AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE (8)

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool
Maamajanduse mehhaniseerimine

Siim Jaansoo

AUTODE REMONDI - JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE
Lõputöö
Juhendaja : Ants Siitan
2007

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING 4
1.1 Asukoha ja suuruse valik 4
1.2 Plaanitava tegevuse visioon 5
1.3 Ruumi (ruumide) planeering 5
2. SEADMESTIK 6
2.1 Vajalike seadmete valik 6
2.2 Seadmete ja inventuuri paigutus 10
3. Aastase töömahu määramine 13
4. OLULISEMATE TÖÖDE TEHNOLOOGIA . 14
4.1 Hammasrihma vahetus Opel Vectral 14
5. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED 19
5.1 Ruumide maksumus (ost, rent vms.) 19
5.2 Seadmete maksumus 19
5.3 Tööde ja müüdavate varuosade ligikaudne maksumus 20
5.4 Palgakulud 20
5.5 Elekter ja vesi 21
5.7 Muud kulud ja kulud kokku 23
6. TULEOHUTUS JA TÖÖOHUTUS 23
6.1 Tööohutuse üldnõuded 23
6.2 Tuleohutuse üldnõuded 24
6.3 Keskkonnakaitse nõuded 24
Kokkuvõte 25
Kasutatud kirjandus 26

Sissejuhatus

Tänapäeva kiires ühiskonnas kasvab üha rohkem nõudlus autode hooldamise ja remondi järele. Seetõttu tuleb kliendile pakkuda mugavust, kiiret tööd ja eeskätt kvaliteeti.
Sõidukite vastupidavust ja töökindlust aitavad säilitada perioodilised ülevaatused ja hooldustööd. Kuid kas või loomuliku kulumise töttu tekivad ükskord häired, mis muudavad sõidu tülikaks, ohtlikuks või lausa võimatuks. Sellisel juhul vajab mõni autoosa, seade, agregaat remonti või välja vahetust.
Oma autot tuleks lasta hooldada hästivarustatud töökojas, kus kompententsed töötajad valdavad tööde loetelu ja omavad vastavaid oskusi ning suudavad vaadataka kontrollitava sõlme kõrvale. Hea oleks kasutada regulaarselt sama töökoda, et hooldajal tekiks ülevaade teie auto tehnilisest ressursist.
Teemaks on siis autoremondi - ja hooldekoja planeerimine, selle teema valisin sest tahtsin teada kuyi palju läheb raha vaja et remondi töökoda tööle panna ja kas see tasub ära kui seda üksinda teha. Tahtsin teada kui suur tuleb tunni hind kui üksi töökoda teha.
Teemas otsin vastuseid siis tööriistad valikule mida oleks vaja alustuseks töökotta ja nende hinnnad, tunnitasu ja mis selle sisse lähevad, ja tööohutus, tuleohutus ja keskkonnakaitse nõuded töökojale.

1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING

1.1 Asukoha ja suuruse valik

Eestis tegutseb hinnanguliselt vähemalt 1 000 autoremonditöökoda, paljud nendest on nn. üksikettevõtjad. Infotelefoni 1188 andmetel on remonditöökodade arv 735, Neti otsingumootori andmetel aga 150. Tallinnas on 255 remonditeenuse pakkujat, mis teeb ühe autoremondi firma iga 677 registreeritud auto kohta.
Kõige väiksem on konkurents Võrumaal (üks autoremondi teenusepakkuja 1579 registreeritud auto kohta) ja Põlvamaal (üks autoremondi teenusepakkuja 1246 registreeritud auto kohta). Kõige tugevam on konkurents Pärnumaal, kus on üks autoremondi teenusepakkuja 498 registreeritud auto kohta.
Aktiva andmetel on Viljandi maakonnas autosid ühe remondi koha kohta 800 piires ja oleks kasulik remondikoda sinna teha. Sest ise ma elan Viljandis ja oleks kasulikum sinna teha kui teise linna kolida .
Joonis.1 Autosid ühe autoremonditöökoja kohta.
Siis ka plaanitavaks kohaks oleks Viljandi linna ääres, sest siis ei oleks rendi pind nii kallis kui on viljandi sees. Oleks vajalik ja odavam kui hoones oleks eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda. Selline hoone asub Viiratsis, seal tegutses enne kahe kohaline autoremondi töökoda. Sellele hoonele jääme kindlaks ja valmistame projekti vastavalt sellele hoonele.
Autoremonditöökoda tuleb ühe tõstukiga ja üha auto kohaga kus oleks võimalik ühte sõidukit hoiustada.Plaanitav töökoda on ühele inimesele, laiendamisele saab alati hiljem mõelda kui asi juba jooksma hakanud on.

