10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mary667
Õppematerjali autor
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
kus q - nõutav kogus (tootmismaht); p - tooteühiku hind. NB! Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q>0 ja p>0 (kogus ja hind peavad olema positiivsed). Näide 2-5 Tulufunktsiooni leidmine Toodet müüakse hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud toodete arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. 2.3.3 Kasumifunktsioon Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P leitakse seosest tulud miinus kulud. = - = - () kus q - tegevuse maht (tootmismaht). Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. Näide 2-6 Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon () = 40 + 1500 ja tulufunktsioon () = 55. Kasum on tulude ja kulude vahe: () = () - () = 55 - (40 + 1500) = - . 2.3
Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused
Aruandeaasta kasum 114 571 2 939 608 16 594 179 10 Allikas: töö autorite koostatud. 2010. aastal vähenesid tööjõukulud 11%, samuti vähenesid mitmesugused tegevuskulud 6%. Suuresti selle arvelt tõusis ärikasum üle 10%. Järgmisel aastal tööjõukulud kasvasid veidi, mille võrra vähenes ka ärikasum. Järelikult on tööjõukulud üheks oluliseks kuluks ning kasumi mõjutajaks. Tabelist nähtub, et kolme aasta lõikes moodustas tööjõukulud kõige suurema osa müügitulust. Tööjõukulud ehk püsikulud olid kolme aasta jooksul võrdlemisi ühesugused ning omased niivõrd suure personaliga ettevõttele. Analüüsist selgus, et kolme aasta lõikes moodustas müügitulust suure osa mitmesugused tegevuskulud, milleks oli peamiselt turundus ja reklaam. Analüüsist selgub, et 2010. aastal moodustasid äritulud müügitulust võrreldes teiste
1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
kus q on nõutav kogus (tootmismaht) p on tooteühiku hind Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q > 0 ; p > 0 (kogus ja hind on positiivsed). NÄIDE 2.4. Tulufunktsiooni leidmine Juku müüb koolis mudelautosid hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud autode arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P on tulud miinus kulud. Kasumifunktsioon = tulufunktsioon - kulufunktsioon P(q) = R(q) - C(q), kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon; C(q) on kulufunktsioon. Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine
Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1.2 Helirida.............................................................................................................................4 1.3 Intonatsioon.....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid