Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag (0)

Tallinna 32. Keskkool 
Siim Susi 
11.a klass 
Rahvusvaheline õpilasfirma Simple  Bag
Praktilinetöö
Juhendaja : õpetaja Kati Karu 
Tallinn 2011 
Olen uurimistöö koostanud  iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel  kasutatud teiste 
autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt 
pärinevad andmed on viidatud .
Taavi  Tõnismäe
Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib 
esitada retsensendile. 
Rain Arrro
3
Sisukord
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5
1.IDEE..................................................................................................................................................5
2.ÜLDANDMED.................................................................................................................................6
3. JUHTKOND  JA PERSONAL..........................................................................................................6
4. PARTNERID .....................................................................................................................................6
5.KOOLITUSED..................................................................................................................................7
5.1.Kick- Off konverents .................................................................................................................7
5.2.Innovation  camp ........................................................................................................................7
6.ÄRIPLAAN.......................................................................................................................................8
6.1.Toode.........................................................................................................................................9
6.2.Visioon.......................................................................................................................................9
6.3. Missioon .....................................................................................................................................9
6.4.Eesmärgid..................................................................................................................................9
6.5.Turundusplaan..........................................................................................................................11
6.5.1.Turu-uuring......................................................................................................................13
6.5.2. Sihtgrupp ..........................................................................................................................15
6.5.3.Konkurendid.....................................................................................................................15
6.6. SWOT -analüüs.........................................................................................................................16
6.7.Asutamisega seotud kulud.......................................................................................................17
6.8. Kasumiprognoos ......................................................................................................................18
6.9. Riskid .......................................................................................................................................18
6.10. Tegevusplaan .........................................................................................................................18
KOKKUVÕTE...................................................................................................................................19
KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................20
LISAD................................................................................................................................................21
Lisa 1..............................................................................................................................................21
Lisa 2..............................................................................................................................................22
Lisa 3..............................................................................................................................................23
4
SISSEJUHATUS
„ Kaasaegses  maailmas valitseb majandus. Inflatsiooni piiramisest globaliseerumise mõistmiseni, ... 
vaesuse mõõtmisest õnnelikuse mõõtmiseni, kaubanduse liberaliseerimisest  saastamise  piiramiseni, 
sõdimisest rahu tegemiseni – majandusteadlastel ja majandusteadusel on alati koht debati keskmes 
ja poliitika tegemise südamikus.“(Mathew Forstarter 2007) Tänapäeva ühiskonnas on antud teema 
igati  aktuaalne , sest seda esineb üle kogu maailma. Samuti on see tähtis, sest majandus on seatud 
peagu igasse meie elu aspekti. Antud firma teeb  eriliseks  just selle äriidee  unikaalsus . Teema 
valimisel aitas kaasa ka muidugi isiklik huvi. Eesmärgiks on õppida planeerima ning käsitlema 
firmat , mis tooks sisse kasumit. Lugejale tutvustab töö lühidalt ettevõtte planeerimist ja sellega 
kaasnevat tööd. Selleks tuleb valmistada äriplaan ja töötada vastavalt selle  sisule . Valmis saanud 
õpilasfirma tuleb registreerida JA(Junior Achievement) kontoris. Kuna tegemist on õpilasfirmaga 
jääb äriplaanist puudu nii mõnigi vaatepunkt, mis on üprisgi tähtis täisväärtusliku firma jaoks. Töö 
räägib autori ja kolmanda isiku poolt poolt asutatud rahvusvahelisest õpilasfirmast, mis tegeleb 
ostukottide tootmise ja turustamisega. Ettevõtte vormiks on aktsiaselts . Ettevõtja on inimene, kes 
pakub teatud hinna eest kaupa või teenust.(Äriseadustik) Ettevõtte töö eesmärgiks on läbi toote või 
teenuse müügi genereerida kasumit.( Leelo   Alasi  2013) Töös on välja  toodud õpilasfirma äriidee, 
üldised andmed ning suurim osa on äriplaan, mis on vajalik äriühingu tegevuse planeerimiseks. 
Kuna firma alustas tööd samal hetkel, kui alustati äriplaani koostamist on sellel juhul see pigem 
täiendamiseks kui planeerimiseks. Enamus kasutatud kirjandust on interneti allikad. Suurem osa 
tööst on tehtud läbi kirjalike materjalid töötlemise, kuid sisaldab ka küsitlust ning selle analüüsi. 
