Div1=10.2x1.04=10.608 Aktsia hind on seega: P=(P/E)*xEPS = 12x10.2=122.4 Ke=10.608/122.4 + 4% = 12.67% Kd = 22m/300m=7.33% E =612m ja D=300m, seega D + E =912m ning Wd=32.9% ja We=1-32.9%=67.1% WACC = 32.9%x7.33% + 67.1%x12.67% = 10.9% Seega selle ettevõtte kapitali hinnaks on 10.9% 1 Ülesanne. Finantsvõimendus. Ettevõtte koguvarade suuruse prognoos on 2 milj eurot ning maksude-eelseks kasumiks (EBT) prognoositakse 0.4 milj eurot. Ettevõte kavatseb muuta senist vaid omakapitali toel finantseerimise poliitikat ning asub senisest rohkem kasutama laene. Prognoositav D/E suhe saab seetõttu olema 1.0. Võetavate laenude keskmiseks intressimääraks kujuneb 10%. Oletame, et ettevõttele kohandatav maksumäär kasumilt on 20%. Leia ettevõtte ROE (omakapitali puhasrentaablus) nii juhuks kui ettevõte
kus U - kapitali kasutamiskulu; r intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ; d amortisatsioon. 10. Kas välisinvesteeringud on head või võivad vahel ka probleemiks osutuda? 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Ettevõtte plaanib teha investeeringut suuruses Sk = 2,1 miljonit krooni, mis investorite arvates peaks ära tasuma kolme aastaga. Samal ajal on teada, et esimese aasta kasumiks prognoositakse 400'000 krooni, teisel aastal 800'000 krooni ja kolmandal aastal 1'000'000 krooni. Eeldatav keskmine reaalne tulumäär kolmel vaadeldaval aasta oleks 4% aastas. Kas investorite ootused on põhjendatud? Lahendus: 1. Leiame kolme aasta kasumi nüüdisväärtuse: PV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + C / (1+r)3 PV = 400000 / (1+0,04) + 800000 / (1+0,04)2 + 1000000 / (1+0,04)3 = = 400000 / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125 = = 384615,4 +739645 + 888888,9 = 2013149,3 krooni
küsimusele, kas ta seda ise uuesti ostaks. Väga suures osas kasutatakse lojaalsuse mõõtmiseks rahulolu uuringuid, millele lisatakse paar lojaalsust mõõtvat küsimust. Kuid selliste uuringute puhul on kaks probleemi. Esimene seisneb selles, et rahulolunäitajad on muutunud paljudes firmades tulemuseks iseeneses, kuid näitajad ei oma mingit tähtsust, kui rahulolu, mida 8 väidetakse mõõtvat, ei muutu ostuks ja kasumiks. Teine probleem seisneb selles, et rahulolu uuringud on sageli halvasti läbi mõeldud ja läbi viidud. Need mõõdavad valet aktiivsust või valesid kliente. Seega pole rahulolu mõõtmise instrumenti võimalik muuta lojaalsuse mõõtmise instrumendiks pelgalt mõne täiendava küsimuse lisamisega, kuna nii mõõdetakse lihtsalt sama asja kaks korda. Firma või brändi juurest lahkuvad sageli just need kliendid, kes on väitnud, et nad on toote või teenusega rahul
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanded: 1. Ettevõte analüüsib 10-miljonilise projekti finantseerimist kas täielikult omakapitalist 100 krooniste lihtaktsiate emissiooniga või 25% ulatuses 10%-lise intressimääraga võlakirjade ja 75% ulatuses uute lihtaktsiate emissiooniga. Projekti intresside ja maksude eelseks kasumiks loodetakse saada 1,6 miljonit, maksumäär on 30%. Lahendada ülesanne tingimustega, kui ettevõttel pole tulumaksukohustust. 2. Firma uurib täiendavaid kapitalimahutusi 500 000 krooni ulatuses et suurendada EBIT 200 000 kroonilt 300 000 kroonini. Vajaliku 500 000 võib saada, kui müüa 500 lihtaktsiat hinnaga 1000 krooni või müüa 500 000 krooni eest võlakirju intressimääraga 8,5%. Ettevõtte
EBIT (5.25) BEP = , A kus BEP tulutoovuse üldvõime. Kui tulutoomise üldvõime on hea, aga varade rentaablus halb, siis saab järeldada, et viga on finantseerimisotsustes, mitte ettevõtte äritegevuses (põhitegevuses), tootmises, teenindamises. Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. 26 Täpsema tulemuse saamiseks tuleks nimetajas kasutada keskmist vara. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: NI (5.26) PM = , S kus PM käiberentaablus (puhaskasumi tasemel), S müügikäive. Hinnangu andmine käiberentaablusele sõltub tugevasti ettevõtte tegevusalast. Näiteks jaekaubandusega
Bilanss pärast fondiemissiooni Aktiva Passiva Vara 4000 Osakapital 3500 Kasum 500 Aktiva kokku: 4000 Passiva kokku: 4000 Algselt osakapital 2500, kasum 1500 ja passiva kokku 4000. Seega on vaja osakapitali suurendada kuidagi. Mõistlik: kasumist (1500-1000=500) 1000 osakapitaliks (2500+1000=3500), kasumiks jääb 500 ning osakapitaliks on nüüd 3500. Passiva kokku on aga 4000. Seega ületab passiva kokku osakapitali ning sellega on bilanssidega kõik korras, kuna passiva kokku peab olema vähemalt pool või võrdne osakapitaliga. Ühingute registrist kustutamine/lõpetamine Vaja on kaitsta ühingutega seotud isikuid, eelkõige võlausaldajaid. Ühingute registrist kustutamine: ÄS § 60 Tähtaeg majandusaasta aruande registrile esitamiseks on 6 kuud majandusaasta lõpust.
-maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996
Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud Kasum, see on see osa , mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega.
Kasumit maksimeeriv tootmismaht on 3. Sellise tootmismahu juures on piirtulu ja piirkulu võrdsed. Sellisele tootmismahule vastava hinna leiame nõudluskõveralt. See hind on 7 krooni. Tootmismahu 3 juures on keskmised kulud 5 krooni (leiame keskmise kulu kõveralt). Kasum müüdava kauba ühelt ühikult on 2 krooni (7 miinus 5). Kasumit iseloomustab ristkülik, mille pindala võrdub müüdava kauba ühelt ühikult saadava kasumi (2 krooni) ja müüdava koguse (3 ühikut) korrutisega, saades kasumiks 6 krooni. Et hind on alati kõrgem kui piirtulu ning kasumit maksimeeriva tootmismahu juures piirtulu võrdub piirkuluga, siis on hind alati kõrgem kui piirkulu. 73 Joonis 9.7 Kasumit maksimeeriv kogus ja hind 74 Meie näites on tegemist positiivse kasumiga. Ei ole aga mingisugust garantiid, et monopol ka tegelikult
annaabi.ee 