1.2 Plaanitava tegevuse visioon

Alustada tuleks hakata lihtsamatest töödest milleks ei ole vaja spetsiaalseid seadmeid nt. Konditsioneeri täitmine, diagnostika , kere tööd ja värvimine jne.
Alustamiseks plaaniks järgnevad tööd:
Õlide, filtrite vahetus, hooldus tööd, summutite vahetus, hiljem ka remont - Teenuse järele on suurem nõudlus kevadeti , seoses talve lõpuga ning läheneva ülevaatus-perioodiga.
Mootorite, käigukastide, reduktorite ja teiste agregaatide remont, pidurisüsteemide remont, amortisaatorite vahetus- Nõudlus teenuse järele on stabiilne läbi aasta, pigem väiksem talvekuudel.

1.3 Ruumi (ruumide) planeering

Hoone on valmis ja hoones on eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda siis ruumide planeerimine piirduks meil ainult sisustuse paigutusega ja hoone visiooni loomisega .
Hoones on viis ruumi. Esimene, muidugi kõige suurem (6x8=48m2), on töökoda. Selleks et töökojas vaiksem oleks on kompressorile eraldi ruum. Kuna hoones on eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda siis on seal täidetud kõik nõuded töötajate suhtes. Hoones on dušš, wc koos riietus ruumiga. Siis on veel puhketuba ja kontor . Selle projekti kohaselt on mõeldud töökoda alguses ühele inimesele. Seega osad ruumid leiavad vähem kasutust nagu näiteks kontor. Kontori olemas olu on hea, sest et see annab võimaluse laiendamiseks ja uute töötajate palkamiseks. Töökoda on suurem kui alustuseks vaja ja sinna on võimalus installeerida teine tõstuk ja palgata teine mehhaanik aga see on tuleviku küsimus mida siin projektis ei kajasta.

2. SEADMESTIK

Autoremondi töökojas remonditööde kvaliteedi tagavad väljaõppinud mehed ja head tööriistad. Mida paremad mehed, mille mõõdupuuks on palk ja mida vastupidavamad tööriistad, seda kvaliteetsem on tehtud töö tulemus. Töö kvaliteet tagab kliendile rahulolu ja selle läbi firma positsiooni turul. On loomulik, et töökodades püütakse kasutada usaldusväärseid kaubamärke kandvaid tööriistu, et tagada sellega võimalikult kõrge tööde kvaliteet ja mehhaanikute kõrge efektiivsus.
Töömeeste töö efektiivsust saab veelgi tösta suruõhu tööriistadega. Need vajavad eri padruneid ja otsikuid, millega saab kõvasti kokku pandud detaile purustada suruõhu tööriistade poolt tekitatud iseloomuliku löökkoormuse tagajärjel.
Lukksepa tööriistad pole ainult mutrivõtmed ja kruvikeerajad, tihti on vaja kasutada näpitsaid, lõiketange, viile ja muid tööriistu. Parimad tööriistad on ligi 7 korda kallimad tavalistest, seega tuleks need soetada intensiivselt töötavas töökojas.
Kindlasti peavad töökojas olema hea kvaliteediga lehtsilmusvõtmed, silmus-silmusvõtmed ja leht-lehtvõtmed, pikad padrunid , kuuskant padrunid jne. Tänapäeval maksab selline komplekt väga palju. Suuremates töökodades on selliseid komplekte paratamatult miu vaja. Normaalne oleks kui igal mehhaanikul oleks oma komplekt