1.IDEE
Ideeks on pakkuda toodet, mis on valmistatud taaskasutatud riidest , et olla lähedamad loodusele 
ning on ühtlasi veekindlad, et omada eelist konkurentide ees. Lisaks prindime nende peale noortele 
huvipakkuvad pildid või tekstid, et püüda tähelepanu.(lisa 3) Toodet hakatakse müüma noortele ja 
keskealistele inimestele, kes on loodussõbraliku mõtteviisiga ning eelistavad kvaliteeti  kvantiteedi  
üle. Tootmises on autori osalus minimaalne. Peamine ülesanne on toodete transport, lisaks tuleb 
veel materjali hankimine ja ettevalmistus ning viimaks prindi disaini kokkupanek.  Õpilasfirma 
tegevus  piirkonnaks  on arenendu tööstusriik, mis võimaldab tootmiskes vaja minevaid teenuseid 
kergesti hankida ning suurema edu korral ka hankida tervikliku kapitali kottide iseseisvaks 
valmistamiseks.( Janno Reiljan, Tõnu  Roolaht  2000)
5
2.ÜLDANDMED
Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag on Tallinna 32. Keskkooli 11. B klassi õpilaste poolt 
loodud aktsiaselts. Tallinna 32. Keskkool asub aadressil Kiili 10, Tallinn. Firma planeeritud 
tegevusaeg on 2015/ 2016  õppeaasta. Õpilasfirma juhendajaks on Tallinna 32. Keskkooli 
majandusõpetaja Olev Pihlakas .
3. JUHTKOND JA PERSONAL
Iga   ettevõtte   adekvaatseks   funktsioneerimiseks   on   vaja   juhtkonda,   kuid   edukaks   tegutsemiseks 
kompetentset personali ehk töötajaskonda. Suurema ettevõtte puhul jaotatakse töötajad allüksusteks, 
mis tegelevad kindlate ülesannetega. Antud firmal algselt puudub personali vajadus ning juhtkonna 
liikmed ning nende ametid on välja toodud all  olevas  nimistus.
• Taavi Tõnismäe- finantsjuht
•  Daniel  Tõevälja-  tegevdirektor
4.PARTNERID
„Rahvusvaheline koperatsioonja ühisettevõttedmängivad ettevõtete internatsionaliseerumise 
strateegis üha tähtsamat osa.“(Christelow 1987) Interntasionaalne koostöö aitab rahvusvahelistel 
firmadel  integreerude välisturgudele. Koostöö partnerid aitavad üksteistel oma ettevõtete eesmärke 
saavutada. „Kooperatsioonieesmärgid on osa eesmärgid, mis võimaldavad ettevõtte üldiste 
eesmärkide realiseerimist.“(Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000) Nendeks eesmärkideks in näiteks:
•
juurdepääs uutele jaotuskanalitele
•
juurdepääsu saavutamine spetsiifilisele geograafilisele turule 
•
lähenemine tooraine allikale või tootmisbaasile
•
aja  kokkuhoid
•
uute toodete arendamine 
•
uuele tegevusalale tungimine 
(Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000) Antud firmale  on kõige olulisem juurdepääs uutele 
jaotuskanalitele ja uute toodete arendamine.
All olevas nimistus on välja toodud kõik õpilasfirma partnerid ning riigid, kus firmad alguse on 
saanud ja vastavalt valmistatavad tooted.
•   IWE(Eesti)- bluetooth kõrvaklappid
•   Cuppiness(Läti)-  aksessuaarid tassidele
•   National Wood(Läti)- puidust raamiga kõlarid
•   Flexy Dreams(Läti)- padi-tekkid
6
•   Wemo(läti)- puidust tassid
Kõikide partneritega on tehtud vastastikuse mõistmise memorandum (lisa), mille alusel toimub nii 
suhtlemine  kui ka toodete transportimine ettevõtete vahel.
5.KOOLITUSED
Ettevõtte pideva arengu tagamiseks tuleb arendada ka selle juhte. Tänu sellele, et tegemist on 
rahvusvahelise õpilasfirmaga, on juhtkonnale antud võimalus osaleda mitmetel konverentsidel nii 
Eestis, kui ka välismaal, mida  pakkusid Central  Baltic  Enterprise  without  Borders ehk lühidalt 
CBEwB. Kuna antud üritustel osalesid inimesed välisriikidest toimus enammus rääkimist inglise 
keeles, mis omakorda arendas keeleoskust.
