Ülesanne 1 Firma toodab kahesuguseid metalltooteid M1 ja M2, milliseid toodetaksekse ühel ja samal masinal. Ühe toote M1 valmistamine võtab aega 10 minutit ja toote M2 valmistamine 2 minutit. Masinat on võimalik kasutada kuni 35 tundi nädalas. Toote M1 valmistamiseks vajatakse toormaterjali 1 kg ja toote M2 valmistamiseks 500 g. Toormaterjali on võimalik nädalas saada mitte rohkem kui 600 kg. Nõudlus toote M2 järgi ei ole suurem kui 800 toodet nädalas. Leida, kui palju tooteid M1 ja M2 peaks firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui on teada, et ühe toote M1 tootmiskulu on 50 € ja toodet müüakse hinnaga 100 € tükk ja ühe toote M2 tootmiskulu on 60 € ja müüakse hinnaga 80 € tükk. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2
a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 3. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlg b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c2 c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub I tootmisressurss b1 d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 7
0 0 15 75 0 0 142500 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute x1 1000 kiletajaid K1 vaja sellises koguses x2 500 kiletaja K2 vaja sellises koguses x3 0 tööjõu ülejääk b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c 2; x1 x2 x3 x4 x5 x6 bi 1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500
0 0 15 75 0 0 142500 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute x1 1000 kiletajaid K1 vaja sellises koguses x2 500 kiletaja K2 vaja sellises koguses x3 0 tööjõu ülejääk b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c 2; x1 x2 x3 x4 x5 x6 bi 1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500
planeerimist, stohhastilist planeerimist jne. Lineaarne planeerimisülesanne. Lineaarne planeerimisülesanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Sihifunktsioon, mis lineaarse funktsiooni abil kirjeldab püstitatud eesmärki e. optimaalsuse kriteeriumit, näiteks maksimaalse kasumi saamine, minimaalsed tootmiskulud, maksimaalne kogutoodang rahalises väljenduses, minimaalne omahind jne. f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . + cnxn ( max ), kus xk k-nda toote maht, ck k-nda tooteühiku realiseerimisest saadav kasum; 2. Kitsenduste süsteem, mis lineaasete võrrandite või võrratuste abil kirjeldab tootmist piiravaid tingimusi, näiteks piiratud ressursimahud, turupiirangud, minimaalselt vajalikud toodangumahud jne. a11 x1 + a12 x 2 + ... + a1n x n b1 a x + a x + ... + a x b 21 1 22 2 2n n 2
planeerimist, stohhastilist planeerimist jne. Lineaarne planeerimisülesanne. Lineaarne planeerimisülesanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Sihifunktsioon, mis lineaarse funktsiooni abil kirjeldab püstitatud eesmärki e. optimaalsuse kriteeriumit, näiteks maksimaalse kasumi saamine, minimaalsed tootmiskulud, maksimaalne kogutoodang rahalises väljenduses, minimaalne omahind jne. f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . + cnxn ( max ), kus xk k-nda toote maht, ck k-nda tooteühiku realiseerimisest saadav kasum; 2. Kitsenduste süsteem, mis lineaasete võrrandite või võrratuste abil kirjeldab tootmist piiravaid tingimusi, näiteks piiratud ressursimahud, turupiirangud, minimaalselt vajalikud toodangumahud jne. a11 x1 + a12 x 2 +... + a1n x n b1 a x + a x +... + a x b 21 1 22 2 2n n 2
100/500 160/400 A= 275/500 40/400 Ax+y=x (2) tasakaaluvõrrand sisemise tarbimise, lõpp- ja kogutoodangu vahel Teades lõpptoodangu uut vektorit same koostada sarnase tabeli järgmise aasta jaoks. Selleks teisendame valemit 2. x-Ax=y (E-A)x=y x=(E-A)-1y=By (3) B on täiskulude maatriks. Leiame E-A ning selle pöördmaatriksi ning same uue kogutoodangu maatriksi: Uusx=By a11=0,2=uusx11/uusx1=uusx11/440, uusx11=0,2*440=88 Esimese toote kogutoodang peab selle võrra suurenema, et saaks teist toodet müüa ühe ühiku võrra rohkem. Staatilise Leontjevi mudeli puuduseks on investeeringute arvestamine lõpptoodangu hulka. Dünaamilises Leontevi mudelis arvestatakse investeeringuid eraldi maatriksina. 3. Vähimruutude meetod Meetodit kasutatakse ligikaudse sõltuvuse leidmiseks. Näiteks süsteemi puhul: Süsteemi kordajatest ning vabaliikmetest tuleb välja kirjutada veerummatriksid A1, A2, ... , An ja b. Uue
kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon; C(q) on kulufunktsioon. Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. NÄIDE 2.5. Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon C(q) = 40q + 1500. ja tulufunktsioon R(q) = 55q Kasum on tulude ja kulude vahe: P(q) = R(q) - C(q) = 55q - (40 q + 1500) = 15q - 1500. Toote nõudlus (demand) ja toote hind on omavahel seotud. Nõudlusfunktsioon on funktsionaalne seos nõutava koguse ja hinna vahel. Normaalse nõudluse korral nõutav kogus suureneb hinna Joonis 16 Nõudlusfunktsioone Joonis 17 Pakkumisfunktsioone MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 13 kahanemisel, järelikult nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon (joon 16).
Kõik kommentaarid