2.1 Vajalike seadmete valik

Seadmestikuna on väljavalitud põhilised tööriistad ja seadmed , millega oleks võimalik lihtsamaid töid teha. Teisi seadmeid ja tööriistu millel on spetsiaalne tööülesanne tuleb soetada töökäigus. Sellepärast et seadmestik on kallis ja tuleks eelistada kvaliteetset toodet.
Vajalike seadmete valik ja nende tehnilised andmed:
Tõstuk-hüdrauliline 2 post tõstuk,
tõstejõud 4t
tõsteaeg 60s,
tõstekõrgus 1750mm,
2.2kW
Tööriistakäru –Laius 840mm, Sügavus 435 mm, Kõrgus 955 mm. Kaal 51,5 kg.
7 Väljatõmmatavat sahtlit 5tk 75 mm kõrged, 2tk 150 mm kõrged.
Zebra -kruvikeerajate komplekt 8-osa- Sisaldab: Kruvikeerajad läbiulatuva varrega 0,6x3,5;
0,8x4,5; 1,2x7,0; 1,6x9,0; Ph1; Ph2
Zebra kruvikeerajate komplekt Torx, 7-osa- Sisaldab: TX10; 15; 20; 25; 27; 30; 40
Zebra näpitsate komplekt, 4-osa- Sisaldab: Külglõikur 160mm, terava otsaga näpitsad
180mm, näpitsad lõikuriga 210mm, kullinokad 250mm.
Zebra lehtsilmusvõtmed meetermõõdud 17-osa, rõngas 15° nurga all- Sisaldab: AV 6; 7; 8; 9;
10; 11; 12; 13; 14; 15; 17; 19; 22
Zebra lehtsilmusvõtmed meetermõõdus 10-osa, rõngas 15° nurga all- Sisaldab: AV 23; 24;
25; 26; 27; 28; 29; 30; 32; 34
Stopperrõngatangide komplekt, 4- osa- Sisaldab: Välimistele stopperrõngastele 19-60 mm
kuju A ja kuju B; sisemistele stopperrõngastele 19-60 mm kuju A ja kuju B.
Padrunikomplekt 23 osa ½``- Sisaldab: Padrunid: AV 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19;
20; 21; 22; 24; 26; 27; 28; 30; 32 Jätkud 130 mm ja 250 mm, kardaanliigend, nare ½``
½`` 6- kant võtmete komplekt 11-osa- Sisaldab: 4x60; 5x60; 6x60; 7x60; 8x60; 9x60; 10x60;
12x60;14x60; 17x60; 19x60
½`` Torx padrunite komplekt 17-osa: Sisaldab: Sisene Torx: T20; T25: T27; T30; T40; T50;
T55; T60 Väline Torx: E10; E11; E12; E14; E16; E18;
E20; E24
½``Pikkade padrunite komplekt 11-osa-Sisaldab:AV 13; 14; 16; 17; 18; 19; 22; 24; 27; 30; 32
Jõupadrunite komplekt 3-osa – 17; 19; 21 mm- Õhukeseseinalised jõupadrunid
plastikkattega, valuvelgede mutrite avamiseks ja pingutamiseks. Plastik kaitseb velge
kriimustuste eest. Padrunite mõõdud on märgistatud eri värvidega, mis muudab õige
mõõdu valimise lihtsaks.
Momentvõtmed-
Tabel 1. Momentvõtmete põhinäitajad
Kinnitus
