Vihmametsade raie (1)

Vihmametsade raie
Uurimustöö

Sisukord

Sissejuhatus 2
Vihmametsadest üldiselt 3
Amasoonas 5
Kasutusalad 6
Vihmametsa mitmekesisus 6
Vihmametsade raie 7
Vihmametsade kaitse 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Mina valisin ülemineku arvestuse uurimustöö teemaks vihmametsade raie. Ma valisin selle teema sellepärast, et mind huvitab , miks vihmametsi maha raiutakse ja mis võivad olla tgaajärjed. Minumeelest on tänapäeval see teema väga aktuaalne, sest just praegu on õige aeg selle vastu tegelema hakata ja kindlasti see võib mõjutada ka minu elu, seega ma tahan teada kuidas täpsemalt võib see mu elu mõjutada või muuta. Ma tahaks veel teada, kas see põhjus miks vihmametsi maha raiutakse on ikka põhjendatud ja olulisem kui nende olemas olu ja kas on võimalik üldse kaitsta kuidagi vihmametsa raie eest. Veel võiks teada saada kui suured on vihmametsad ja kui kiiresti need vähenevad. Samuti tahaks teada, kus vihmametsad täpsemalt asuvad. See teema tundub minu jaoks põnev, ning kuna see võib minu elu mõjutada, paneb see mind mõtlema, kas mina ka seda kuidagi takistada saaksin.

Vihmametsadest üldiselt

Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.
Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidestarvatakse elavat just vihmametsades.
Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas.
Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. [1]
Foto 1 : Vihmamets
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis . Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit . Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed).
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. [2]
Foto 2 :Jõgi vihmametsas.
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% maismaa pindalast ehk vaevu 6% Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest . Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega.
Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu , Ecuador , Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik - Euraasias ja Gabon ja Kamerun - Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina – Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida – Indias ja Indoneesias džungliks. [3]
Foto 3 : Vihmametsade asukohad
Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama . Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga.

Amasoonas

Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii Brasiilias, Venetsueelas, Colombias ja Ecuadori ning Peruu Andide ida poolses osas. Kui Amazonas oleks riik, oleks see ühekas suurim riik. Amasoonase vihmametsa on kirjeldatud kui meie planeedi kopse, sest sest see varustab Maailma hapnikuga, pidevalt kasutades selleks süsihappegaasi. Rohkem kui 20 % Maailma hapnikust toodetakse Amasoonase vihmametsas.
vihmametsade Üks viiendik Maailma magevee varudest asub Amasoonase madalikus. 54% kogu Maailma järele jäänud vihmametsadest asub Amasoonases

Kasutusalad

Vähemalt 80% enamarenenud Maailma toitumisharjumustest tuleneb vihmametsadest. Ehk vanasti selliseid toite ei söödud enamarenenud riikides. Nendeks on paljud puuviljad nagu näiteks avokaadod, kookos , apelsinid, sidrunid , greip, banaanid , ananassid, mangod, ja tomatid. Vürtsidest on must pipar , kakao , kaneel , ingver, suhkrupeet , kohv ja vanilla .
Tänapäeval vähemalt 121 retseptiravimit müüakse üle Maailma, mis on tehtud taimede saadustest. Kuigi kui 25% lääne ravimitest on tehtud vihmametsa saadustest, on ainult 1% nendest vihmametsa puudest ja taimedest testitud teadlaste poolt. The U.S. National Cancer Institute on identifitseerinud üle 3000 taime, mis mõjuvad vähi vastu. 70% taimedest leidub vihmametsas. 25% kõikidest vähivastastest organismidest leidub ainult vihmametsas [8]