5.1.Kick- Off konverents
Konverents toimus Tallinna 21. Kekskkoolis, november 6-8. Esimesel päeval räägiti 
rahvusvahelisest turundusest ja rohelisest ärist, ehk kuidas kuidas äri saab midagi muuta. Teha 
muutusi, mis on head nii keskkonnale kui ka tulevastele generatsioonidele. Päeva teisel poolel 
toimus lähemalt  tutvumine  teiste osalejatega ja partnerite leidmine. Teisel päeval toimusid 
meeskonna tööd arendavad ülesanded ja räägiti firma planeerimisest ning äri mudeli  koostamisest , 
mida hiljem sai ka ise järele proovida. Kolmandal päeval jutustati vastastiku mõistmise 
memorandumist ja ühesest tegevusplaanist, mis mõlemad ka hiljem valmis kirjutati. Päeva teisel 
poolel toimus oma firma kohta esitluste valmistamine ning esitlemine . Lõpetuseks toimus tagasiside 
andmine.
5.2.Innovation camp
Konverents toimus Soomes, jaanuar 14-15. Esimesel päeval toimus loeng turunduse kohta 
rahvusvahelistes firmades ja kuulsime soome ettevõte Huone  asutaja  edulugu ja hiljem rääkis oma 
tööst  Microsoft  Finlandi ( Audience  engagement  manager ). Peale seda toimusid meeskonna 
ülesanded ja päeva kokkuvõte. Teise päeva  hommikul  koguti infot Helsinkis turu-uuringu 
koostamiseks  . Lõunal toimus firmade rahvusvaheliseks tegemine. Õhtul toimusid meeskonna 
ülesanded, äriideede jagamine ning tagasiside andmine.
7
6.ÄRIPLAAN
„Äriplaan on jäänud klassikaliseks dokumendiks ettevõtluses vaatamata suurtele muutustele 
organisatsioonide eesmärkide saavutamise viisides, suhtluses  väliskeskkonnaga ja struktuuris“ (Jaan 
Oruaas 2011). Äriplaan on kirjalik dokument mida kasutatakse firma tegevuse planeerimiseks ning 
millel puudub kindel ja ühtne vorm.  Planeerimine  on oluline protsess, mida kasutattakse igas 
ettevõtte arengufaasis. Ühtlasi on äriplaanis ära märgitud ühised eesmärgid, mis lihtsustab 
äripartneritega suhtlemist ning tagab juhile ülevaate. Äriplaani tähtsus sõltub selles, et seda 
kasutatakse uute investorite või laenu saamiseks, sest enne otsuse langetamist soovitakse näha 
kuidas raha tagasi teenitakse. See tagab ka kasuliku ülevaate, tegelikku arengu ja planeeritu 
võrdlemisega. Ärpilaan ei tohiks olla dokument mis  luuakse  ning jäetaks alatiseks  samasse  
olekusse. Seda tuleks täiendada või kohendada vastavalt muutuvatele tingimustele, mida on hea 
võrrelda kvaliteedijuhtimisest tuntud Demingi  ringiga .5 (Jaan Oruaas 2011) 
Illustration 1: Demingi ring
6.1.Toode
Õpilasfirma Simple Bag toodab ostukotte.
Ostukottide materjaliks on immutatud linane  kangas . Kottide peale on prinditud  populaarsed ütlused 
või pildid. Kotte valmistatakse kahes mõõdus:
• lühikeste sangadega, käes kandmiseks.
• pikemate sangadega, õlal kandmiseks
8
Tootmis protsess koosneb kolmest osast:
1) Materjali lõikamine õigesse mõõtu.
2) Õmblemine (ostetud teenus).
3)  Printimine  (ostetud teenus).
6.2.Visioon
Luua iseseisev kasumit genereeriv firma.
Visioon kirjeldab ettevõttja soovi, võimalikult realistlikult, milline peaks firma olema firma 
tulevikus. Vähimaks planeeritavaks ajaks on tavaliselt 5 aastat. Visioon ei sisalda numbreid peale 
aastaarvude.Visiooni eesmärgiks on ideaali kirjeldamine ning meeeskonna motivatsiooni tõstmine. 
(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)
6.3.Missioon
Levitada nii loodussõbralikke tooteid kui ka ideid.
Firma missioon peaks olema sõnastatud võimalikult lühidalt ning võtma kokku ettevõtte 
põhitegevused pikaajalises perspektiivis. (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)
6.4.Eesmärgid
Eesmärkideks on:
•   Panna firma kasumit  teenima
•   Palgata firmasse vähemalt üks palgatööline
„Ettevõtja eesmärgid peavad olema kõrged, aga  realistlikud (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009).“ 
Kindlasti tuleks aeg-ajalt eesmärke endale kui ka töötajatele meelde tuletada ning vajadusel teha 
nendes muudatusi. Suuremas ettevõttes on eriti tähtsal kohal töötajate teadlikkus firma 
eesmärkidest, sest nende realiseerimine ei ole võimalk kui töötajad neid ei tunne või ei aksepteeri. 