Momendipiirkond
Nm lbf.in
Astmestik
mm
Pikkus mm
Kaal g
Pea ø
mm
½
20-100
15-80
1
350
700
38
½
60-300
45-220
5
570
1400
43
Plekksepavasar kaal: 800g ja 1350g
Vasar : kaal 500g
Kummihaamer - Kummiots ø65mm sirge/poolümar mass 480g
Heeblid - Terasest Pikkus: 400mm ja 600mm
Digitaalne supler - Roostevaba, karastatud ja lihvitud mm/ toll ,
LCD ekraan , numbri kõrgus 10 mm.
Kasutustemperatuur 0° C......+40°C
Patarei : 1.5V SR44
Automaatne ON/OFF/5MIN
Nullimisvõimalus iga koha peal.
Reguleerimiskruvi täpseks mõõtmiseks. Lukustuskruvi. Keermetabel.
Mõõtmisala 0-150mm, lugemistäpsus 0,01mm, täpsus 0,03mm ,
Mõõtmisekiirus 1,5m/sek lõua pikkus 40mm.
MIL- nuga -roostevaba tera , kummist käepide.
Õlifiltri võti- ½ nelikant , 21 mm väliskuuskant. Max. ø120mm
Kruustangid koos alusega- Lõugadelaius 150mm
Pingutusvahemik 200mm
Mass 17 kg
Poldiõngitseja- pikkus 340 mm
Painduva varrega magnet- Pikkus 525 mm
DSS Mutrikeeraja
Tabel 2. DSS Mutrikeeraja põhinäitajad
Nelikandi mõõt
Max. Poldimõõt
Vabakiirus rpm
Max väändemoment Nm kinni/lahti
Lööke min
Kaal kg
Pikkus mm
Õhukulu l/min
Liide
Min. Voolikumõõt mm
½``
M16
9500
610/814
1250
2
175
135
¼``
10
Suruõhupüstol- alumiinium , voolikuliide ¼``, Sisekeere korpuses ¼``
Jätkuotsikud keere 12x1,25
100mm; 150mm; 250mm
Kompressor PIONEER 402
Tabel 3.Kompressor PIONEER 402 tehnilised andmed
Mudel
Pioneer 402
Elektrimootor
2200W
Pinge
230V
Voolutugevus
13,5A
Max. Tootlikus /6bar
270 l/min
Normtootlikus/6bar
240 l/min
Max rõhk
10 bar
Pöörlemiskiirus
2850 p/min
Koormatavus
40%/10 min
Helitugevus
81 dB
Mahutimahtuvus
20 l
Kaal
48 kg
Hooldevälp
200 h / 6 kuud
Määrimine
Mootoriõli
Temp.-5....+35°C
5W50
Temp.+10....+30°C
15W40
Õlimahtuvus
0,36 l
Nurklihvija EWS 230
Tabel 4. Nurklihvija EWS 230 Tehnilised andme:
Sisendvõimsus
2200 W
Väljundvõimsus
1500 W
Tühikäigu pöörete arv
6600 p/min
Pöörete arv nimikoormusega
4600 p/min
Pinge
230 V
Ketta mõõt max
230 mm
Võlli keere
M 14
Kaal
4,9 kg
Kiirjootekolb - 100W Kuumeneb 3sek. Soovitatav kasutusaeg 12 sed/min FI- heakskiit
Car Chek indikaator 3-48 V Võib mõõta juhtme pinget läbi isolatsiooni
Elwis töövalgusti 11 W löögikindel, talub õlisid, bensiini, kemikaale
Pikkus 450 mm, kaabel 6m Valgusjõud 1000 luksi IP klass IP6