Vihmametsa mitmekesisus

Vihmamets on bioloogiliselt väga mitmekesine , palju rohkem , kui ükski teine ökosüsteem.
Faktid :
*Üks tiigike Brasiilias võib sisaldada suuremat kala liikide hulka, kui ükski Euroopa jõgi.
*10 hektari suurune vihmametsa tükk Borneos võib sisaldada üle 700 erineva puuliigi . Sama palju puuliike on terve Põhja-Ameerika peale kokku.
*Üks ainus paik Peruus on koduks rohkematele linnuliikidele, kui leidub terve Ameerika Ühendriikides kokku.
* Üks ainus puu Peruus on leitud koduks 43 erinevale sipelga liigile. See on umbes kogu sipelga liikide arv Suurbritannias.
*Kalaliikide arv Amasoonas ületab kalaliikide arvu terves Atlandi ookeanis.
Vihmametsa bioloogiline mitmekesisus on nii suur, et vähem kui 1% millionitest liikidest on ainult teadlaste poolt uuritud. Teadlased ennustavad, et üle 137 taime- ja loomaliiki sureb päevas tänu vihmametsade hävitamisele.
Siiski häving jätkub ja kui see jätkub praeguse kiirusega, arvatakse, et umbes 80 kuni 90 protsenti troopilistest vihmametsade ökosüsteemist on hävinenud aastaks 2020.
[9]
Foto 4 : Mitmekesine vihmamets