Äriplaani kontekstis räägitakse erinevatest ajalistest eesmärkidest:
•
lühiajalised- kuni 1 aasta
•
keskmised- 1-5 aastat
•
pikaajalised- üle 5 aasta
9
Eesmärkide formuleerimisel on tähtis, et lühiajalised kui ka keskmised eesmärgid on tuletatud  
pikaajalistest ja toetaksid nende elluviimist. Kaugemad eesmärgid on enamasti sõnastatud 
üldisemalt ning lähemad võimalikult detailselt. Eesmärkide koostamisele on ka mõned nõuded. 
Eesmärgid peaksid olema:
1. juhitavad- ettevõttjal peab olema võimalik teha tööd eesmärgi saavutamise nimel
2. realistlikud- eesmärk peab olema vastavuses turu suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja 
opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas. 
3. defineeritavad- see nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud.
4. mõõdetavad-  ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik 
kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile.
5. liigendatavad- liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust 
ja  korrigeerida   senist  tegevust, seal hulgas muuta tegutsemisviisi, ehk strateegiat.
(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)
6.5.Turundusplaan
„ Turundus  on juhtimisfilosoofia, mis on suunatud tarbijate vajaduste ja soovide rahuldamisele 
vahetusprotsessi kaudu.“ (Peramets  Terje  2011). „Turunduse üks põhitõdesid väljendub selles, et 
kasumlikum on omada vähe rahulolevaid kliente kitsal turul kui kui palju rahulolematuid laialdasel 
turul.“(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Turundusplaan paneb paika streteegia, millega 
saavutatakse  konkurentsieelis. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike 
turunduskeskkonna tegeliku seisundi andmeid.  Informatsiooni on võimalik liigitada kaheks:
1.Primaarne- informatsioon on spetsiaalselt kogutud käesoleva probleemi jaoks, vajalik teave 
saadakse vaatluste , eksperimentide või küsitluste kaudu.
2.Sekundaarne- informatsioon ei ole kollekteeritud antud uuringu jaoks, milleks võivad olla 
näiteks firma  dokumendid ,  internet , andmebaasid ning era- ja riiklik teave.(Peramets Terje 2011)
Turunduskommunikatsiooniks kasutab antud ettevõte kodulehte ning facebooki lehte.
Turunduskommunikatsiooniks peetakse kõiki meetmeid mille kaudu saadakse toote kohta käiv 
informatsioon tarbijateni.(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Turustamise kanaliteks on 
õpilasfirmade laadad ja käest kätte müügid. Turustamise eest vastutavad juhtkonna liikmed. 
Tegevuse laiendamine rahvusvahelisele turule aitab ettevõttel kiiresti suurendada müügimahtu ning 
sellega liikuda kogemuskõveral kiiremini allapoole.
10
Illustration 2: Kogemuskõver
„kogemuskõveraefekti puhul on tegu tootmiskulude süstemaatilse vähenemisega toote  eluea  vältel, 
ta jaotub õppimisest tulenevaks efektiks ja maastaabisäästuefektisk.“ (Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 
2000)
6.5.1.Turu-uuring 
„ Turg on toote tegelikke ja potensiaalsete tarbjate kogum“(Peramets Terje 2011). Turgu liigitatakse 
kaheks:
1.Tarbeturg- turg, mille moodustavad majapidamised , kes ostavad tooteid isiklikkuks tarbimiseks.
2.Organisatsiooniturg- turu moodustavad isikud ja  organisatsioonid , kes ostavad tooteid kas 
edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või rakendamiseks organisatsioonisisestel 
eesmärkidel.Autori firma toodab müümiseks tarbeturule. Turu seisundi  uurimine  on vajaliku 
informatsiooni kogumine ning analüüsimine turundusplaani koostamiseks. (Peramets Terje 2011) 
Küsimustiku  valim  on gümnaasiumi õpilased, kellest vastasid 102 isikut ning kellest 93 olid oma 
kooli õpilased Küsitluste Tulemused:
18%
44%
40%
8%
Riie
jah
Plastik
ei
paber
vahel
15%
74%
Illustration 4:  Koti  materjali  eelistus
Illustration 3: Kottide korduvkasutamine
11
Tulemustest saab järeldada, et enamus vastanud noortest kasutavad riidest kotte. Vastanutest 74% 
noori, kes ei kasuta riidest ostukotte eelistavad siiski kasutada kotte korduvalt, mis suurendab 
võimalust, et nad sooviksid meie toodet osta.
