AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE (8)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

27

docx

Autoteenindus

Osakapital 4 000 Omanikud, nende osa kapitalist Angeelika Lõps (51%), Rait Roosileht (49%) Kontaktisik, tema telefon Angeelika Lõps +37254563850 Ettevõtte tegevusala, EMTAK-kood (vaata 45201 Mootorsõidukite hooldus ja remont www.emtak.ee ) Ettevõtte tegevuspiirkond Läänemaa 3. ÄRIIDEE KIRJELDUS Tegemist on autoremondi töökojaga, mis asub Läänemaal Risti alevikus. Teenusena pakume autode remonditöid. Teenus on mõeldud firmadele ja eraisikutele, autoomanikele, kel tekib vajadus antud teenusele. Töökoja rajame juba olemasolevasse töökoja hoonesse, mille krundi pindala on 1,8ha ja hoone ise on 260m2. Hoone vajab seesmiselt korrastamist euronõuetele vastavaks ja ruumide korraldust autoremonditöökojale sobivamaks. Sisustaksime kaasaegsete töövahenditega ja kasutaksime kvaliteetseid varuosi, õlisi ning muid erinevaid määrdeid.

Uurimustöö

26

doc

Tehnloloogia projekteermise alused

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTA

Tehnoloogia projekteerimise alused

171

xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus

17

doc

Näidis äriplaan (lastehoid)

ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTU

10. klassi majandus

11

doc

78 küsimust ja vastust

2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada

Auto õpetus

52

pdf

Energiasääst kortermajas

Eriti tundlikud põhjustavad külgtuulega fassaadile langevad sademed. Kahtlusi on olnud selles suhtes tekitab ka külmakahjustusega fassaadi hüdrofobiseerimise krohvimata tellisseinad (vetthülgava pinna) tõhusus, kuna mikrokahjustused on juba nõukogude perioodist tekkinud enne päris lagunemist ja nende avastamine on tülikas ja komplitseeritud, eriti kõrgete hoonete korral. Kuna hoonete välisseinte soojuspidavus on tunduvalt alla soovitava, tuleks fassaadide remondi korral välisseinad kindlasti soojustada. Millist soojustus-viimistlussüsteemi valida, see jääb omaniku ja arhitekti otsustada (kui puudub konkreetne ettekirjutus projekteerimistingimustes). FASSAADIDE REMONDISÜSTEEMID Eelkõige on võimalik valida kahe ehitusfüüsikaliselt erinevalt toimiva soojustus-viimistlussüsteemi vahel: · Krohvkate, mis kantakse vahetult lisasoojustus materjalile. · Vooderkate, mis kinnitatakse eri kinnitussüsteemi

Füüsika

56

docx

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL.................................

Tehnoloogia projekteerimise alused

20

doc

Äriplaani näidis

peaks eelkõige üliõpilaste jaoks muutma mugavamaks sõidud kodunt kooli ning koolist koju. Firma poolt pakutavat teenust on kasutama teretulnud loomulikult kõik inimesed. Projekt sisaldab ka keskkonnasõbralikku külge ­ kuigivõrd peaks vähenema liigse energia tarvitamine ühiskonnas tervikuna. Teenust on soodsam kasutada pikemate sõitude puhul. Asutatav ettevõte hakkab tegelema tinglikult kahte tüüpi inimeste kokkuviimisega: nende, kes kusagile sõita soovivad ja nende, kellel on auto, autos vabu kohti ja kes juhuslikult antud kohta sõidavad. Edaspidi nimetatakse esimese tüübi hulka kuulujaid sõitjateks ja teise tüübi esindajaid autojuhtideks. Autojuhtide jaoks ei ole projektis osalemine raha teenimise võimalus omaette, kuid kerge vaevaga on võimalik vähendada auto omamisega seonduvaid kulusid. Osaühing alustab reaalselt tegevust augusti alguses. Vaadeldaval ajavahemikul jaguneb tegevus kolme etappi, mis erinevad teineteisest teenindusmahu ulatuselt

Äritegevuse alused

Meedia

Kommentaarid (8)