Vihmametsade raie

Palju põhjusi on , miks vihmametsi maha raiutakse, kuid palju neist põhjustest üks sõna – majandus. Nimelt just majanduse parandamiseks hävitatakse väga vajalikku vihmametsa.
Erinevate lehtpuude mahraie
Erinevate vähemväärtuslikumate ja väärtuslikumate lehtpuude maharaiumine nagu tiikpuu, mahagon , roosipuu ja paljud teised mööbli, ehitusmaterjali, söe ja teiste puu produktide valmistamsieks on tähtis tööstusharu ja toob palju sisse. Osad troopilised lehtpuu liigid eksportitakse enam arenenud riikidesse,näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga, Nigeeriaga ja Taiga juhtub see, et väärtuslike lehtpuude liigse eksportimise tõttu saab see resurss otsa lähima viie aastaga, mis tähendab, et nad peavad neid importima hakkama. Jaapan on suurim vihmametsade lehtpuude importija. Vaatamata hiljutistest vähendustest on Jaapani keskmine troopiliste lehtpuude import 11 miljonit kuubikmeetrit aastas, mis on hiiglaslik . Vihmametsa puude maharaiumine on suur majanduslik allikas ja paljudel juhtudel peamine aasta tulu sellele kohale iseloomulikele arengumaadele.Valitsused müüvad oma osalusi liiga odavalt ja niipea kui vihmamets on kadunud on ka siisetuleku allikas kadunud. Valitsused müüvad looduslike resursse ainult sentide eest, mis varsti on väärt miljardeid dollareid. 1986 aastal suur puidufirma ostis tuhandeid hektareid Borneo vihmametsas maad andes vastu 2000 Malaisia dollarit, kaheteistkümnele perekonnale . See tähendab, et iga pereliige sai 2 pudelit õlut. Sellest ajast saadik, on see firma ja paljud teised suutnud hävitada kolmandiku Borneo vihmametsast, mis on ligikaudu 2,7 miljonit hektarit, ja kohalikud hõimud on sunnitud pagema sealsest piirkonnast , või on sunnitud tööle puidufirmade jaoks orja palga eest. [4]
Küttepuu ja paberi tootmine
Lisaks maharaiutud puude ekspordile, jääb vihammetsa puit ka arengumaadesste küttepuiduks või söeks. Üks ainus metallitehas Brasiilias, mis teeb metalli Jaapani autode jaoks, vajab millioneid tonne puitu iga aasta, et toota süsi, mida saab kasutada metallitööstuses. Ja siis on veel paberitööstus.
Üks puidumõssi projekt Brasiilia Amasoonases koosnes Jaapani elektritehasest ja mõssi veskis. Et seda kogu tehast püsti panna, vajas umbes 1.45 miljonit hektarit Amasoonase vihmametsa mahapõletamist ja uute spetsiaalsete mõssipuude istutamist. See üksainus tehas kasutab iga päev ligi 2000 tonni ümberolevat vihmametsa puitu, et toota 55 megawatti elektrit et kogu tehast töötamas hoida. See tehas, mis töötab alates 1987 aastast, produtseerib umbes 750 tonni mõssi iga päev paberi tegemise jaoks, mis on väärt ligikaudu 500 000 dollarit ja selle tulemusena on ehitatud Amasoonase vihmametsa 4500 km teed, mida kasutab 700 sõidukit. Lisaks sellele tehasele on Maailma suurim mõssi veski Aracruz Brasiilias. Selle kaks tehasehoonet toodavad 1 miljon tonni mõssi aastas, hävitates vgäa palju troopilist metsa, et ennast töös hoida ja selle tulemusena peab ümberpaigutama tuhendeid põliselanike hõimusid. Kõik see mõss läheb Ameerika Ühendriikidesse, Belgiasse, Suur Britanniasse ja Jaapanisse. Üha rohkem vihmametsa hävitatakse, et tulla toime arenenud maa paberi nõudlusele, mis vajab üüratult palju, 200 miljonit tonni puud iga aasta ainult paberi tegemise jaoks. Kui selline tase jätkub, arvatakse, et ainult paberitööstus kasutab 4 miljardit tonni puitu iga aasta aastaks 2020. Kui kord on juba mingi vihmametsa ala maha raiutud, isegi siis kui antaks sellele harv juhus tagasi kasvada, ei saa see olema kunagi selline nagu see oli. See keeruline ökosüsteem on alatiseks kaotatud . Ainult 1 kuni 2 protsenti valgusest vihmametsa ülemisest osast jõuab alumisse rohutaimede ossa . Enamikel juhtudest kui puud on maha võetud, taimed, mis on kasvanud sajandeid pimedamas, niiskes alumise rohttaimede piirkonnas, ei suuda tulla toime avarusega ja seega need taimed surevad välja. Isegi kui ainult väiksed maaalad kogu suurest maast on tühjaks raiutud, siis see, mis järgi on jäänud, muutub trastiliselt. Vihmad pesevad minema õhukese mulla ülemise osa, mis oli eelnevalt kaitstud rohttaimede poolt ja selline viljatu muld on ohustatud erosioonile.
Kolmas majanduse alla kuuluv põhjuse on see, et pääseda ligi vajalikele mineraalidele. On leitud palju tähtsaid maavarasid näiteks rauamaaki, mida saab kõige tõhusamalt kaevandada maa pealse kaevandusega ja seega tuleb puud eest raiuda .
Samuti on sotsiaalsed põhjused. Nimelt et teha suuremaid teid ühendamaks tähtsamaid linnu on vaja vihmametsa maha raiuda, sest muidu ei saa teed teha. Samuti rajatakse linnu vihmametsa. See aga tähendab, et tuleb suures ulatuses vihmametsa maha raiuda. Näiteks on ehitatud sellsied linnad nagu Manaus Brasiilias ja Jakarta Indoneesias sinna, kus varem oli vihmamets. [5]
Tähtis on kaitsta vihmametsi, sest mida rohkem neid maha raiutakse, seda rohkem see meie planeedile kahju teeb, sest väga suur osa hapnikust tuleb vihmametsadest. Vihmametsad on samuti koduks miljonitele erinavetele taimede- ja loomaliikidele. Täpsemalt on vihmametsad koduks umbes pooltele taime ja loomaliikidele, mida leidub Maa peal. Vähemalt 3000 erinevat puuvilja liiki on vihmametsades ja ainult 200 kasutatakse lääne maailmas.
Foto 5 : Madagascaril täiesti puhtaks raiutud maastik
Vihmametsade põliselanikud kasutavad ligi 2000 puuvilja liiki.
Vihmametsa hävitatakse juba praegu umbes 60 hektarit minutis ja umbes 31 miljonit hektarit aastas. Teadlaste arvates sureb aastas vihmametsade raie tõttu ligi 50 000 taime- ja loomaliiki. Samuti surevad välja paljud ohustatud vihmametseda põliselanike hõimud, millega surevad ka paljud teadmised ajaloost ja paljud meditsiinilised saldused . [6]
Vihmametsade hävitamine on viinud meid põhjusena nägemaks looduslikku maad resursina, mida saab kasutada, ja metsikust tühjana ja mitte tulutoovana. Ilmselgelt vihmametsad pole lihtsalt mõtetud ega ka asustamata. Põliuselanikud on loonud tehnoloogiaid ja resursside kasutamiseks süsteeme, mis on lasknud neil elada sellisel maastikul . Kuid kui vihmametsad hävivad, hävinevad ka nendes elavad põliselanikud.
16 sajandil oli umbes 6-9 miljonit põliselanikku, kes elasid Brasiilia vihmametsades. Kui Lääne ja Euroopa kultuurid maabusid Brasiilia Amasoonasesse, lootes leida rikkust ja tähtsaid esemeid tsivilisatsioonidest, mis on ammu välja surnud, jätsid nad maha endast oma kultuuritusetuse. 20 . sajandiks oli alles jäänud ainult 1 million põliselanikku Brasiilia Amasoonasesse. Tänapäeval on alles vähem kui 250 tuhat põliselanikku, kes on suutnud elada üle sellest katastroofist, kuid siiski vihmametsade hävitamine jätkub. Need alles jäänud põliselanikud näitavad vihmametsa imelist mitmekesisust, sest neis sisaldub 215 etnilist gruppi ligi üle 170 erineva keele. Rahvusvahliselt elavad nad üle 526 territooriumi, mis hõlmavad enda alla üle 76 millioni hektari, kaks korda suurem ala kui California . Vihmametsades võib olla ligi 50 või rohkem põliselaniku rühma, kes pole kunagi kokku puutunud välis maailmaga . Kõige suurem oht põliselanike jaoks on nende territooriumile sisserändavad kaevandajad, maaharijad ja nendega järgnevad konfliktid. Tuhanded talunikud ja põliselanike grupid on tapetud Amasoonases eelmise kümnendiku jooksul vägivaldsete konfliktide metsa resursside ja maa nimel. Kuna nende kodumaad siiamaani rüüstatakse ja hävitatakse on vihmametsa elanikud ja nende kultuurid kadumas. Kui meditsiini mees sureb, ilma edasi andmata oma teadmisi järgnevatele põlvkondadele, läheb kaduma tuhandete aastate asendamatu teadus meditsiini taimede kohta. Igakord kui vihmametsa meditsiini mees sureb oleks justkui sama, kui põleks maha terve raamatukogu. [7]
Foto 6 : Maha raiutud Amazonase vihmamets