8%
14%
3%
15%
27%
1-3€
jah
62%
4-6€
ei
71%
7-9€
võiboll
a
10-12€
Illustration 6: Ostmis valmidus
Illustration 5: Hinna eelistus
Küsimustiku täitnud inimestest on 71% nõus ostma meie toodet,  nendest  62% hinnaga 1-3€. 
Tegelikku hinna eest ostaks 8% vastanud  potensiaalsetest  klientidest. See näitab, et nõudluds 
kottidele on suhteliselt väike ning enamus noori oleks odavama hinna eest nõus seda siiski ostma.
6.5.2.Sihtgrupp 
Sihtgrupp on inimeste hulk, kellele ettevõtte üritab meele järgi olla ning kes on 
enamuse klientidest. Sihtgruppi moodustavad teatud sarnaste omadustega tarbijad. 
Tarbijate käitmusises võib jälgida kahte  mustrit :
•
kaasajooksu-efekt – kliendid ostavad kaupu, et  kuuluda  massi
•
snoobiefekt – kliendid ostavad tooteid, et eristuda massist.
(Mathew Forstarter 2007) Antud ettevõtte kasutab ära just nimelt snoobiefekti, tehes oma tooted 
võimalikult unikaalseks. Pakkutava toote sihtgruppiks on 15-30 aastased inimesed, kes on 
loodussõbralike väljavaadetega ning Eesti keskmisest kõrgema elatustasemega. Äri edukal 
kasvamisel on ka võimalik hakata müüma toodet teistele ettevõtetele, nõiteks öko-poodidele 
Tallinnas.
12
6.5.3.Konkurendid
Konkurents  on ettevõtete püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise  ebaedu . 
„Kaasaegses väga  tihedas  konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud küsimus: mis on 
ettevõttes ainulaadset ja unikaalset, millega konkurentidest eristuda?(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 
2009)“ Konkurentsieelise kujundamine on üheks põhiliseks teguriks ettevõtte säilimise  tagamisel . 
Oluline on määrata ettevõtte konkurentsisituatsioon turul ja kujundada strateegiad vastavalt sellele.
Konkurent on ettevõte või isik:
•
kes kaupleb samal turul
•
kes toodab sarnast toodet või teenust
•
kes toodab midagi, mis asendaks antud ettevõte toodet või teenust
Konkurendid jagunevad vastavalt:
•
Otsene konkurent- tegutseb samas  geograafilises  piirkonnas, kelle tarbijaskond kattub antud 
firmaga  ning kelle tooted on otseselt antud firma omaga võrreldavad.
•
Kaudne konkurent- pakub mõnd erinevat toodet või teenust, kuid see  rahuldab kas osaliselt 
või täielikult samu kliendi vajadusi, mis antud toode. 
•
Potensiaalne konkurent- kavatseb hakata rahuldama klientide samu vajadusi, mis antud 
firma.
Konkurente analüüsides ei tohi kõrvale jätta võistlejate tugevused, et näidata enda ettevõtet 
paremast  küljest. Äriplaanis tuleb objektiivselt hinnata teiste  eeliseid  ning viise kuidas nendest  ise 
paremad olla. Konkurentsianalüüsi metoodika jaguneb peamiselt kaheks osaks, millest üks on 
statistiline analüüs, teine äriluure. Statistiline analüüs põhineb peamiselt majandusaruannete ja muu 
avaliku info analüüsil, kuid äriluure puhul on piiranguks vaid loomingulisus. Levinud meetodiks 
konkurendi klientide küsitlus, visiidid konkurentide objektidele, prooviostude tegemine, konkurendi 
teenuste tarbimine ja selle käigus personali küsitlemine, koostööläbirääkimiste pidamine. Äriluure 
võib tunduda  ebaeetiline  ja manipuleeriv, kuid samas on see kõige tõhusam konkurentsianalüüsi 
vahend.(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)
 Autori firma otsesteks konkurentideks on kõik kauplused, mis pakuvad riidest ostukotte. Eestis on 
nendeks järgmised: 
•    Rimi
•    Selver
13
•    Säästumarket
•    Prisma
•    M aksima
•    Krossi  toidukaubad
•    Konsum
•   ...