2.2 Seadmete ja inventuuri paigutus

Seadmed ja inventuur asetseb töökojas. Teised ruumid ei ole kasutuses va. kompressoriruum seal asetseb kompressor, sest töökojas töötab üks inimene ja teiste ruumide järgi ei ole vajadust. Seadmete ja inventuuri paigutus on näidatud joonisel 2.
Joonis 2. Töökoja plaan.
Eksplikatsioon.
0. Tulekustutid

Tõstuk

Töölaud

Kruustang

Kapid

Riiulid

Metallist kinnine prügikast

Stend

Paberi rull puhastamiseks

Õli (pool sünteetiline)

Õli (täis sünteetiline)

Käigukastiõli (mineraalne)

Käigukastiõli (sünteetiline)

Gaasi keevitus

CO-Keevitus

Kohtventilatsioon

Tööriistade käru (liigutatav)

3. Aastase töömahu määramine

Väikeste autoremonditöökodade keskmine päevakäive on 1 000-2 000 krooni, mis tuleneb sellest, et keskmiselt jõutakse päevas tegeleda 4-10 kliendiga.
Plaanime siis päevas kaks klienti, sest alguses võib ikka ebameeldivusi ette tulla ja kvalifikatsioon ei ole ka nii kõrge, et küüniks nii kõrgele.
Seega 3x5 nädalas on 15 autot. Aastas on 220 päeva. Siis saame aastas ligikaudu 220x3=660 autot.
Siit saame tundide arvu. Üks auto on keskmiselt sees umbes kaks tundi, seega nelisada nelikümmend autot korrutame kahe tunniga ja saame 660x2=1320 tundi keskmiselt kuid mõned tööd võtavad rohkem aega, mõned tööd võtavad vähem aega. Seega arvestame et aastas on tuhat seitsesada töötundi
Keerukamate töödega nagu näiteks elektritööd vms. millega ise hakkama ei saa kasutan sõbra teenuseid kes tuleb ja teeb need tööd ära kui seda on vaja.. Seda palgas ei kajastata, sest ta ei tööta selles töökojas ja tasustamine käib temaga omavahelise kokkuleppe järgi.

4. OLULISEMATE TÖÖDE TEHNOLOOGIA.

4.1 Hammasrihma vahetus Opel Vectral

Hammasrihma ülesandeks on  nukkvõlli (Opel 16V C20XE kahe nukkvõlli ) pöörlema panemine ja seega klappide juhtimine. Hammasrihm paneb tööle ka veepumba.
Kuidas kontrollida hammasrihma?
Hammasrihma kate maha, Hammasrihm ei tohi olla õline, ei tohi olla mõrasid. Rihma hambad peava olema korras, ilma kulumise jälgedeta. Et rihma kogu pikkuses kontrollida tuleks väntvõlli keerata. Vigastustega hammasrihm tingimata vahetada.
Kui hammasrihm on kulunud võib ta puruneda, seega võib kolb lüüa vastu avatud klappe ning selle tagajärjel mõlemad puruneda. Nii et hammasrihma vahetusega ei tohi oodata viimase võimaluseni. Ka välja veninud hammasrihm on sama ohtlik, kuna võib libisema hakata või rihma nukid olla nii kulunud, et haakumine vale.
Sellepärast vahetatakse hammasrihm Opeli mootoritel 105000 km järel (4 aastat). Lisaks sellele peaks iga aasta kontrollima hammasrihma pingutust. On ette nähtud, et 16V mootori remondil, kui võetakse maha hammasrihm, seda vana enam peale ei panda, olenemata läbisõidust.
8V ja 16V hammasrihma vahetuseks:

• kõigepealt eemaldada õhufiltri toru, mis vahetusel ette jääb
  
• Õhufiltri kast maha
  
• Generaatori ja roolivõimendi õlipumba rihm maha võtta
  
• Hammasrihma kaan eemaldada (16 V kolme kruviga, 8V klambrid lahti)
  

Mootor keerata esimese silindri ÜSS-i peale (ülemine surnud seis ÜSS). Kui on esimese silindri ÜSS, peavad olema nukkvõlli (de) hammasratta ja väntvõlli rihmaseib vastavate markeeringute juures.
16V mõlema rihmaratta markeeringud peavad ühtima tagumise katte sees oleva sälguga
8 klapisel mootoril rihmaratta markeering kohakuti plastikkattel oleva markeeringuga
Väntvõlli rihmaseibil olev sälk peab olema kohakuti nõela otsaga
Väntvõlli rihmaseibil olev sälk peab olema kohakuti nõel otsaga
Seejärel pidur peale ja käik sisse ning väntvõlli otsast rihmaseib maha, kuna muidu ei saa hammasrihma kätte.
16V on see kinni 6 poldiga mis on vaja lahti keerata seespoolse 12 kant võtmega.
Rihmaratta neli kinnituspolti lahti
Järgmisena hammasrihma pingutus lahti lasta ja hammasrihm välja. Uus hammasrihm sisse, pingutus ratas kinni.
Peale uue hammasrihma peale panekut  tuleks ka rihmaseib tagasi panna ja üle kontrollida ega kontrollsälgud kohalt liikunud pole, siis rihm õigetesse sälkudesse. Peale seda kui kõik kinni ja pingutatud kaks ringi mootorit keerata, et kontrollida tööd.
Kuidas kontrollida hammasrihma pingutust?
Seda kontrollitakse veepumba ja nukkvõlli rihmaratta vahel. Tavaliselt eri seadmega , aga saab ka käsitsi. Külmal mootoril, nimetissõrme ja pöidla vahel peab saama rihma 90 kraadi pöörata (risti), sellisel juhul OK. Soovitavalt pingutus hiljem kontrollida lasta. Soovitavalt Opel esindus , kus sellised seadmed ikka olemas.
Peale hammasrihma vahetus oleks otstarbekas süütenurka kontrollida.
Kui külma mootori käivitamisel on kuulda vilisevat heli on hammasrihm liiga pingul.

5. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED

5.1 Ruumide maksumus (ost, rent vms.)

Hoone maksab 300000 krooni ja hoone iga on on 40a. Kulu on 100/40= 2.5% (amortisatsiooni norm). Arvutame hoone kulu aastas 300000/40= 7500 kr. on hoone kulu aastas.
Seega hoone tunni kulu hinnaks on 7500/1700=4.41 krooni.

5.2 Seadmete maksumus

Seadme aasta kulumi saame kui jagame seadme maksumuse ja kasutus aja
(Seade maksumus/ Kasutus aeg= aasta kulum ). Hoolduse ja remondi protsent võetakse aasta kulumist. Kui palju seade maksumus tunnis on same me liites aasta kulumi ja hooldus, remondi ning jagame töötundidega aastas
[(Aasta kulum + Hooldus, remont)/Aasta töötunnid= Maksumus tunnis]
Aastas on keskmiselt tuhat seitsesada (1700) töö tundi.
Tabel 5. Seadmete maksumus
Seade
Seade maksumus
Kasutus aeg
Aasta kulum
Hooldus, remont
Maksumus tunnis
Tõstuk
125000
10
12500
2%250kr
7.5
Tööriistakäru
11000
5
2200
1.3
Zebra-kruvikeerajate komplekt
1300
4
325
0.2
Zebra kruvikeerajate komplekt Torx
1280
4
320
0.18
Zebra näpitsate komplekt
1950
3
650
0.38
Zebra lehtsilmusvõtmed1
2150
5
430
0.25
Zebra lehtsilmusvõtmed2
2990
5
598
0.35
Stopperrõngatangide komplekt
1500
4
375
0.22
Padrunikomplekt
2800
5
560
0.33
6-kant võtmete komplekt
1290
2
645
0.37
Torx padrunite komplekt
2190
2
1095
0.64
Pikkade padrunite komplekt
1050
5
210
0.12
Jõupadrunite komplekt
780
5
156
0.09
Seade
Seade maksumus
Kasutus aeg
Aasta kulum
Hooldus, remont
Maksumus tunnis
Momentvõti1
7000
5
1400
0.82
Momentvõti2
9000
5
1800
1.05
Plekksepavasar1
1000
5
200
0.11
Plekksepavasar2
1500
5
300
0.17
Vasar
950
5
190
0.11
Kummihaamer
770
5
154
0.09
Heeblid
1500
5
300
0.17
Digitaalne supler
1150
3
383
0.22
MIL-nuga
94
1
94
0.05
Õlifiltri võti
650
5
130
0.07
Kruustangid koos alusega
3730
5
746
0.43
Poldiõngitseja
500
2
250
0.14
Painduva varrega magnet
700
2
350
0.20
DSS Mutrikeeraja
4500
5
900
2%18kr
0.54
Suruõhupüstol
300
3
100
0.05
Kompressor
13500
10
1350
2%27kr
0.81
Nurklihvija
3900
5
780
2%15.6kr
0.47
Kiirjootekolb
800
3
267
0.15
Car Chek indikaator
150
2
75
0.04
Elwis töövalgusti
430
3
143
0.08
Kokku:
17.7

5.3 Tööde ja müüdavate varuosade ligikaudne maksumus

Varuosad, õlide ja teiste vajaminevate juppide maksustamine on eraldi, millele lisan 7% endale kasumiks ja lisandub lõpp arvele kus esitatakse kliendile ülevaade vahetatud varuosade ja nende maksumuse kohta.
Ja vastavalt kliendi soovidele kasutatakse odavamaid või kallimaid varuosasid.
Tööde maksumus on kuuskümmend krooni. Tööde maksumus lisandub tunnitasule.