Vihmametsade kaitse

Probleem ja lahendus vihmametsade hävitamisele on mõlemad majanduslikud. Valitsused vajavad raha teenuste jaoks, talunikud vajavad raha oma perekonna ülalpidamiseks ja firmad vajavad kuskilt tulu. Raha siiski paneb Maakera pöörlema, isegi Lõuna-Ameerikas ja sealsetes vihametsades. Aga samas see tähendab maaomanikele, valitsusetele, ja vihmametsades elavatele isikutele ka seda et, kui neile antaks piisav majanduslik põhjus mitte hävitada vihmametsi, oleks võimalik ja saaks vihmametsad päästa. Ja selline vajalik majanduslik laternatiiv eksisteerib ja töötab tänapäeval. Paljud organisatsioonid on demonstreerinud seda, et kui meditsiinilisi taimi, puuvilju , pähkleid, õlisid ja teisi resursse nagu kummi, šokolaadi koguda, omab vihametsa alla kuuluv maaala palju suuremat majanduslikku väärtust tänapäeval ja rohkem pikaajalist sissetulekut tuleviku jaoks, kui lihtsalt puu maha raiumine või põletamine karja või muu kultuurtaimede jaoks. Tegelkiult on viimaste andmete põhjal tõestatud, et vihmamets, mis on muudetud karjamaaks toob sisse umbes 1500 krooni hektari kohta ja maha raiutuv maaala on väärt umbes 10 000 krooni hetkari kohta, siis maaala, mida kasutatakse meditsiini taimede, puuviljade, pähklite, kummi, šokolaadi ja teiste taastuvate resursside kogumise jaoks, toob maaomanikule umbes 60 000 krooni hetkari kohta sisse. See toob maaomanikule sisse mitte ainult täna, vaid ka tulevikus. Sellised taastuvad resursid, mitte puud, on tõeliseks vihmametsa väärtuseks. See pole neam teooria vaid pigem fakt. Tänapäeval kommuunid ja põliselanike grupid teenivad 5 kuni 10 korda rohkem raha korjates meditsiiniliseks otstarbeks vajaminevaid taimi, puuvilju, pähkleid ja õlisid, kui nad saaksid maha raiudes puid.
On olnud eelnevaid katseid piirata vihmametsade maharaiet, kuid see on ebaõnnestunud. On proovitud teha vihmametsadest kui kinniseid parke, kuid see on ainult hullemaks olukorda teinud riigi majanduses ja seega inimesed lähevad ikka ja raiuvad need puud maha, kuna neil pole muud võimalust raha teenida. Seega on vihmametsade kaitse suures osas raha taga, sest peamiselt ikka raiutakse vihmametsi rahalisel eesmärgil. Vihmametsad sageli asuvad vaestemates riikides, seega on vihmametsade kaitse raskendatud. Palju metsaraiet teostavad inimesed on väga vaesed, ja lihtsalt üritavad oma toidulauale toitu saada. Seega nad ei arvesta ökoloogilise katastroofiga. Pealegi on neil tihti madal haridus ja seega ei saa nad üldsegi aru, miks ei tohiks seda teha. Isegi kui metsad kaitse alla võtta, ei ole siiski võimalik kindalks teha, kui keegi on puid maha võtnud metsas, sest vihmametsad on nii suured. Kui isegi saadakse teada, et metsa raituakse, ei ole nii lihtne süüdlast leida ja karistada . Ning kui isegi karistada ei aita see eriti, kuna kui ta saab rahalise trahvi pole tal lihtsalt raha seda trahvi maksta ja siis ta ikka raiub seda metsa edasi.
Ekspertid on ühel meelel , et jättes vihmametsad alles ja kasutades nende resursse näiteks korjates pähkleid, puuvilju, kasvatades taimi, millest saaks õli teha, või kasvatades meditsiinilisi taimi, tooks see rohkem majanduslikku kasu, kui lihtsalt vihmamets maha raiuda. Selline väga vajalik sissetuleku allikas tekitab teadmise ja majandusliku ergutuse vihmametsa populatsioonile, kaitsmaks ja säiltamaks metsi pikaajaliseks kasumiks nende enda ja nende lase jaoks, ja on väga vajalik lahendus päästmaks vihmametsi hävitamisest. [10]
Foto 7 : Vihmametsa hõim Baka