Konkurentide suurimaks  eeliseks  on odavam hind ja suurem  tootlus  ning meie eelis konkurentide 
ees on loodussõbralikus ning materjali vettpidavus. Samuti ei tohi unustada globaalset konkurentsi, 
mis teeb ettevõtja elu veelgi keerulisemaks. Antud töös siiski nid ei kajastata kuna ettevõtte eelised 
ja nõrkused on enamasti samad ning vajadusel on võimalik partnerite käest täpsemat infot pärida.
6.6. SWOT-analüüs
•SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse 
organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb 
inglisekeelsete sõnade esitähtedest:
•
S - strenghts (tugevused)
•
W - weaknesses (nõrkused)
•
O- opportunities (võimalused)
•
T - threats (ohud)
Selline analüüs annab kiire ülevaate ettevõte seisundist ja edastab kogu üldise informatsiooni fitma 
iseloomu kohta. (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)
Tugevused:
• Kogenud tegevdirektor
• Loodussõbralik toode
Nõrkused:
• Suured tootmiskulud
• Väike  algkapital
Võimalused:
• Luua e-pood
14
Ohud:
• Väike nõudlus
• muutlik ärikeskkond
6.7. Asutamisega seotud kulud
Ettevõtte vormiks on aktsiaselts. Aktsiaseltsi omaseks tunnuseks on aktsiateks jaotatud algkapital. 
Väikseim lubatud aktsia  väärtus on 0,1€ ning kõik sellest suuremad väärtused peavad olema selle 
summa täiskordsed. Aktsia ise on jagamatu ühik. Aktsiate väärtust ja kogust on võimalik muuta 
üldkoosolekuga. (Äriseadustik) „Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride 
üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel...“(Äriseadustik). 
Dividendi ehk aktsionäride kasumiosa  maksmine  toimub kinnitatud majandusaasta  aruande alusel. 
Dividendi maksmise kord tuuakse välja põhikirjas.(Äriseadustik) Firma  asutamiseks on vajalik 
algkapital, milleks sai määratud 100€, mis jagati kümmneks  aktsiaks .
Antud aktsiatest on algselt plaanitud neli ära müüa, et enamus  aktsiaid  jääks firma töötajatele. 
Ülejäänud kuus jagatakse võrdselt juhtkonna vahel
6.8.Kasumiprognoos
Kasumiprognoos näitab ära palju on võimalik saada müüdud toodetest kasu. Tootmine on jaotatud 
kolmeks põhiosaks, mille  kulusid  on võimalik eraldi vaadelda. Kottide valmistamise kulud ühe 
ühiku kohta jagunevad vastavalt:
1.materjal: 1€
2.õmblemine: 3,5€
3.printimine: 2,5€
kokku: 7€
Müües kotte hinnaga 10€ on kasum ühiku kohta 3€. Minimaalselt läheb ühe  kotti  valmistamiseks 
kolm päeva ehk kümme kotti kuus. Esimeses kuus kasumit ei tule, kuna kogu aeg kulub tootmisele 
kuid igas järgmises kuus on maksimaalseks oodatavaks kasumiks 30€. Õppeaasta lõpuks võiks 
parimal juhul  firma teenida kokku 270€.
15
6.9. Riskid
Antud õpilasfirma nõrgaks küljeks on tootmise jaoks vajalike teenuste  ostmine . Juhul kui 
kaotame vaja minevate teenuste  pakkujad võib toote  omahind tõusta liiga kõrgeks, et selle tootmine 
ennast ära  tasuks . Küll vähe tõenäoline kuid siiski võimalik on, et tõuseb materjali hind. Lisaks 
sellele pole garanteeritud nõudlus ning turu-uuringu kohaselt on vähesed inimesed nõus ostma 
antud toodet hetkelise hinnaga milleks on 10€. Fakt et firma tegeleb rahvusvahelisel turul toob 
veelgi riske juurde. Antud juhul kõige suurem risk on transport. 
Kuna antud firma tooted on riidest on nende purunemis oht nulli lähedane. Tooteid 
liigutades lisandub neile transpordi hind, mis võib tõsta müügihinna liiga kõrgeks, et inimesed seda 
ostaksid. Vähesel määral mängib rolli ka valuutakursid. Nimelt läheb tulude jaotamisel kaotsi 
teatud hulk raha  valuuta  vahetuseks. (Janno Reiljan, Tõnu Roolaht 2000)Õpilasfirmade puhul on 
õnneks  summad  suhteliselt väiksed, et sellest suuremat probleemi ei tekiks. Küll antud firma puhul 
vähe oluline kuid siiski arvestatav risk on riikide vaheliste suhete halvenemine. Halvimal juhul võib 
firma kaotada sidemed partneritega täielikult, mille juhtumise väimalus on suhteliselt minimaalne.