5.4 Palgakulud

Palka makstakse tunni töö baasil. Palgaks on kaheksakümmend krooni tunnis, millele lisandub 33% sots maksu, see teeb tunni hinnaks 106.4 krooni. See teeb kuus 106.4x160=17024 krooni kuus. Kuid iga kuu ei tule töö tunnid täis ja palk on väiksem. Aastas on keskmiselt 1700 töö tundi. Seega aasta palk on 106.4x1700=180880 krooni. Seal saame aasta keskmiseks kuu palgaks 180880/12=15073.3 krooni kuus. Mille sees on kolmkümmend kolm protsenti (33%) sots maksu.

5.5 Elekter ja vesi

Elekter maksab hetkeliste andmete järgi 1.25 kr/Kw.
Vesi maksab 28 kr/m3
Elektri seadmete elektri tarbimine:
Tõstuk 2.2 kWh
Kompressor 2.2 kWh
Nurklihvija 2.2 kWh
Kiirjootekolb- 0.1 kWh
Kõik elektrilised tööriistad töötavad päevas umbes kolm tundi.
Elektriliste tööriistade aasta tarbimise saame kui korrutame elektriliste tööriistade kW, mitu tundi päevas seade töötab saame päeva tarbimise ja siis korrutame töö päevadega aastas.
Elektriliste tööriistade võimsus kokku.
2.2+2.2+2.2.0.1=6,7 kW
Päeva tarbimine.
6.7x3=20.1 kWh päevas
Kuu tarbimine
20.1x22=442.2 kWh
Aasta tarbimine
20.1x 220=4422 kWh aastas
Elektriseadmete tarbimise maksumus
6.7x1.25=8,375 krooni tunnis
20.1x1.25=25.125 krooni päevas
20.1x22x1.25=552.75 krooni kuus
4422x1.25=5527.5 krooni aastas
Valgustuste elektri tarbimine:
Töökotta on vaja kaheksa valgustit igas valgustis on kaks neljakümne vatist pirni ja valgustid töötavad keskmiselt kaheksa tundi päevas.
Valgustite võimsus kokku
8x2x40=700w=0.7kW
Päeva tarbimine
0.7x8=5.6kWh
Kuu tarbimine
5.6x22=123.2kWh
Aasta tarbimine
5.6x220=1232kWh
Lisaks valgustuse elektri tarbimisele tuleb veel juurde Elwis töövalgusti elektri tarbimine 0.11 kWh. Töövalgusti töötab päevas umbes neli tundi. See teeb päevas 0.11x4=0.44 kWh päevas ja aastas 0.44x 220=96.8 kWh
Elektri tarbimine aastas on siis valgustitel 1232+96.8=1328.8 kWh.
Valgustite elektritarbimise maksumus
(0.7+0.11)x1x1.25=1.01 krooni tunnis
(5.6+0.44)x1.25=7.55 krooni päevas
123.2x22x1.25=3388 krooni kuus
1328.8x1.25=1661 krooni aastas
Vesi
Vett kulub keskmiselt ööpäevas 50 liitrit. See teeb aastas 50x220=11000 liitrit
ehk 11 m3. Vee hind on 28kr/m3. seega vee hind päevas on 0,05x28=1.4 krooni ja aastas on 11x28=308 krooni.
Tunni hind veel oleks siis 308/1700=0.18 krooni.
Elektri soojendus
Keskmiselt kulub 0.03kW/m2 tunnis. Töökoja suurus on 48m2.. Seega tunnis kulub
30x48=1440 W=1.44 kW. Siit saame, et ööpäevas tarbib soojendus 1.44x24=34.56 kWh ja aastas 34.56x220=7603.2 kWh.
Nüüd kui meil on käes ööpäeva ja aasta tarbivus saame arvutada soojenduse maksumuse aastas, ööpäevasja tunnis:
1.44x1.25=1.8 krooni tunnis
34.56x1.25=43.2 krooni ööpäevas
7603.2x1.25=9504 krooni aastas