Kokkuvõte

Teema mille valisin oli minujaoks küll lihtne, kuid kui tegema hakaksin, avastasin, et pole sugui nii lihtne leida head, eesti keelset informatsiooni vihmametsade kohta. Seega ma pöördusin inglis keelsete alliakte poole. Neid oli küll palju, aga minu jaosk täendas see kõvast tõlkimist. Tänu sellele tegi see mu töö olulisemalt raskemaks, samas aga sain palju uut teada, ning nüüd võin isegi öelda, et mõistan praktiliselt täiesti kõiki ohtusi, msi vihmametsade maharaie võib põhjustada. Ma täiendasin oma eelmisi teadmisi oluliselt ning kuna enamus tekstist tuli minu enda poolt ära tõlkida, ei unune see informatsioon nii kergelt, kui oleksin lihtsalt kuskilt teatud lõike kopeerinud ja uurinud. Sain ka selle võrra targemaks, et isegi mina saaksin veidikene vähendada vihmametsade maharaiet, kasvõi selle arvelt, et vähem paberit kulutada. Neid teadmisi saan ka praktikas ära kasutada.

Kasutatud kirjandus

[1] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.ht m
[2] http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets
[3] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.ht m
[4] http://www.rain-tree.com/facts.ht m
[5] http://www.scalloway.org.uk/phye1.ht m
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Rainforest
[7] http://www.enchantedlearning.com/subjects/rainforest/
[8] http://ran.org/issues/forests/
[9] http://rainforests.mongabay.com/
[10] http://library.thinkquest.org/11353/trforest.ht m
Foto 1 : http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/puerto_bromeliads.jpg
Foto 2 : http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/River_gambia_Niokolokoba_National_Park.gif
Foto 3 : http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmmap.gif
Foto 4 : http://www.environmentpoint.com/wp-content/uploads/2008/12/rainforest.jpg
Foto 5 : http://images.wildmadagascar.org/pictures/tana_flight/madagascar_erosion_aerial_view_3.JPG
Foto 6 : http://www.saawinternational.org/brazil-stephenferry-getty460.jpg
Fot 7 : http://www3.cesa10.k12.wi.us/ecosystems/rainforests/tribes/Baka/TRIBE.JPG