6.10.Tegevusplaan
Ettevõtte tegevusplaan paneb kuupäevaliselt paika tegutsemise korra ning näitab ära firma arengu ja 
stabiilsuse. Vastavalt vajadusele on võimalik tegevusplaani muuta.
Tabel 1. Simple Bag tegevusplaan õppeaastaks 2015/16
1.10.16 Tootmise alustamine.
1.11.16 Turustamine.
1.12.16 Turundamise täiendus.
1.1.16
Toote koguste hindamine ning vastavate  muudatuste tegemine tootmise.
1.3.16
Toote viimine rahvusvahelisele turule ja partnerite toodete turustamine 
Eestis.
1.4.16
Palgata firmasse töötaja.
16
KOKKUVÕTE
Äriplaan koostati kirjalike allikate, küsitluse ning analüüside põhjal. Toote, milleks on 
loodussõbralikust materjalist valmistatud ostukott  ja millel on peale trükitud populaarsed pildid, 
sihtgruppiks on noored inimesed, kes on samuti loodussõbralike väljavaadetega ning soovivad 
pigem massist erineda kui sellesse sulanduda. Toote omahind on suhteliselt suur ja selle 
valmistamiseks vajalike teenuste ostmine suurendab riski ettevõtte jaoks turul läbkukkuda. 
Põhilisteks konkurentideks on suuremad toidupoed, mis pakuvad riidest ostukotte. Suurim eelis 
konkurentidel on madal hind ja antud firma eeliseks on toote unikaalsus. Turu- uuringul  ilmnes ka, 
et antud hinna eest on nõus toodet ostma väga vähesed inimesed, samas kui praktikas läksid tooted 
kui  soojad saiad, mis ühtlasi näitab, et otsitav informatsioon ei pruugi alati vettpidada. Vastavalt 
planeeringule võiks aasta lõpus firma olla palganud ühe töölise ning teeninud kasumit 270€. Kõige 
raskem osa tööst on turu-uuring ja konkurentide hindamine, kuna alati ei leia vajalikku infot ning 
selle tõesus on tihtipeale kaheldav. Konkurentide kohta informatsiooni saamiseks kasutatakse tihti 
ebatavaseid meetodeid, mille hulka kuulub ka konkurentide klientide küsitlemine. Antud ettevõte on 
õpilasfirma, mille tõttu ei tasuks täisväärtusliku ettevõtte äriplaani koostamisel juhtnööre otsida 
antud tööst. Eelkõige on see mõeldud tutvustama firma planeerimist võhikutele, ettevõttlusega 
alustajatele ja teistele õpilasfirma asutajatele. 
17
KASUTATUD KIRJANDUS
Leelo Alasi 2013. MAJANDUSE- ja ETTEVÕTLUSE ALUSED.  http://www.hkhk.edu.ee/vanker/
m
   a j andus/majanduse_ja_ettevtluse_alused.html  
Mathew Forstarter 2007. Majandus. Väike raamat suurtest ideedest.
Jaan Oruaas 2011. IKT väärtuste hindamine. Äriplaan ja selle struktuur.  http://www.e-uni.ee/e -
kursused /eucip/juhtimine/321_riplaan_ja_selle_struktuur.html
Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000. Rahvusvaheline ettevõttemajandus.
Peramets Terje 2011. Turunduse lühikokkuvõte.  http://www.e -
ope
 
.ee/_downlo a d/euni_repository/fi l e /103 / T
  urunduse lühikokkuvõte.pdf 
Äriseadustik. 15.02.1995   https://www.riigiteataja.ee/akt/131012014012&LeiaKehtiv
Äriplaani koostamise juhend  http://www.lvrkk.ee/kristiina/ariplaan/index.html 
18
LISAD
Lisa 1
Memorandum of  understanding
Our idea  is to sell our products  together. We  control  our markets  separately and  exchange  
our products via mail or hand to hand. We shall communicate through  facebook , email,  skype  and 
do so atleast once a  month . We expect to double  our profits by the end of the school year.
Lisa 2
Õpilasfirma põhikiri
1. Õpilasfirma nimega Simple Bag on asutatud Tallinnas aadressil Kiili 10, Tallinna 32. 
keskkooli juurde.
2. Firma toodab loodussõbralikke ostukotte.
3. Firma algkapitali, koosneb 100€, mis jaguneb kümmneks aktsiaks.
4. Firma kapitali laiendamise, uute liikmete vastuvõtu ja juhatuse liikmete vahetamise otsustab 
õpilasfirma üldkoosolek.