5.7 Muud kulud ja kulud kokku

Arvutame tunni hinna, mille sisse lähevad:
Hoone tunni kulu hind 4.41 krooni.
Seadmete tunni kulu hind kokku 17.7 krooni
Palga kulu 106.4 krooni
Elektriseadmete elektri tarbimise maksumus 8,375 krooni
Valgustite elekrtitarbimise maksumus 1.01 krooni
Vesi 0.18 krooni
Elektri soojendus 1.8 krooni
Kui kõik kokku liita saame oma tunni hinnaks 139.88 krooni ümmardatult sada nelikümmend krooni. Millele lisanduvad tööhind, mis on kuuskümmend krooni saame tunni hinnaks kaks sada krooni mida küsin kliendi käest. Sellele lisandub veel varuosade hind.
Kasum on iga töötunni pealt 30% mis on kuuskümmend krooni.
Käive on mul 660000 krooni, selles töökulu on 40% mis teeb 264000 krooni. Ülejäänud 60% on varuosade kulu.

6. TULEOHUTUS JA TÖÖOHUTUS

6.1 Tööohutuse üldnõuded

• Töökeskkonna- ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele töötajatele.
  
• Tuleb tagada töö korraldamisel ohutud ja tervislikud tingimused vastavalt riiklikult kehtestatud normidele ja seadustele .
  
• Tuleb täita töökeskkonna järelvalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi.
  
• Tuleb kindlustada masinate ja seadmete korrasoleku.
  
• Töövahenditega tuleb ümber käia vastavalt kasutus juhendile.
  

6.2 Tuleohutuse üldnõuded

• Tuleb kindlustada riiklike seadustega ettenäjtud tuleohutusnõuded.
  
• Peab kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku.
  
• Suitsetama, kasutama lahtist tuld ainult selleks ettenähtud kohas.
  
• Oskama käsitleda esmaseid tulekustutusvahendeid.
  
• Pärast tööpäeva lõppu lülitama vooluvõrgust välja lõik elektritarbijad .
  
• Tulekahju tekkimisel tuleb tarvitusele võtta abinõud selle kustutamiseks esamastetulekustutusvahenditega, teatades eelnevalt tuletõrje- ja päästeametisse telefonil 112.
  
• Vastavalt Siseministri 21 augusti 2000 a määrus nr. 47. peab tulekustuti olema 1 tulekustuti iga 50 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele.
  
• Kaltsude ja kätepühkimis paber tuleb visata kinnisesse metall prügikasti.
  

6.3 Keskkonnakaitse nõuded

Vastavalt keskonnainspektsioonile peab olema täidetud järgmised tingimused:

• Kõik õli tünnid nii uue- kui vanaõli tünnid peavad olema märgistatud vastavalt sisule .
  
• Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavalt tagatist.
  
• Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskonnale või varale.
  
• Tuleb vähemalt üks kord aastas esitada talle jäätmeloa andnud või teda registreerunud keskonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskonnaregistrisse kandmiseks.
  
• Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
  
• Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas .
  
• Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
  

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sain tead mida tahtsin. Töökoja pidamine üksinda tasub end ära küll aga pikema aja peale. Kõige raskem on töökoja alustamine, sest selleks on vaja palju lubasid keskkonna kaitsest, tuletõrje ja päästeametist jne.
Kuid kui töökoda töötab juba siis läheb asi kergemalt. Töökoja tööle panemise ainuke takistus on rahaline, sest alustuseks on vaja päris suurt summat raha kui on plaanis sedamed kohe välja osta. Ja parem oleks kohe välja osta,sest kohe välja ostes on kasulikum ja hiljem on endal kergem asju ajadal. Näiteks kui juhuslikult ei oleks võimalik enam mingil põhjusel töökoda pidada, võibolla ei tasu töökoda ennast ära ja klient ei ole siis on kergem lõpetada ja asjad maha müüa kui need on juba välja ostetud aga kui ei ole välja ostetud on asi märksa keerulisem.

Kasutatud kirjandus

Internet -
www.hot.ee\vectra4x4\hammasrihm.htm
www.stat.ee Seadmete pakkujate ja autoremonditöökodade koduleheküljed.
www. economy .ee Intervjuud ettevõtjatega.
Riigiteataja -
Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus Sm. Määrus nr. 19 30,06,1998
Jäätme seadus- Vastu võetud 28.01.2004. a
AS Wurth Viljandi esinduse hinnakirjad
AS Tecalemit esinduse hinnakirjad
10