5. Vajadusel on liikmetel õigus nõuda üldkoosolekut.
6. Firma liikmetest kooosneva juhtkonna otsused võetakse vastu mõlema osapoole nõusolekul.
7. Õpilasfirma toote kinnitab Junior Achievement Eesti.
8. Kõikidele majandusdokumentidele kirjutavad alla finantsjuht või tegevdirektor ja õpetaja. 
Kõik 30 eurot ületavad väljaminekud on lubatud ainult õpetaja või konsultandi nõusolekul. 
Õpilasfirma tegevuseks ei kasutata sponsorraha (välja arvatud sõitude finantseerimiseks 
üritustele ja ürituste osavõtumaksude tasumiseks).
9. Õpilasfirma tegevusperiood on 7.10.2015 – 4. 06.2016.
10.Õppeperioodi lõpus kuulub õpilasfirma likvideerimisele. Likvideerimisel koostatakse 
lõpparuanne ja jaotatakse aktsionäride vahel kasum vastavalt omandatud aktsiate väärtusele 
ja tüübile
11.Juhul, kui õpilasfirma lõpetab kahjumiga, jaotub  kahjum  õpilasfirma liikmete vahel võrdselt. 
 
Põhikiri vastu võetud  7.10.2015 
õpilasfirma  direktor   _____________________
 
juhendaja
_____________________
Lisa 3
ASUTAMISKOOSOLEKU  PROTOKOLL
Õpilasfirma Simple Bag asutamiskoosoleku protokoll
Tallinnas 7. oktoobril 2015
Osa võsid: Taavi Tõnismäe, Daniel Tõevälja
Koosolekut juhatas: Daniel Tõevälja
Protokollis: Taavi Tõnismäe
Päevakord:   1. Firma ametite jagamine.
2. Firma algkapitali suuruse määramine.
3. Firma toote valik
4. Firma nime valik
5. Firma põhikirja kinnitamine.
1. Daniel tegi pakkumise astuda direktori ametisse, kuna ta omas Taavi Tõnismäest rohkem 
kogemusi.
Otsustati: Daniel Tõevälja määrati tegevdirektoriks. Taavi Tõnismäe määrati finatsjuhiks.
2. Taavi Tõnismäe pakkus algkapitaliks 100€.
Otsustati: Algkapitaliks määratakse 100€. Selleks tuleb osta JA Eestist 10(kümme) 10-eurost 
aktsiablanketti.
3. Taavi Tõnismäe  ladus  välja mitmeid ideid firma toote jaoks, mida ei soovinud jäädvustada kartes 
ideevargust.
Otsutati: Firma  tooteks  valiti loodussõbralik ostukott.
4. Daniel Tõevälja pakkus nimeks “Simple Bag”.
Otsustati: Firma nimeks pandakse Simple Bag
5.  Vaadati üle õpilasfirma põhikiri.
Otsustati: kinnitati õpilasfirma Simple Bag põhikiri.
Allkirjad: 
______________________ 
______________________
Protokollija 
Tegevdirektor

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. IDEE
• 2. ÜLDANDMED
• 3.  JUHTKOND JA PERSONAL
• 4. PARTNERID
• 5. KOOLITUSED
  • 5.1. Kick- Off konverents
  • 5.2. Innovation camp
• 6. ÄRIPLAAN
  • 6.1. Toode
  • 6.2. Visioon
  • 6.3. Missioon
  • 6.4. Eesmärgid
  • 6.5. Turundusplaan
    • 6.5.1. Turu-uuring 
    • „Turg on toote tegelikke ja potensiaalsete tarbjate kogum“(Peramets Terje 2011). Turgu liigitatakse kaheks:
    • 6.5.2. Sihtgrupp 
    • Sihtgrupp on inimeste hulk, kellele ettevõtte üritab meele järgi olla ning kes on enamuse klientidest. Sihtgruppi moodustavad teatud sarnaste omadustega tarbijad. Tarbijate käitmusises võib jälgida kahte mustrit:
    • kaasajooksu-efekt – kliendid ostavad kaupu, et kuuluda massi
    • 6.5.3. Konkurendid
  • 6.6.  SWOT-analüüs
  • 6.7.  Asutamisega seotud kulud
  • 6.8. Kasumiprognoos
  • 6.9.  Riskid
  • 6.10. Tegevusplaan
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISAD
  • Lisa 1
  • Lisa 2
  • Lisa 3